Juba tükk aega on üks artikkel oodanud valmimist. Vahepeal loobusin sellest üldse, sest kirjapandu tundub nii lihtne ja ometi näib kui hiinakeel paljudele, kellele järgnevaid seoseid väljendanud olen.

Ehk siis milles tuleb rahulolematus?

Inimese rahuldamata baasvajadustest.

See põhjustab omakorda stressi. Pikaajalise stressiseisundis elamise sümptomiks on HAIGUS.

Lastel: käitumishäired, õppimishäired, tundeelu häired, suhtlemishäired, söömishäired, kõnehäired jne.

Täiskasvanutel: depressioon, ärevushäire, psühhoosid, hingamisteede vaevused, seedehäired, haavandtõbi, astma, kõrge vererõhk, nahahaigused, kasvaja jne.

Kui haigust ei kuulata, baasvajadusi rahuldama ei asuta, siis võib välja kujuneda PUUE.
Ja selle kõige tagasi pööramiseks, on vaja lihtne seos ära tunda – TEADVUSTAMINE, OTSUSTAMINE, TEGUTSEMINE.

(Allikas: Pereteraapia, Kadri Järv)

Lähtuvalt Maslow püramiidist on baasvajadused FÜSIOLOOGILISED, selle peal TURVALISUSE VAJADUSED, siis SOTSIAALSED VAJADUSED, ISIKSUSE VAJADUSED ja kõige tipus ENESETEOSTUSE VAJADUSED.

Millest võib olla põhjustatud ülitundliku inimese või traumapõhise alateadliku kehamäluga inimese ülestimulatsioon ehk pideva stressi seisund?

Sageli on katmata inimese baasvajadused.

Füsioloogilised

• Sensoorne ülestimulatsioon (liiga palju müra, ere valgus, järjepidev tehiskiirguses viibimine jne)
• Pikkajaline ebasobiv temperatuur, võimetus seda reguleerida.
• Tervist kahjustav keskkonnareostus.

Turvalisus

• Liiga palju inimesi.
• Järjepidev füüsiline valu.
• Liiga palju ootuseid ning nõudmisi.
• Frustratsioon.

Sotsiaalsed

• Tunne, et sind pole kuuldud ega mõistetud.
• Avatud dialoogi puudumine, väljendamata eeldused.
• Pikaajaline üle pingutamine, et sotsiaalsetele normidele vastata.

Isiksusest lähtuvad

• Äärmuslikud emotsioonid või oskamatus neid juhtida.
• Võimetus emotsioone tunda.
• Pidevast pingest tekkinud kurnatus.
• Väsimusest vigade tegemine.
• Rutiini järjepidev muutus.

Jms.

Ehk siis, kui näed ja tead elu lihtsaid seoseid siis hakka muutust looma. Ja sageli käib see seestpoolt väljapoole ja sealt püramiidi tipust ülevalt alla tulles. Ehk siis kui sind ümbritsevad inimesed neid seoseid pole näinud, kuulnud ega pole valmis ka muutusteks, siis liigud sa elu toel Maslow püramiidi tippu ja läbi eneseteostuse rahuldad ka oma elulised baasvajadused ning siis järgneb kõik muu.

Jah, see on võimalik.          

Kuidas?

• Pöörates pilk iseenda sisse, sest siin on kõik vajalik olemas. Ehk siis tulemine oma keha sisse. Väliselt fookus maksimaalselt ära võtmine (mitte enese elust eraldamine vaid sellega ühendamine).
• Oma keha aistingute tajumine, sellesse vajumine ja samas ka füsioloogilise karkassi tugevdamine.
• Kehasse salvestunud tunnete ära tundmine, jäikade hoiakute läbi kogemine, seoste nägemine ja neis hingamine.
• Sul on vaja hingamise ruumi, et ühendust sisemise põlemisega hoida. Sellega, mis sind juhatab. Ja see koht pole läbi räägitav!
• Vabastades kannatlikult pinged oma keha sees. Kiht-kihi haaval.
• Vahel on abiks lisaresurss teekonda toetavate või sarnasel teel olevate inimeste, ruumide jms näol. (Pikalt kestnud pingeseisundist võib olla keerukas läbi minna just resursi vähesuse tõttu.)
• Hüpates tühjusesse ja usaldades, et elu kannab! Sest sa ei tea.
• Sa oled kogenud, et su oma kese hoiab sind kerguses. See anna sisemise kindluse.
• Taipamine, et ühendus on koguaeg olemas.
• Jäädes truuks oma hinge kutsele ning elu armastusele. See lihtsalt kannab su raskustest läbi. Sest elu armastab.

Ja alles nüüd tuleb väljastpoolt tunnustus ja väärtustamine, kaaslased tunnevad su ära, oled sotsiaalselt vastuvõetud, kasvab ka maine turvalisus ja füsioloogilised vajadused saavad kaetud. Sa lihtsalt ei luba end enam kahjustada!

Olen käinud eelkirjeldatud teed. Oleva teekonna jagamine on eriline kingitus igaühele. Sest iga jagamisega olnud raskus hajub, kergus laieneb, jutustatud lugu keha sees kaob tühjusesse ning nii mina kui sina vajume elu hoidvasse pehmusesse.

Ehk siis, kui vaatad seda, mis on, nii nagu see hetkel on, vastavalt vajadusele tegutsed, hoolitsed keha eest, elukeskkonda parandad, välised kahjustajad eemaldad, ise ennast tahtlikult ei hävita, vähendad stressi ja muudad suhtumist sellesse, siis saavadki su baasvajadused lõpuks rahuldatud, haigused taanduvad, sümptomid vähenevad. Ning inimene on loomulikult, pingutuseta rõõmus ja elule avatud.

See on ilus teekond, sest armastust tuleb aina juurde!

Ja elu jätkub kogu oma tõusude ja mõõnade, suletuste ja avanemistega. Kuid on aina kergem ning voolavam, sest sa tead, kuhu tagasi pöörduda, et vajadusel taas elu jõudu koguda. Sa ei jää kannatusse kinni.

***

Ela ise, siis lased ka teistel elada.
Elu saab kogeda.

Seega tule tundi või lühiseminaridele (mis varsti ajas ning ruumis avanevad) või kutsu mind külla. Anna endast märku aadressil marilii.toots@gmail.com, kui soovid koos rännata.

