Haiguse teadvustamise, aktsepteerimise ja tunnistamisega saab alata tervenemine. Depressioon pole põhjus vaid millegi tagajärg. Depressioonis elame me justkui udus või pimeduses, tajumata ümbritsevat reaalsust, olles oma jõu minetanud. Ja elu ei tundu enam elamisväärne. Tea, et sa pole oma haigus vaid vajad abi. Abi küsimine nõuab tihti küll eneseületust ja pingutust, kuid tasub end kuhjaga ära.

Jagamine ja rääkimine aitab... Selleks on hea leida pigem neutraalne kolmas osapool, et depressioonist tingitud frustratsiooni mitte lähedaste peal välja elada - see võib olla neile liiga raske kanda. Lähedased võivad vajada aega selle mõttega harjumiseks. Vahel on ka nii, et mõned olulised inimesed meie elus eemalduvad keerukal perioodil, suutmata mõista või enese sees tekkiva raskusega hakkama saada. Nad pole selles süüdi, ka sina pole haiguses süüdi. Saame tegeleda endaga ja lase teistel minna. Nad tulevad tagasi, kui selleks on vajadus ja õige aeg või ei kuulugi nad tegelikult enam olnud kujul sinu ellu.

Depressioon on omamoodi puhastusprotsess, mis eemaldab elust selle, mis varjutas meie tajusid. Võtkem enesele aega tervenemiseks. Sa oled seda väärt. Elu on seda väärt. Depressiooni põhjusteks on tihti (kuhjunud ja teadvustamata) traumad, mille läbitöötamiseks vajab meie keha ja meel aega. Ka täielikku jõudeolekut. Et tasapisi tervenedes saaksid need samad ja/või uued inimesed täiesti erilisel moel (tagasi) tulla.

Peale põhjalikku sügavikus ja/või eemalolekut oleme ühel hetkel valmis taas samm-sammult muudatusteks, valmis mõistma seda, mis depressioonini viis. Mis oli see, mida me inimesena niiväga näha ei soovinud. Tehes elus ja mõttemustrites vajalikke korrektuure, küsides abi, andes enesele aega taastumiseks, võimaldades enesele rohkem toetust, on depressioon võimalik jätta harvaks külaliseks ja sellest võõrduda ning ühel hetkel märgata, et depressioon ei kuulu enam me ellu. Lubades sel minna...

Marilii Toots
www.joogatunnid.ee

1. «Naeratad, naerad ja oled iga päev tugev. Kui sa koju jõuad, oled sa emotsionaalselt ja füüsiliselt täiesti kurnatud.»
2. «See üksindusetunne, kuigi sind ümbritsevad inimesed.»
3. «Halvav hirm: ehk keegi märkab, et midagi on valesti. Valu, kui keegi ei märkagi.»
4. «Inimesed ei näe depressioonis välja, sest depressioon pole näoilme.»
5. «Kurbus, kui midagi head juhtub, sest depressioon paneb sind tundma, et sa ei vääri olla õnnelik.»
6. «Hirm. Hirm kaotada need, keda sa armastad. Hirm, et sõbrad pööravad sulle selja. Hirm, et sa jääd alatiseks selliseks.»
7. «On väga valus, kui inimesed su probleemidest ei hooli või ei austa sinu tundeid.»

​​8. «Mul kukub sokk käest maha ja ma hakkan nutma. Seda juhtub.»
9. «Medikamentide kõrvalnähud: unetus, tumedad mõtted, kuumalained, värisemine, iiveldus, ärevus.»
10. «Inimesed, kes on sulle selja pööranud, sest nad ei suuda mõista või kardavad depressiooni ja sellega seotud stigmat.»
11. «Depressioon nullib mu produktiivsuse. On päevi, mil ma tean, et ma ei suuda midagi teha, sest mu aju lihtsalt ei suuda mõelda.»
12. «Tappev süütunne, sest ma ei suuda telefonile vastata, rääkimata välja minemisest.»
13. «Ka me ise ei suuda vahel oma haigust uskuda. Vahepeal me muretseme, et teeskleme. See kahtlus on agoonia!»
14. «Kui raske on võtta tõsiselt, et sa oledki haige, olla nõus raviga – ning siis veenda teisi seda tõsiselt võtma.»
15. «Inimesed ei mõista, et depressioon ei ole lihtsalt üks emotsioon. See võib olla miljon tapvat tunnet – või see on tühjus.»
16. «Sa lõpetad rohtude võtmise, sest tunned end «paremini», aga vaatad ikka pidevalt üle õla, sest kardad, et haigus tuleb tagasi.»
17. «Te ei mõista, kui RASKE on end isegi voodist tõusma motiveerida, kui on rasked ajad. Kui raske on isegi teha täiesti tavalisi asju.»
18. «On päevi, kus me oleme oma tubades üksinda ning veendunud, et nüüd me lõpetame kõik. Aga me tõuseme püsti ning hoolimata sellest elame veel ühe päeva.»
19. «Ma vaatan kõiki postitusi hashtagiga #WhatYouDontSee ning nutan kergendusest, et on olemas inimesi, kes seda mõistavad.»
​
Allikas: 2016.04.21 Postimees

Probleemse lapsepõlvega ÜTIsid ohustavad depressioon, ängistus ja liigne ujedus rohkem, kui sarnastes tingimustes kasvanud inimesi, kes ei ole ülitundlikud; samas ülitundlikke, kelle lapsepõlv möödus piisavalt heades tingimustes, need ohud teistest rohkem ei ähvarda. Lisaks on oluline igapäevaelu stressitase. (Elane N. Aron, PhD)

Vaata inglisekeelset videot, kus ema räägib oma andekatest, loovatest ja ülitundlikest lastest.

