Kas teil on elav fantaasia? Kas aeg-ajalt üksi olemine on teile sama hädavajalik kui hingamine? Kas teiste inimeste meeleolu mõjutab ka teid, te ehmute kergesti ning vali müra, ere valgus ja rahvarohked sündmused tekitavad teis ebamugavust ja soovi ära minna?

Kuigi teised võivad teie käitumisest järeldada, et olete häbelik, nõudlik ja eemalolev, olete tõenäoliselt hoopis vähemal või rohkemal määral ülitundlik. Ülitundlikud inimesed, kes moodustavad ligikaudu viiendiku populatsioonist, on teistest edukamad vigade märkamisel ja nende vältimisel, väga kohusetundlikud, suure keskendumisvõimega ning eriti osavad ülesannete täitmisel, mis nõuavad hoolsust, täpsust, kiirust ja vähimategi erinevuste märkamist.

Mõiste „ülitundlik inimene“ (ingl highly sensitive person) võttis kasutusele raamatu autor doktor Elaine N. Aron, kes ka ennast sellisena kirjeldab. Tema raamat aitab ülitundlikel inimestel endast ja oma tundlikkusest ning selle mõjust nende elule, karjäärile ning suhetele aru saada. Raamat pakub lahendusi keerulistele olukordadele, kus olete üle-erutatud, tunnete end ebamugavalt, samuti ülitundlikkusest tingitud raskustele lähisuhetes ja tööl.
​
Autori kirjutamisstiil on selge, tekstis tuuakse palju elulisi näiteid, teste ning harjutusi, mis aitavad uusi teadmisi kinnistada. Kuigi autor pöördub lugeja kui ülitundliku inimese poole, on raamat kirjutatud samavõrra ka neile, kes soovivad ülitundlikke inimesi mõista, olgu siis sõbra, sugulase, nõustaja, tööandja, koolitaja või meditsiinispetsialistina.

Vastavalt Dr. Aroni uurimusele on ülitundlikel inimestel (ÜTI) kuus enesekaitse meetodit: vähendamine ehk minimeerimine, süüdistamine, üle pingutamine, üle paisutamine, projitseerimine ja mitte-võistlemine. Kõik need käitumisviisid on ÜTI jaoks (ennast) kaitsva eesmärgiga ent need võivad teha suhtlemissituatsioonid tulevikus keerulisemaks. Seetõttu saavad nad sageli kahel korral tõrjuva reaktsiooni osaliseks – esimest korda, kui nad vastavad ennast kaitsvalt ja tunnetavad teiste halvakspanu ning teist korda, kui teine inimene tajub nende väljaütlemist agressiivsena ja reageerib sellele omakorda agressiivselt.

(Are you too sensitive? WebMD Feature from „Marie Clair“ Magazine by Helen Kirwan-Taylor)

• Vähendamine ehk minimeerimine – viiakse oma reaktsioonid minimaalseks, alahinnates olukorda või enese tegelikku reageeringut;
• süüdistamine – tunne, et sinu reaktsioonides või olukorras on keegi teine süüdi või enesesüüdistused, suutmata olukorda aktsepteerida;
• üle pingutamine – püüdes liiga tugevasti, tekib enese väärkasutamise ja ka teiste liigse survestamise oht;
• üle paisutamine – reageeritakse üle, võtmata enesele aega rahunemiseks, võib tekitada lisapingeid;
• projitseerimine – oma emotsioonide ja/või kogemuste teisele üle kandmine võib tekitada valesti mõistmist;
• valik/otsus mitte võistelda – võib päädida ise enda kõrvalejätmisega soovitud elust.

​
Kui oled neist võimalikest kaitsemehhanismidest teadlik, siis tasub jälgida, kas ka Sina kasutad neid aeg-ajalt. Ülitundlikkuse, haavatavuse ja kontrollimatu emotsionaalsuse vahel võib, aga ei tarvitse, olla tingimata võrdusmärki. Kui saad teadlikuks (näiteks joogapraktika abil), kust pärineb reageeringu puhul algne tõuge, siis on võimalik vaadelda tekkinud situatsiooni kõrvalt ning sellega midagi konkreetsemalt peale hakata. Samuti on oluline teada, et häirituse määra tajumine sõltub meie isiklikust hetkeolukorrast ja enesetundest. Kas meie (keha) esmavajadused on rahuldatud? Kas oleme end juba pikemat aega hoidnud puuduses, võib-olla oleme vältinud mõne muutuse või trauma läbitöötamist? Käivitavad stiimulid võivad tulla meist väljastpoolt (keskkond, teised inimesed jne), aga sama hästi ka meie enese seest (mõtetest, kogemustest, kunagistest haiget saamistest jne). Neil ei pruugi käesoleva situatsiooni ega vestluspartneriga mingit otsest seost olla.

