Tundlike inimeste ja neid mõista soovivate lähedaste kohtumispaik.
Tundlik närvisüsteem on normaalne ja neutraalne, enamasti kaasasündinud tunnus.
Tegu pole haiguse või häirega, mida tuleb välja ravida.
See esineb 15-20 % inimestel.
​Elein N. Aron, PhD
Foto: Liisi Päeva

PhD Elanie N. Aron võtab ülitundliku inimese (ÜTI) olemuse kokku lühendiga SÜET (ingl DOES: D=deep, O=overstimulation, E= emphasis on emotional reactions, S= sensitivity). 

S tähistab töötlemisprotsessi sügavust, mille üks olulisem käitumismall on olukorra jälgimine ja järelemõtlemine enne tegutsemist. Nad töötlevad kõike teistest põhjalikumalt, olenemata sellest, kas olla sellest teadlik või mitte.
Ü tähistab üle stimuleerimise ohtu, sest pöörates kõigele toimuvale tavapärasest enam tähelepanu, väsivad nad paratamatult kiiremini.
E tähistab emotsionaalsete reaktsioonide rõhutamist ning suurt empaatiat, mis aitab muuhulgas märgata ja õppida.
T tähistab tundlikkust ka vaevumärgatavate nüansside suhtes.

Elane N. Aron, PhD
ÜLITUNDLIK INIMENE
​Mis aitab, kui maailm kipub sinust üle sõitma?
ÜO Hea Lugu 2014
http://hsperson.com/
​Ühelt poolt võib ÜTI võime tajuda peeneid varjundeid olla lõputult kasulik, alates elu pakutavatest lihtsatest rõõmudest ning lõpetades strateegilise reaktsiooniga, mille vormimisel võtame arvesse teise meeleolusid või usaldusväärsust väljendavaid mittestrateegilisi vihjeid. Teisalt näiteks kurnatuse seisundis, ei pruugi ÜTI teadvustada mitte midagi, ei vihjeid ega otseütlemisi, peale selle, et on vajadus puhata.  Ka ÜTId on erinevad.

Ülitundlikkus ei ole sama, mis introvertsus. Tegelikkuses on 30 protsenti ÜTIdest hoopis ekstraverdid ja paljud introverdid ei ole ÜTId.

Probleemse lapsepõlvega ÜTIsid ohustavad depressioon, ängistus ja liigne ujedus rohkem, kui sarnastes tingimustes kasvanud inimesi, kes ei ole ülitundlikud; samas ülitundlikke, kelle lapsepõlv möödus piisavalt heades tingimustes, need ohud teistest rohkem ei ähvarda. Lisaks on oluline igapäevaelu stressitase.
​
PhD Elaine N. Aroni käsitletud uuringud annavad alust arvata, et teatud indiviidid on erakordselt tundlikud ning seega keskkonna suhtes vastuvõtlikumad – nad on näiteks lapsena tugevamini mõjutatud lapsevanematest ja täiskasvanutest ning abistavatest sekkumistest.

Lisaks võib julgelt väita, et me kõik oleme hetketi ülitundlikud - näiteks pärast mägionnis üksinda veedetud kuud. Samuti muutuvad kõik inimesed vananedes tundlikumaks. Tõepoolest, enamikul inimestest, tunnistavad nad siis seda või mitte, on suure tõenäosusega olemas tundlikum külg, mis ilmneb teatud olukordades.

Ilse Sand
ARMASTADES ENNAST
Teejuht ülitundlikele ja teistele õrna hingega inimestele.
Pilgram 2016
http://www.highlysensitive-hsp.com/
Määratledes ja aktsepteerides ennast kui ülitundlikku inimest on sul mitmeid eeliseid. Ent samuti manitseb see ettevaatlikkusele. Tundliku närvisüsteemi tekkepõhjused võivad olla ka kusagil mujal. Näiteks, kui sul on olnud traumasid ja traumajärgset stressi, sarnaneb sinu haavatavus ja rahutus sellega, mida tunnevad ülitundlikud inimesed. Kui sa arvad, et oled ülitundlik, ei pruugi sa otsida õiget abi oma hingetraumadele. Ka ülitundlikuna võib sul olla teisi vaimseid probleeme. Vaimse tervise eest võitlemisel on igakülgne abi oluline ka siis, kui oled ülitundlik.