Kui pead siinset infot oluliseks ja tunned, et soovid selle ruumi hoidjate toimetamisi toetada, siis saad seda teha UrbanArea OÜ SEB a/a EE801010220119062013, Paypalis või toetades Marilii Eliisabeti Patreonis.

​​Kui soovid toetada "Rännud hingemaastikul" projekti jätkumist, siis palun lisa annetusele vastav märksõna.

Ilmunud raamatud leiad siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/raamatud.html
Rännud siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/raumlnnud.html
Kohtumised ja kursused siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/maandumine-kehasse.html

Olen südamest tänulik.
Marilii Eliisabet

See mis on, on Allika kingitus meile.

​

1. Kuidas suhtusid teie tundlikkusse teie vanemad? Kas nad soovisid, et see alles jääks või pidanuks te nende meelest sellest omadusest vabanema? Kas nende silmis oli see probleem, märk ujedusest, mehisuse puudumisest, argpükslikkusest, või hoopis kunstnikuvõimete tunnus või lihtsalt armas? Kuidas suhtusid sellesse teie teised sugulased, sõbrad, õpetajad?
   
2. Mõelge meedia lähenemisnurgale, eelkõige oma lapsepõlveaastail. Kes olid teie rollimudelid ja iidolid? Kas neil oli ÜTI tunnuseid? Või olid need inimesed, kelle puhul te täna teate, et ei saa kunagi nendesuguseks?
3. Mõelge oma eluvaatele, mis kujunes selle tulemusena. Kuidas on see mõjutanud teie karjääri, romantilisi suhteid, vaba aja veetmise viise ja sõprussuhteid?
4. Kuidas kohtleb meedia ülitundlikke inimesi tänapäeval? Mõelge  ülitundlikkest inimestest loodud positiivsetele ja negatiivsetele kuvanditele. Kummad domineerivad? (Pange tähele, et filmis või raamatus ohvrina kujutatud isik on sageli oma olemuselt tundlik, haavatav, liigselt erutuv. Dramaatilise mõju seisukohalt on see hea, sest ohver on silmnähtavalt šokeeritud ja endast väljas, kuid ülitundlikele inimestele see hästi ei mõju, sest „ohver“ võrdub tundlikkusega.
5. Mõelge ÜTI-de panusele ühiskonnas. Mõelge eeskujudele, keda te isiklikult tunnete või kellest olete lugenud. Hea algus oleks ilmselt Abraham Lincoln.
6. Mõelge omaenda panusele ühiskonda. Mida te ka ei teeks – skulptuuritöö, laste kasvatamine, füüsikaõpingud, oma hääle andmine valimistel – te mõtlete asja üle põhjalikult järele, keskendute üksikasjadele, teil on konkreetne tulevikunägemus ning te püüate asjadele läheneda südametunnistusega.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 52

I osa

1. Tõmmake end kerra nagu beebi või hetke selili või kõhuli – leidke endale omane asend.
2. Minge oma peas toimuvalt mõttetegevuselt üle kehalisele emotsionaalsele tunnetusele, mis on omane väikelapsele. Selle juures on abiks väga teadlik kehakeskne kõhuhingamine umbes kolme minuti jooksul.
3. Pärast hingamist lubage endal muutuda väikelapseks. Te arvate küll, et ei mäleta midagi, aga teie keha mäletab. Alustage ilma ettekujutamisest. Kas ilm on ilus või tihti tormine?
4. Või siis alustage oma esimesest teadlikust mälestusest, isegi kui see pärineb veidi hilisemast east. See ei sega, kui olete imik, kellel on veidi vanema lapse arusaam ja nägemused. Näiteks võib see veidi vanem laps kindlalt teada, et on parem mitte appi hüüda. Kõige parem on üksi olla.
5. Teadvustage endale väga selgelt, et olete parasjagu ülitundlik imik.
6. Teadvustage, mida te hetkel kõige enam vajate.

II osa

1. Kujutage endale ette väga kena imikut, kes on umbes kuue nädala vanune. Tibatilluke. Imetlege tema armsust ja haprust. Arvestage, et olete selle lapse kaitsmise nimel peaaegu kõigeks.
2. Nüüd teadvustage, et see imeline imik esindab teie lapse/ keha minapilti. Ka siis, kui imik näeb välja nagu mõni hiljuti nähtud titt, on ikkagi tegu teie kujutluste lapsega.
3. Nüüd jälgige, kuidas te muutute rahutuks ja hakkate virisema. Midagi on korrast ära. Küsige lapselt: „Mida ma saan sinu jaoks teha?“ Ja kuulake hoolega. Nüüd räägib teie laps/keha.
4. Ärge muretsege, kui teile tundub, et te lihtsalt „kujutate seda kõike endale ette“. Muidugi kujutate, aga teie lapse/keha minapilt on miskit pidi seotud selle „ettekujutamise“ protsessiga.
5. Vastake lapsele, astuge dialoogi. Kui te näete ette teatud probleeme imiku vajaduste rahuldamisel, rääkige sellest. Kui tunnete millegipärast kahetsust, vabandage. Kui saate kurjaks või muutute kurvaks, siis on ka selles oluline teave teie ja lapse suhte kohta.
6. Tehke julgesti harjutuse mõnda osa uuesti või natuke teistmoodi. Näiteks võite järgmisel korral lihtsalt avada oma meeled lapse/keha minapildile, olenemata tema vanusest ja keskkonnast, kus ta teile ilmuda soovib.

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 98 - 99

​Empaadid on ilusad olendid, kes jagavad oma annet läbi kuulamisoskuse.
Nad on alati saadaval, kui sa neid vajad. Nende loomuses on aidata end ümbritsevaid inimesi. Sageli nad kergendavad su koormat, võttes osa su raskust endal ja täites sind kergusega.

Kuid siiski, on aegu, kus empaadid unustavad enese piirid. See juhtub enamusega neist.