Luba enesele sügavaid ja tugevaid tundeid, kuid teadvusta, et enamasti on tegu mööduvate emotsioonidega. Need võivad olla ka teiste emotsioonid või kogemused, kuna osa ÜTI-sid on suutelised tajuma paiga ning teiste inimeste olemust/tundeid jms. Kuid kui oled parasjagu segaduses ning kasutamas mõnda eelnimetatud kaitsemehhanismi, tasub olla väga tähelepanelik oma väljapoole suunatud eelduste suhtes. Kaitses olek tekitab meelt halvavat ülestimulatsiooni ja sisemist pinget ning nõrgestab adekvaatsemalt tajumise võimet.

Anna oma hetkeseisundist endale ausalt aru. Vajadusel võta aega rahunemiseks. Ühel momendil Sa märkad, et oma tajudest ning tunnetest on võimalik saada jõudu, kasvatada eneseusaldust ning õppida üles-alla liikuvatel elumere lainetel surfama. See tähendab oma elus osalemist, mitte kõrvaletõmbumist. Kas just seda me sisimas ei soovigi - ellujäämise kõrval tõeliselt siiralt ja südamest elada, arvestades iseenda ning teiste eripärasid ja omadusi.
 
Marilii Toots
www. joogatunnid.ee

Inglisekeelne luuletus sõnumiga - ´Ära häbene oma tundlikust!` 

Ülitundlikele inimestele on omane teistsugune vägi, anne ja julgus. Käsitleda meie hinge- või vaimumaailma nägemise andi nõrkusena või hirmust või trööstileidmise vajadusest sündinud pettekujutelmana on sama, kui väita näiteks, et kalad ujuvad sellepärast, et nad on kõndimiseks liiga nõrgad, neile on omane haletsusväärne vajadus vees olla ja lendamisek on nad lihtsalt liiga arad.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene`OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 264

1. Ükski lapsevanem ei saada väikelast üksipäini uue olukorraga tutvuma, ärge tehke seda ka teie. Võtke keegi endaga kaasa.

2. Lapsevanem alustab sellest, et räägib lapsega olukorrast, rääkige teiegi oma hirmu tundva osaga. keskenduge sellele, mis on tuttav ja turvaline.

3. Täpselt nagu lapsevanem peab kinni lapsele antud lubadustest lahkuda, kui ta väga endast välja läheb, jätke teiegi endale võimalus soovi korral koju minna.

4. Sarnaselt lapsevanemale, kes üsna kindlalt teab, et mõne aja möödudes on lapsega kõik korras, võite teiegi eeldada, et teie hirmu tundev pool rahuneb maha, kui on saanud mõnda aega uue olukorraga kohaneda.
​
​5. Nagu lapsevanem, kes hoolikalt väldib lapse hirmule reageerimast rohkem, kui olukord väärt on, ei tohiks teiegi oma hirmu tundval poolel lubada muret tunda rohkem, kui vapram pool seda põhjendatuks peab. 

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene`OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 113

Ülitundlikus ei ole needus. See pole pahe, millest peaks lahti saama, kuigi vahel võib see nii tunduda. Meil on lihtsalt võimalus tunnetada elu tema täielikus spektris, koos rõõmu, eufooria ja samal ajal ka kurbuse ja vihaga. Tähtis on, et me ei jääks nendesse emotsioonidesse kinni. See teeb valu. Kõik muu on muutuvas olekus. Oluline ongi sellest aru saada, mida me endaga kaasas kanname ning kas see toetab meid ja meie arengut.

Ülitundlikus on kui Jumala kingitus, mis on antud väga erilistele inimestele. Võtkem siis tänutundega vastu see anne ning õppigem tundma kiht-kihilt selle kingituse võlu. Käies oma rada ning usaldades elu hakkad sa nägema, kuidas sellest liivaterast saapasääres saab korraga pärl, mis särab omaenese valguses ning on eeskujuks ka teistele. See on puhtuse ja loomulikkuse sümbol. Las ta õitseb sinu sees ning õpetab sind. Las ta kannab sind uutesse kõrgustesse, kus rõõm ja siirus on loomulik nähtus.