Nad veedavad liiga palju aega inimestega, kes nende energiat ei toeta. Selle tulemusena on nad kurnatud.
​
Seepärast ongi need üheksa moodust olulised enese negatiivsuse eest kaitsmisel.
​

1. Meenuta endale, et on OK öelda ei, kui nii tunned. Kuigi teiste aitamine on empaatide kutsumus, siis oma vajaduste eest hoolitsemine on võrdse tähtsusega.
2. Ole oma emotsioonide ja tunnete osas avatud. Tõde võib haiget teha, kuid sa ei peaks kõiki emotsioone eneses hoidma. Enese korrastamiseks peavad empaadid negatiivsed emotsioonid oma süsteemist välja lubama.
3. Väldi haavunud ja mürgiseid inimesi. See kõlab lihtsamalt, kui on reaalsuses tehtav, sest me kõik unustame eemalduda, kui oleme selliste inimeste seas. See on lihtne, kuid sul peab see meeles olema. Ole kindel, et miski meenutaks sulle seda, kui oled negatiivsust levitavate inimeste seas.
4. Anna enesele üksi olemiseks aega, et end igapäevaselt taas laadida. Pole oluline, kui väga soovid teistega olla, meenuta enesele, et liiga palju vastastikkust mõju jooksutab su positiivsusest tühjaks. Tea, kuna on piisavalt ja kuna vajad taaslaadimist. Alati jäta vähemalt 20% emotsionaalset energiat varuks. Ära mine sellest allapoole.
5. Lõpeta igaühe rõõmustamine. See pole sinu vastutusala. Sa ei pea kõiki aitama ja sa ei pea kõigile meeldima. See on täiesti OK.
6. Lõdvestu. Lase asjadel juhtuda ja lihtsalt jälgi olukorda. Ole kindel, et meenutad seda enesele igapäevaselt ja ka siis, kui oled inimeste seas. Enamus inimesi soovib vestelda, nad ei otsi nõuannet või abi.
7. Täida oma telefon positiivse muusikaga. Kuna iganes tunned negatiivse energia kohalolu või ärevust tekkimas, pane kõrvaklapid pähe ja muusika mängima. Luba positiivsetel vibratsioonidel end toetada. Laula. Tantsi, kui soovid. Audioraamatud töötavad ka, nii et sa võid isegi midagi õppida.
8. Tee harjutusi. Jooksmine või ükskõik, mis aitab sul keha liigutada, aitab negatiivse voo ära juhtida.
9. Ära jookse negatiivsuse eest ära. Ära avalda negatiivsetele emotsioonidele vastupanu, luba neil enesest läbi voolata ilma suurema hõõrumiseta. Negatiivne energia on elu osa ja kui püüad alati põgeneda, oled sellest ikka mõjutatud. Luba sel olla, see mis see on ja luba sel mööduda. Parim kaitse negatiivsuse vastu on selle osas minimaalne vastupanu.

Eestikeelde pannud Marilii Toots
Inglise keelse teksti leiad siit.

Koostage nimekiri oma suurematest sammudest kutsumusega teotud teel või töökohamuudatustest. Pange kirja, millisena olete neid sündmusi alati näinud. Võib-olla vanemad tahtsid, et teist saaks arst, kuid teie teadsite, et see ei sobi teile. Oskamata paremat põhjendust välja mõelda, leppisite ehk mõttega, et olete „liiga pehme“ või „motivatsioonipuuduses“. Nüüd pange sama lugu kirja oma eripära mõistmise vaimus. Antudjuhul seisneks see selles, et suurem osa ülitundlikest inimestest on täiesti sobimatud taluma üliinimlikku survet, mida kahjuks tuleb taluda peaaegu kõigis meditsiinikoolides.

Kas kirjapandud uue arusaama valguses tekkis teil vajadus midagi ette võtta? Võib-olla soovite oma uut seisukohta meditsiinikoolist jagada oma vanematega, kes on kindlaks jäänud oma negatiivsele arvamusele? Või leiate meditsiinikooli, kus keskkond on inimlikum või hakkate õppima mingit meditsiiniga kaudselt seotud eriala nagu psühholoogia või nõelravi, mis pakub omandada haridust pisut teistsugusel viisil.

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 155

Mõelge kolmele olukorrale, milles olete tajunud suhtlemisega kaasnevat ebamugavust. Võimaluse korral valige välja kolm erinevat olukorda ning need võiksid olla sellised, mida mäletate peensusteni. Sõnastage need ükshaaval ümber arvestades, et ujedus ei ole tunnus – see on seisund, mida te võite kogeda. Introvertide suhtlemisstiil on niisama oluline kui ekstravertide oma.

Mõelge sellele, kuidas valitud sündmusele reageerisite ja kuidas olete seda alati näinud.
Mõelge nüüd toonastele reaktsioonidele praeguste teadmiste valguses ja saate infot selle kohta, kuidas teie keha automaatselt toimib.

Mõelge, kas oleks midagi, mida oleks vaja praegu ette võtta.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 147​

VPange oma parimate sõprade nimed paberile kirja. Seejärel vastake iga sõbrasuhte puhul järgmistele küsimustele.

Kas asjaolud sundisid teid rääkima?
Kas teine pool haaras initsiatiivi enda kätte?
Kas te tundsite sel hetkel midagi ebatavalist?
Kas te käitusite tol päeval tavapärasest ekstravertsemalt?
Kuidas te riides olite või end oma välimuse poolest tundsite?
Kus te olite? Koolis, tööl, puhkusel, peol?
Milline oli olukord? Kes teid tutvustas? Või sattusite te juhuslikult kokku? Või hakkasite kogemata omavahel millestki rääkima? Mis juhtus?
Millised olid teie sõpruse esimesed hetked, tunnid ja päevad?
Millal ja kuidas te teadsite, et sellest võib välja kujuneda sõprus?

Pöörake nüüd tähelepanu kõikide lugude puhul väljenduvatele ühisjoontele. Näiteks ei pruugi teile meeldida peod, kuid just niisuguses keskkonnas kohtusite te kahe oma parima sõbraga. Kas sellised ühised nimetajad, näiteks kooliskäimine või teistega koos töötamine, puuduvad praegu teie elust? Kas te soovite õpituga midagi ette võtta? Annate endale lubaduse kord kuus peol käia? (või hakkate tänasest alates pidusid vältima – sest pidudelt te siiski sõpru ei leidnud.)

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 137

Meenutage, mida teate oma keha esimese eluaasta kohta, ning koostage nimekiri sõnadest ning fraasidest, millega teie vanemad oleksid võinud teid kirjeldades kasutada. Või küsige järele nendelt endilt. Mõned võimalikud näited:

Tõeline rõõm. Kapriisne. Kaske laps. Ei maganud üldse. Haiglasevõitu. Tige. Kergesti väsiv. Naeratas palju. Raske toita. Ilus. Ei mäleta imikueast üldse midagi. Hakkasite varakult kõndima. Teie eest hoolitsesid peamiselt erinevad lapsehoidjad. Teid jäeti harva lapsehoidjate hoolde või lasteaeda. Kartlik. Uje. Kõige õnnelikum omaette olles. Alati millegagi hõivatud.

Keskenduge teid iseloomustavale fraasile, mis kordub nagu „teine nimi“ – väljendile, mille võiksite lasta koguni oma hauakivile graveerida. Pöörake tähelepanu väljendeile, mis tekitavad teis emotsioone, segadust, konflikte. Või siis fraasidele, mis on teie meelest üle rõhutatud, isegi sedavõrd, et teie meeles peab pigem paika nende vastand. Näiteks kui astmaatilist last kirjeldatakse sõnadega „täiesti probleemideta“.

Nüüd püüdke leida paralleele selle vahel, kuidas teie hooldajad suhtusid teie lapsesse/kehasse toona ja kuidas teete te ise seda praegu. Milline teid iseloomustanud fraasidest tegelikult paika peab? Missugused olid tegelikult need mured ja vastuolud, millest teil tuleks vabaneda? Näiteks iseloomustus „haigevõitu“. Kas te näete end haiglasevõitu inimesena? Kas te olite siis või olete praegu sagedamini haige kui teised? (Kui jah, siis selgitage välja oma lapsepõlvetõbede üksikasjad – teie keha mäletab neid ja väärib teie kaastunnet.)

Või väljend „hakkas varakult kõndima“. Kas teie perekonnas kasutati tähelepanu pälvimiseks saavutusi ja nö. verstaposte? Kas te armastate oma keha ka siis, kui ta valmistab teile pettumuse?

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 82

Alustage hingamisest; hingake täiesti teadlikult läbi keha keskpunkti, läbi alakõhu. Jälgige, et hingamiseprotsessis osaleks ka teie diafragma – kõigepealt hingake tugevasti suukaudu välja, nagu üritaksite õhupalli täis puhuda. Teie kõht tõmbub seejuures pingule. Seejärel sisse hingates teete seda juba automaatselt kõhupiirkonna kaudu. Hingamine peab toimuma automaatselt ja kergelt. Ainult hingamise protsess ise peab olema nö. Pikendatud. Siis kui olete hingamise paika saanud ja hingate kõhu, mitte rinnaga, võib see muutuda vähem intensiivseks ega pea enam käima suu kaudu.

Kui te olete rütmi kätte saanud, looge oma kujutluses enda ümber turvaline paik, kuhu kõik on teretulnud. Lubage kõigil tunnetel seal teadvustatud saada. Nendeks võivad olla kehalised aistingud – seljavalu, pingetunne kõri piirkonnas, kõhuprobleemid. Laske aistingul kasvada ning öelge endale, mida see näidata tahab. Võimalik, et te näete põgusalt mingit kuvandit. Või kuulete häält. Või kogete mingit emotsiooni. Või nende seeriat – füüsilisest tundest saab kujutluspilt. Võimalik, et hääl väljendab emotsiooni, mida te tajuma hakkate.

Pange seda kõike rahuolekus viibides tähele niipalju, kui võimalik. Kui tunded vajavad väljendamist – kui tunnete soovi naerda, nutta või vihastada – andke endale hetkeks see võimalus.

Seejärel, hakates tekkinud seisundist välja tulema, mõelge juhtunu üle järele. Mõelge tunnetele, mida te kogesite. Kuidas olid teie tunded seotud teie tundlikkusega? Seejärel sõnastage enda jaoks õpitu – mõelge, mida see teie jaoks kujutas, rääkige sellest kellegagi või pange kirja. 

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk 73 -74

• Teie vanemad olid teie tundlikkuse esimesi märke tähele pannes õnnetud ja/või lähenesid teemale erakordselt ebapädevalt.
• Te olite ilmselgelt soovimatu laps.
• Teie eest kandsid hoolt paljud erinevad inimesed, kes ei olnud teie vanemad või teised armastavad pereliikmed.
• Te olite tugevasti üle kaitstud.
• Teid sunniti tegema asju, mida te kartsite, eirates seejuures teie enda arvamust sobiva ja mittesobiva kohta.
• Teie vanemad arvasid, et teiega on midagi kas vaimses või füüsilises mõttes korrast ära.
• Teil oli domineeriv lapsevanem, õde, vend, naaber, koolikaaslane jne,
• Teid kuritarvitati seksuaalselt.
• Teid väärkoheldi füüsiliselt.
• Teid väärkoheldi verbaalselt – kiusati, narriti, teie peale karjuti, teid kritiseeriti pidevalt – teie lähedaste loodud pilt teist oli igas mõttes negatiivne.
• Teid jäeti füüsiliselt hooletusse (või teile ei antud piisavalt süüa jms.)
• Te saite vähe tähelepanu või kogu teile osaks saanud tähelepanu oli eranditult seotud saavutustega.
• Teie lapsevanem või lähedane hooldaja oli alkohoolik, narkomaan või vaimuhaige.
• Te pidite füüsilises või emotsionaalses mõttes hoolitsema ühe või mõlema vanema eest.
• Te kasvasite üles koos lapsevanemaga, kes oleks vaimse tervise spetsialistilt saanud nartsissisti või sadisti diagnoosi või kellega oli lihtsalt väga raske koos elada.
• Te olite koolis või ümbruskonnas ohvrirollis – väärkohtlemise, narrimise vms ohver.
• Teil oli lisaks väärkohtlemisele muidki lapsepõlve traumasid (nt tõsised või kroonilised haiguse, vigastused, puue, haigused, vaesus, loodusõnneetus, teie vanemad olid töötusest vms tingitult tugevas stressis jne).
• Teie sotsiaalne keskkond piiras teile kättesaadavaid võimalusi ja/või teid koheldi alaväärtuslikuna, sest olite vaene, kuulusite vähemuse sekka jne.
• Teie elus leidsid aset suured muutused, mida teil ei olnud võimalik kontrollida (kolimine, surmad, lahutus, maha jätmine jne).
• Te tundsite tugevat süütunnet seoses millegagi, mis teie arust oli teie süü ja mida te ei saanud kellegagi arutada.
• Te soovisite surra.
• Te kaotasite oma isa (surma, lahutuse vms järel), polnud temaga lähedane ja/või ta ei osalenud teie kasvatamisel.
• Te kaotasite oma ema (surma, lahutuse vms järel), polnud temaga lähedane ja/või ta ei osalenud teie kasvatamisel.
• Kahe eelmise variandi puhul oli tegemist konkreetse ja vabatahtlikku hülgamisega või konkreetselt teie isiku tõrjumisega või te uskusite, et kaotasite oma vanemad mõne enda vea või käitumismalli tagajärjel.
• Teie vend, õde või lähedane preliige suri või te kaotasite ta mingil muul viisil.
• Teie vanemad tülitsesid pidevalt ja/ või lahutasid ja kaklesid teie pärast.
• Te olite teismelisena eriti probleemne või või kaldusite enesetapule või väär kasutasite narkootikume või alkoholi.
• Teil oli teismelisena pidevalt probleeme ametivõimudega.