Oluline ongi, et sa aktsepteeriksid kõigepealt ennast. Siis saavad sinu ellu tulla ka inimesed kes võtavad sind just sellisena nagu sa oled. Loomulikuna. Vabana. Kogu sinu veidrustega. See teeb meist inimesed. Tugevad ja tundlikud inimesed.

Kaili Pikinen

​„Vahel püüame suruda end ja ka teisi raamidesse, sellistesse, kus mõned meist saavad hästi hakkama ja mõned mitte. Inimestena sünnime erinevatena – erinevas keskkonnas, erinevate mõttemustrite ja vajadustega.

​Taimede puhul on see mõistetav – kui nad ei õitse, siis vahetame nende asukohta, mullastikku, suurendame või vähendame toitainete- ning vee vajadust jms. Kas inimestega pole mitte samuti?“
​
Marilii, 33

Täispikk inglisekeelne film on soetatav siit.

Film annab hea ülevaate ülitundlikkuse puhul esineda võivatest takistustest ning katsumustest kui ka hüvedest. Esitatud on selged tunnusjooned ning mitmed teaduslikel uuringutel põhinevad faktid.

On kirjeldatud ülitundlikku täiskasvanut, ülitundlikku last kui ka ülitundliku poissi eraldi. Olulisel kohal on peresuhted.
Samuti räägitakse ülitundlikele inimestele sobivatest töövõimalustest.
Filmi keskosas pajatab oma elust ülitundlikuna Kanada laulja, laulukirjutaja ja näitleja Alanis Morisette.

Film on tehtud positiivses võtmes ja julgustab elama oma omadustega rahus.

Vabatahtikke tiim on eestikeelseid subtiitreid koostamas. Pisut veel kannatlikkust :).

Teemad:
- Mis tähendab olla ülitundlik;
- Teaduslikud uuringud ülitundlikkusest;
- Lapsepõlve mõjutused;
- Suhted;
- Ülestimulatsiooni efekt;
- Elu kohandamine;
​- Dr. Aroni kokkuvõtvad mõtted.

„Minult küsiti lapsepõlves korduvalt, et miks Sa selline oled? Neil kordadel ei osanud midagi mõistliku vastata ja püüdsin olla rohkem küsijate moodi, et neile meeldida, mitte olla teistele ebamugav, et olla omaksvõetud -  kaotades nii iseenda ja sattudes segadusse.

Täna olen valinud olla enese moodi ja tasapisi on välja koorumas täiesti uus maailm, uutmoodi kogemuste ning inimestega.“

Marilii, 33

Vaata inglisekeelset videot, kus Elaine N. Aron, PhD räägib ülitundlikusest.

​Tundlik närvisüsteem on normaalne ja neutraalne, enamasti kaasasündinud tunnus.
Tegu pole haiguse või häirega, mida tuleb välja ravida.
See esineb 15-20 % inimestel.
​
​Elein N. Aron, PhD

Tuleb aru saada, et mida enam te stimulatsiooni väldite, seda suuremat erutust tekitavad allesjäänud stiimulid. Meditatsiooniõpetaja rääkis kunagi loo mehest, kes ei tahtnud elus vähimagi stressiga kokku puutuda, seega peitus ta koopasse, kus kavatses mediteerida kogu ülejäänud elu, nii ööd kui päevad. Kuid koopast ajas teda välja pöörane stress, mille põhjustas laest tilkuva vee tehtud heli. Loo moraal on selles, mingid stressitegurid on meie ümber alati olemas, sest meie tundlikkus on meiega kaasas. Me lihtsalt vajame uut viisi elamiseks ja stressiga toimetulemiseks.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene`OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 85 

„Mõnikord  teen teadlikult asju, mis osutuvad minu jaoks kurnavaks. Ma lihtsalt ei kannata, et ei saa teha seda, mida teised. Millestki loobudes tunnen end tõeliselt süüdi ja olen sageli väsimusest hall ega suuda adekvaatselt suhelda, sest kogu jõud läheb teesklemisele, et kõik on hästi. Mitu päeva pärast seda tunnen end väsinu ja õnnetuna.“

Helle, 31

Ilse Sand `Armastades ennast` Plgrim, 2016 lk. 49