Kujundage oma minevikust tervikpilt ja seejärel keskenduge oma parimatele joontele, annetele ja saavutustele, aga ka abivalmis inimestele ja sündmustele, mis aitavad negatiivset tasakaalustada. Seejärel veetke mõni minut (ehk oleks hea mõte jalutama minna), austades seda kõike taluma pidanud last. Ja mõelge sellele, mida ta edasi vajab.

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 220-221

1. Väärtusta.
Küsi endalt kõigepealt – kas see sümptom või emotsioon on minu või kellegi teise? Võib olla mõlemat. Kui emotsioon hirmu või viha kujul on sinu, vaata otsa selle põhjustele.  Kas iseseisvalt või professionaalse abiga.  Kui see pole sinu, katsu määrata selle tekke asukoht.

2. Liigu eemale.
Kui võimalik, distantseeru vähemalt 6 meetrit kahtlustatavast allikast. Märka, kas tunned kergendust. Ära patusta, mitte tahtes võõraid solvata. Avalikus kohas ära kahtle selles, kas vahetada istumiskohta, kui tajud „haiguse“ tulemist endasse.

3. Tea oma haavatavaid kohti.
Kõigil meil on kehaosad, mis on rohkem haavatavad teiste stressi suhtes. Minul on kõht. Skaneeri oma keha nende kindlakstegemiseks. On see su kael? Kare kurk? Peavalu? Põiepõletik? Kui neis piirkondades esinevad sümptomid, aseta oma käsi sinna ning saada armastavat lahkust sellesse ebamugavasse piirkonda. Pikaajalise depressiooni või valu korral kasuta meetodit igapäevaselt enese tugevdamiseks. See on lohutav ning ehitab turvatunnet ja optimismi.

4. Alistu oma hingamisele.
Kui kahtlustad, et korjad üles kellegi teise sümptomeid, keskendu mõned minutid oma hingamisele. See on maandav ja ühendab sind su väega.

5. Harjuta Guerilla meditatsiooni.
Olles vastakuti emotsionaalse või füüsilise stressiga, reageeri kiiresti ja mediteeri mõned minutid. Tee seda kodus, tööl, pidudel või konverentsidel. Või leia varjupaik vannitoast. Kui see on avalik, mine boksi. Mediteeri seal. Rahusta end keskendudes positiivsusele ja armastusele.

6. Sea tervislikud limiidid ja piirid.
Kontrolli kui palju aega sa kulutad stressis inimeste kuulamisele ja õpi ütlema „ei“. „Ei“ on lõpetatud lause.

7. Visualiseeri enda ümber kaitse.
Visualiseeri valge valgusega ümbrik ümber oma terve keha. Või äärmiselt mürgiste inimeste puhul visualiseeri metsikut musta jaaguari patrullimas sinu energiaväljas ja sind kaitsmas sekkumise eest.

8. Arenda x-kiire nägemist.
Ruum sinu alaselja selgroolülide vahel (nimmepiirkond) on tähtis elimineerimaks kehast valu. On abiks, kui õppida keskendunult suunama valu sellest piirkonnast välja. Visualiseerides, et see lahkub su kehast. Ütle valule head-aega samal ajal, kui see seguneb suure elu maatriksiga.

9. Mine vanni või dušši alla.
Kiire viis stressi lahustamiseks on enese vette kastmine. Minu vann on mu pühamu peale kiireid päevi. See uhab ära kõik alates bussisõidu kurnatusest, liiga pikkadest tundidest õhus kuni tüütute sümptomiteni, mille olen võtnud teistelt. Naturaalsete mineraalidega vann allikas pühib taevalikult kõik need vaevused ära.

Judith Orloff
 
Täispika inglise keelse artikli leiad siit. 

Meenutage paari viimast korda, mil tänu teie tundlikkusele õnnestus teil endal või kellelgi teisel vältida kannatusi, suurt kahju või ära hoida koguni surm.

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 45

​Oluline on osata öelda ei. Kui sul on raskusi piiride seadmisega, tuleb seda õppida. Vastasel juhul ei leia sa rahu. Ülitundlikel inimestel võib olla piiride panekuga raskusi seetõttu, et nende taluvuslävi on madalam kui teistel.

Võib tekkida dilemma: ühest küljest ei soovi sa teisi tüüdata, ent teisest küljest pead sa arvestama oma tundlikkusega, sest vastasel juhul võid sa minna veelgi murelikumaks, kuna muutud väga rahutuks või isegi jääd haigeks.

Võib-olla oled ka sina kulutanud energiat, et leida lahendus, mis rahuldaks kõiki. Sa väsid nii ära, et ei jõua enam kaasa mõelda ja pead ilma selgituseta uksest välja tormama või tagaukse kaudu välja hiilima, lootuses, et keegi ei märka sind.

Kui sa oma probleemist räägid, võib see laheneda iseenesest ja ka teised tunnevad, et neid on kaasatud otsustusprotsessi.
​
Ilse Sand `Armastades ennast` Plgrim, 2016 lk. 47

Kriitika kuulmine on enamustele meist väljakutse, kuid ülitundlikule inimesele (ÜTI) võib see olla eriti stressirohke ja otseselt laastav. ÜTI-del kipub olema intensiivsem reaktsioon võrreldes nende mittetundlike vastastega. Seetõttu kasutavad nad tihti erinevaid taktikaid kriitika vältimiseks. Näiteks  inimestele meeltmööda olemine, iseenda esmane kritiseerimine (enne kui teisele selleks võimalus avaneb) või üldse kriitikaobjekti vältimine .
​
Kriitika võib sügavalt lõigata, kuid see ei pea olema vigastav. Kui oled ülitundlik inimene ja raskustes kriitikaga, siis siit leiad mõned strateegiad, mille sihiks on aidata sul liikuda ja kasvada  nõtkelt läbi kogemuste.

1. Määra kindlaks kas kriitika on konstruktiivne või lõhkuv
Konstruktiivse ja lõhkuva kriitika erinevus seisne antud kommentaaride edasiandmise viisis. Konstruktiivne kriitika toob esile puudused ning lisab nõuande või soovitused kuidas neid võiks korrigeerida. („Enne sõidurea vahetamist kontrolli alati pimedat ala.“). Lõhkuv kriitika otsib kitsaskohti või ründab otseselt inimest ning ei sisalda praktilist soovitust olukorra parandamiseks („Sa teed seda täiesti valesti.“).

2. Ära vasta koheselt
Kriitikaga kokku puutudes on meie esimene instinkt kaitsesse minek. Isegi kui kriitika on tõesti toetav, võib see tunduda eemale tõrjumisena – mis omakorda on päästikuks „võitle või põgene“ vastusele. Kuid kui reageerime intensiivse reaktsiooni pealt, võime öeldut hiljem kahetseda. Parim, mida teha saad on hoiduda kohesest reageeringust. Astu situatsioonist samm tagasi ja mõtle kuidas jätkad. Oota kuni oled rahulikum ja selgemas olekus enne millegi ütlemist.

3. Väldi mustvalget mõtlemist
Paljud ÜTI-d on hädas mustvalge mõtlemisega – põhinedes hiljutisele saavutusele või läbikukkumisele näevad nad end ühel momendil suures edus ja teises täielikus läbikukkumises. Seda tüüpi mõtlemine takistab inimestel näha  end valikuid tegevatena ning realistliku tervikuna – seades ohtu MÕLEMAD nii positiivsed kui negatiivsed omadused. Püsi hetkes ja kontrolli oma mõtete selgust. Kui märkad ekstreemseid mõtteid, küsi endalt: „Kus on tõendid, et olen halvim töötaja tervel planeedil?“.

4. Küsi küsimusi
Isegi väikest kogust negatiivset kriitikat on võimalik valesti tõlgendada. Küsi lisaküsimusi, et selgitada välja, kas mõistsid täielikult, mida sulle öeldi. See on eriti oluline kui kriitika pole eriti täpne. Üks võimalus kindlaks määramaks, kas mõistsid tagasisidet korrektselt on kuuldud sõnumi ümbersõnastamine ning selle tagasisuunamine küsides: „Mõistsin ma seda õigesti?“.

5. Otsi tõe tuuma
Öeldakse, et igas kriitikas on iva.  Kriitika kannab selle inimese tõde, kes sind näeb. Luba endal olla avatud meelega. Midagi kuuldes ei tähenda see seda, et pead kuuldut uskuma või tingimata selle järgi käituma. Kuid kui leiad koha kust kasvada, siis tee seda! Teised meie eludes on tihti peeglid peegeldades tagasi seda, mida me eneses ei näe. Leie viis kuidas kasutada seda õppimisprotsessis end arendades.

6. Eralda tunded faktidest
Ära usu kõike mida tunned! Emotsioonid pole faktid. Emotsioonid on emotsioonid. Need ei esinda alati objektiivselt seda, mis su ümber aset leiab. Kui ÜTI kuuleb kriitikat, toob see tihti välja sügava häbitunde, piinlikkuse, frustratsiooni, viha, ebaadekvaatsuse tunde, lootusetuse jne. – muutes tervikpildi nägemise keeruliseks, keskendudes situatsiooni nendele aspektidele, mis on kõige ärritavamad. Küsi endalt, kas su tunded põhinevad käesoleval hetkel, mineviku kogemustel või tulevikuga seotud hirmudel.

7. Luba enesele midagi toredat
Kriitikale avatud olemine võib olla ÜTI-dele väljakutsuv. Pole harv, et nende egod saavad selle  jooksul muljutud. Seetõttu on ÜTI-l oluline selliste kogemuste järel siduda see hea enese eest hoolitsemisega. Oluline on teha midagi meeldivat, mis on nende võimuses enese rahustamiseks/lohutamiseks – naljakas film, mullivann, hea raamat, lemmikhooldus vms. Olles enesega soe ja lahke ajal mil raskeks läheb, aitab see sul saavutada suurema tasakaalu ja meelerahu.

Christine Reber, LMHC
​
Inglisekeelse artikli leiad siit.

Miks ma peaksin teistele rääkima oma ülitundlikkusest? Seda küsitakse minu käest loengutes sageli. Minu arvates on kasulik rääkida teistele, milline sa oled, ja selgitada, mida ülitundlikus tähendab. Mõni on sel teemal kolleegidega vesteldes saanud positiivseid kogemusi. Nad täheldasid, et ülemus muutus mõistvamaks ja sai neist aru. Teised aga tõdesid, et neid ei võetud tõsiselt ja tundlikkusse suhtuti kui mingisugusesse haigusesse või meetodisse, kuidas tööst kõrvale hiilida.
​
Ennast kirjeldades kasutan ma väga harva terminit „ülitundlik“. Ma ütlen inimestele, mida ma vajan, mida ma oskan ja mis minu puhul ei tööta. Teiste jaoks pole oluline teadmine, et minu teatud oskused ja piirangud on seotud sellega, et olen ülitundlik. Oluline on, et ma ise seda tean – ja ma tean, et ka teised kogevad sama, mida mina. See teadmine julgustab mind olema minaise – ka siis, kui minu käitumine võib mind ümbritsevate inimeste jaoks tunduda veider.
 
Ilse Sand `Armastades ennast` Plgrim, 2016 lk. 55

Ma  ei ole lammas hundi nahas. Vastupidi.

Tundlikkus on mu puutüvi, mu õie vars, mu tuum. See on mu kõht ja süda ja mind õrnalt ümbritsevad kosmilised piirid. Olen leidnud, et see juhib mu kas metsikule väljale või  külma, niiske kindluseni.

Ülitundlik olla on uskumatu. See on ilus. See on toores. See on pagana õrn. Kuid samuti on see valesti mõistetud ja vägi, mida pole alati lihtne käsitleda.

Olen kulutanud rohkem kui pool elust surudes tundlikkuse maagiat alla. Selle intuitsiooni pulssi. Selle laine vägevust. Selle kutset teenida. Selle sütitavat loovust. Selle pilguheitu tõelisele ilule. Ja ärgem unustage selle võimet tervendada.

Üks kõige suuremaid õppetunde, mille olen omandanud ülitundlikkuse kohta on see, et MILLE VASTU VÕITLED , SEE PÜSIB.
------------------------------
Ülitundlik olemine ei muuda sind ega kedagi teist automaatselt üksildaseks, introverdiks, neurootiliseks või enesehinnangu probleemidega kimpus olevaks.
​
See võib siiski teha sind südamlikuks boheemlaseks, õrnaks unistajaks, hingestatud juhiks, intuitiivseks õpetajaks, imeliseks isaks või see lihtsalt toetab sind linnalikus nõidumises ja töös.

Ülitundlikkus on loomulik ja terve olemus, millel on mitmeid unikaalseid andeid:

1. Stellaarne intuitsioon
Ülitundlikud inimesed kipuvad olema täpsed läbinägelikkuses, selles osas, mis toimub välise kihi alla – situatsiooni pinna alla, ristatud jäsemetega kriisides, väljahingamiste lõpus, ridade vahel ja ilma sõnadega seletamata.

Kahe sõnaga: usalda ennast.

Jätka selle võime kasutamist: õpi oma kõhutunnet, oma kõrvu, õlgu ja südant usaldama. Pööra tähelepanu oma keha peenetele reaktsioonidele justkui sisemisele maailmale ning luba vabaks tunda ühtsust kõigega. Sa oled ülekande anum ja suurepärase taipamisega. Tunneta kuidas sinu keha lükatakse edasi või tagasi inimeste, kohtade ja asjade suunas. Saa teadlikuks, jälgi ja käitu vastavalt. Mida rohkem seda teed, seda rohkem see kasvab.

2. Energiasosistajad
Ülitundlik inimene võib tihti tunda kogemuste, vestluste või kohalolu jäänukeid sisenedes gruppi, vestlusesse või ruumi. Olles võimeline tunnetama seisvat või ülejäänud energiat loob see võimaluse õppida kuidas puhastada, vabastada, tõsta või langetada vibratsioone. Teiste sõnadega, saada teadlikuks peentest energiatest, voolavast Universumist meie ümber.

Ühe sõnaga: tunne.

Jätka selle võime kasutamist: saa teadlikuks sellest, kuidas sa saad teadlikuks oma teadvustamata käitumisest ja kuidas sa teadlikult käitud ruumis kus viibid.

3. Võimekad empaadid
See on suurem kui südamlik mõtteavaldus, kuid jõuab nii lähedale, olles võimeline kõndima miile teise inimese kingades, ilma tema saapaid jalga panemata. Tundes teise hingamise südamevalu, laulu ja naeru oma rinnus.

Ühe sõnaga: hingamine.

Jätka selle võime kasutamist: luba oma südamel taas ja taas ja taas avaneda, et laieneda igas suunas.

4. Loomulikult maagiline
Maagilise all pean silmas mängulist avatust võimatutele kogemustele, tunnetele, nägemisele ja maitsetele. Osaledes julgelt tavapärasest suurema peegeldamisel. Ja me teeme seda läbi oma keha, hääle, väljenduse, sõnade, lugude ja kunsti.

Ühe sõnaga: loo.

Jätka selle võime kasutamist: Jätka kogu oma keha avastamist. Jätka oma käte kasutamist. Jätka hingamise tajumist oma südames. Ära vaata läbi sõrmede sellel, mis tuleb lihtsalt su juurde. Avane sellele, mis paneb su särama.

5. Super seksikas
Jah, see on tõsi. Ülitundlikud inimese on super seksikad. Miks? Peamiselt seetõttu, et nad näevad läbi oma südame, armastavad läbi käte ja loovad lootusrikka valgusega.

Kolme sõnaga: ära hoia tagasi.

Jätka selle võime kasutamist: Anna endale luba liikuda, luua ja siduda elu intuitiivselt, kogu kehaga ja kõigi tajudega. Luba endal elavneda ja avaneda.

Olen ülitundlik inimene - mu jalad on maapeal, keha on vesi, süda on tuli ja peas on metsikust tuulest sasitud juuksed.

Olen ülitundlik inimene – õpin aktsepteerima ja sügavalt armuma kõigesse olulisse.
​
Loodan, et siin olles, said kinnitust oma ülitundlikule loomusele ning päästad ENDAS peituvad võimed rohkem vabaks.

Tanya Markul

Täispika inglisekeelse artikli leiad siit: 

1. Võtma aega vaikuseks. See on vajalik närvisüsteemi laadimiseks.
2. Viibima looduses. Loodus maandab ülitundlikke inimesi.
3. Südamest looma. Kirjutamine, maalimine ja muusika toovad rõõmu, see vähendab omakorda stressi.
4. Uudised välja lülitama. Kuna ÜTI on keskkonna suhtes tundlik, tuleks negatiivne välja lülitada.
5. Kordama mantrat. Mantra aitab hoida fookust soovitul.
6. Olema teadlik hingamisest. Teadlik hingamine toob meid hetke. Sisse hingamine loob armastust ja väljahingamine vähendab pingeid.
7. Jooma vett. Vesi aitab seedida ja meele selge hoida.
8. Magama rohkem. Unepuudus põhjustab keskendumisraskuseid, tujutust, ärrituvust ja depressiooni.
9. Kiitma kedagi iga päev. Tundlikud inimesed tajuvad teiste tundeid.
10. Armastama sügavalt. Armasta end ja teisi südamest.
11. Naerma tihti. Mürkide ja pingete vabastamine annab kergema enesetunde. 
​
Loe inglisekeelset artiklit siit.

Minevikus asuvad tihti külmunud võimsad mälestused. Isegi väikesed hetkekogemused võivad olla päästikuks nende mälestustega seotud emotsioonide esile tulekul. Kuna tundlikud inimesed tunnevad nii palju sügavamalt, siis minevikusündmused näivad defineerivat nende identiteedi ja selle kes nad maailmas on.
​
1. Valulikud kogemused on tajutavad palju sügavamalt tundliku inimese poolt, eriti lapsepõlves kogetu.
2. Valulikud kogemused juhivad neid uskumusteni - kes nad on ja mis on neile elus võimalik.
3. Valulike kogemuste ajal ja peale neid võib olla võimatu või pole turvaline väljendada võimsaid tundeid nagu viha, kurbus, hirm ja häbi.
4.  Need tunded „kuhjuvad“ või neelatakse alla.
5. Kuhjunud tunded tulevad hiljem esile elus füüsilise ja emotsionaalse valuna ning haigusena.
6. Inimesed perekonnast, kes meid vääralt kohtlesid, tegid nii, kuna neid endid koheldi samuti. Sellised olid uskumused ja tunded, mida nemad üle võtsid.
7. Püüdlus neid uskumusi asendada, tunded ja haigused mööduvad ja vähenevad põlvkondade jooksul.
8. Hirm seista silmitsi tugevate tunnetega takistab meid tervenemise teekonna alustamisel.
9. Meie isiklik tervenemine võib olla aluseks kogu suguvõsa ajaloo tervendamisel.

Rue Hass `EFT for the higly sensitiive temperamnet` Energy psychology press, 2009 lk. 22, 23

​Loetlen siin mõningaid puhtfüüsilisi strateegiaid, millest võib liigse ülestimulatsiooni ohjamisel kasu olla:

- lahkuge sellest olukorrast!
- pange mingi osa stimulatsiooni eiramiseks silmad kinni;
- tehke sagedasti pause;
- minge ruumist välja;
- kasutage vett stressi leevendamiseks;
- minge jalutama;
- rahustage oma hingamist;
- korrigeerige oma rühti, et olla lõdvestunum ja enesekindlam;
- liikuge!
​- naeratage endamisi.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene`OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 93

1. Iseenese tundmaõppimine.
Teil tuleb enesele selgeks teha, mida ÜTI oma olemuselt kujutab. Põhjalikult. Ka seda, kuidas see sobitub teie teiste tunnuste ja omadustega ning kuidas on teid mõjutanud ühiskonna negatiivne suhtumine. Lisaks on teil vaja tunda oma tundlikku keha. Lõpetage oma keha eiramine põhjendusel, et see tundub nõrk või pole valmis koostööd tegema.

2. Ümbersõnastamine.
Te peate oma minevikku aktiivselt ümber sõnastama, lähtudes teadmisest, et tulite siia ilma ülitundliku inimesena. Seetõttu olid paljud teie „läbikukkumised“ möödapääsmatud, sest ei teie vanemad, õpetajad, sõbrad ega töökaaslased mõistnud teid. Minevikus kogetu ümbersõnastamine aitab tugevdada enesehinnangut ning enesehinnang on ÜTI-de puhul äärmiselt oluline, sest vähendab liigse erutumise võimalusi uutes (ja seega tugevalt stimuleerivates) olukordades.

3. Tervenemine. 
Juhul, kui te pole seda veel teinud, on teil nüüd aeg hakata ravima oma sügavaid haavu. Te olite lapsena tundlik; probleemid perekonnas ja koolis, põetud haigused ja muud sellised tegurid mõjutasid teid rohkem kui teisi lapsi. Lisaks erinesite teistest lastest ja peaaegu kindlasti kannatasite seetõttu.
​
Just ÜTI-d, kes tajuvad intensiivset tunnete esile tungimist, võivad hoiduda minevikus saadud haavade ravimiseks vajalikus sisemisest tööst. Ettevaatlikkus ja aeglus on põhjendatud. Aga viivitades te üksnes petate iseennast.
​
4. Välismaailmas toimetuleku õppimine.
​Te saate ja tohite osaleda kõiges, mis maailmas toimub, te peate seda tegema. Maailmal on teid väga vaja. Kuid samas tuleb teil omandada oskused, mis aitavad vältida üle- või alapingutust. 

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 32

Ärge unustage muusika pakutavaid võimalusi meeleolu muutmisel. Miks on teiearvates sõjavägedel orkestrid ja pasunapuhujad? Aga pidage meeles, et ülitundlikke inimesi mõjutab muusika väga intensiivselt, seega on õige valik määrava tähtsusega. Kui te olete juba ülestimulatsiooni seisundis, siis ei taha te päris kindlasti ennast veel rohkem närvi ajada mõne emotsionaalse ja oluliste mälestustega seotud muusikapalaga (millest suurem oas inimesi alaerutusseisundis kuidagi küllalt ei saa). Nutvad viiulid ei lähe sellises olukorras mitte. Ja kuna muusika suurendab stimulatsiooni, kasutage seda seda mõistagi üksnes siis, kui see mõjub teile rahustavalt. Mõnikord vajate te midagi, mis juhiks tähelepanu kõrvale; teinekord tuleb kasutada midagi, mis aitab keskenduda.

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene`OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 93

Pakun siin mõned psühholoogilised meetodid, millest võib liigse üle stimulatsiooni ohjamisel kasu olla:
​
- sõnastage olukord ümber;
- korrake mõnda fraasi, palvet või mantrat, mida te olete igapäevase harjutamise tulemusena õppinud seostama sügava sisemise rahuga;
- teadvustage endale, et olete üle stimuleeritud;
- armastage seda olukorda;
- armastage oma üle stimulatsiooni seisundit.

Ja kui te ei suuda oma olukorda suhtuda armastusega, on äärmiselt oluline ja isegi kõige tähtsam armastada iseennast oma hetkeseisundis.

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 92 ​

1. Ükski lapsevanem ei saada väikelast üksipäini uue olukorraga tutvuma, ärge tehke seda ka teie. Võtke keegi endaga kaasa.

2. Lapsevanem alustab sellest, et räägib lapsega olukorrast, rääkige teiegi oma hirmu tundva osaga. keskenduge sellele, mis on tuttav ja turvaline.

3. Täpselt nagu lapsevanem peab kinni lapsele antud lubadustest lahkuda, kui ta väga endast välja läheb, jätke teiegi endale võimalus soovi korral koju minna.

4. Sarnaselt lapsevanemale, kes üsna kindlalt teab, et mõne aja möödudes on lapsega kõik korras, võite teiegi eeldada, et teie hirmu tundev pool rahuneb maha, kui on saanud mõnda aega uue olukorraga kohaneda.
​
​5. Nagu lapsevanem, kes hoolikalt väldib lapse hirmule reageerimast rohkem, kui olukord väärt on, ei tohiks teiegi oma hirmu tundval poolel lubada muret tunda rohkem, kui vapram pool seda põhjendatuks peab. 

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene`OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 113