Teemad:
- Erilisus, intelligentsus, loovus, kujutlusvõime, peened tajud, tugevad tunded;
- Kolme lapse ema räägib oma kogemustest lapsevanemana;
- Andekuse piiratus;
- Psühhosomaatilised häired, ärevus, üleliigne stimulatsioon, vastuseis;
- Baasturvatunde olulisus, südamehääle kuulamine ja usaldus;
​- Enesekindluse leidmine;
- Rõõmu leidmine ja ühiskonda naasmine.

"Pärast seda, kui lugesin ülitundlikkusest ja mõistsin, miks ma vahel ei suuda teha asju nii nagu teised ja nagu nad minult ootasid, ei mõtle ma endale enam vabandusi välja. Nüüd ma ütlen seda, mida mõtlen: ma olen liiga väsinud ja vajan puhkust."

Susanne, 35

Ilse Sand `Armastades ennast` Plgrim, 2016 lk. 128

​​Carl Gustav Jung (1875–1961), Šveitsi psühholoog ja psühhiaater. Oli Sigmund Freudi õpilane, hiljem lõi temast lahku. Rajas analüütilise psühholoogia, arendas käsitlust kollektiivsest alateadvusest, mis arhetüüpide kujul kätkeb inimkonna minevikukogemust. Lõi õpetuse ekstravertsest ja introvertsest inimtüübist.
Allikas: Eesti Entsüklopeedia
​

Muusika,  nii nagu ka vaikus, on võimas viis oma meele mõjutamiseks. Sobiv muusika võib mõnel puhul abiks olla liigse välise müra summutamisel või miks mitte ka sundmõtete peatamisel - asendades mittetoetav meelemuster toetavamaga.

Siit Bobby McFerrin`i laul - ära muretse, ole õnnelik. 

Muretsemine on nagu palvetamine või meditatsioon millegi suunas, mida me tegelikult oma ellu ei soovi. See, millele keskendume hakkab laienema. Suuname oma energiat ja väge arukalt.

Enda kirjutatud laulus - That I would be good (Et ma oleksin hea) - kirjeldab ta oma ülitundlikku olemust.​

​Lugu on kirjutatud palvena, justkui meditatsioon, mida kasutada rasketel hetkedel.

​Täna on Alanis valinud aidata teisi ülitundlikke inimesi. 
Tema vastus küsimusele: "Milline on sinu sõnum mitteÜTI-dele?"
Vastas ta: "Halastage ja austage!"

Ta mediteerib, võtab aega iseendale, kasutab vajadusel kvaliteetset psühhoteraapiat, on teadlik C. G. Jungi psühholoogiast ja oma varjust. Vahel ta läheb lihtsalt sooja vanni, süütab küünlad ja on enese vastu lahke!

Inglisekeelse artikli leiad siit.

Need, kes uurivad inimeste vahelisi suhteid, on täheldanud, et me anname oma lastele edasi samu kogemusi, mis said osaks meile enestele. Kuid päris kindlasti on ka erandeid. Nendeks on täiskasvanud, kes on lapsepõlves saadud haavadest paranenud. Ka teie võite selleks saada, kui te selle - kahtlemata valulise - protsessi läbi teete.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 108

Inimene ei peaks end häbenema või vastupidiselt kuidagi teistest paremaks pidama lähtuvalt sünniga kaasa saadud lähtetingimustest (kasvukeskkond, füüsilised eeldused, mõttemustrid, isikuomadused jne). Alguse kaardid on kõigil erinevad, eluõigus kõigil võrdne. Oluline on see, kus ollakse täna.

On inimesi, kes sünniga kaasa saanud suure potentsiaali, aga nad ei kasuta seda, ei enda ega teiste hüvanguks. Nad püsivad ja säilitavad või vahel ka hävitavad ja raiskavad. Ja on inimesi, kelle algsed kaardid on olnud üsna kesised, kuid nad on läbi katsumuste suutnud seisu oluliselt parandada. Nad on teiste jaoks olemas. Jah, nende üldine olukord ei pruugi olla endiselt võrreldav esimese grupi sünnikaartidega, aga kas peakski? Samuti on loomulikult täiesti võimalik variant, kus soodsad kaartid on mängitud veelgi vägevamateks või kesised kaartid veelgi raskemateks.

Pole ju olemas ühte keskmist normaalset inimest? Lihtne on eneses kinni olla, pidades oma tõde ainuõigeks. Palju keerulisem on näha suuremat pilti ja väärtustada teekonda. Läbitud teekond, vaadates konkreetse isiku lähtepunkti ja hetkeseisu, näitab inimese olemust. Igal ajahetkel on inimene just selline, nagu ta olla saab, andes oma parima. Ei vähem ega rohkem. See pole hea ega halb; kuidagi õigem või ekslikum. Lihtsalt on. Kuigi tuleme minevikust, siis seda ei eksisteeri enam ja tulevik pole veel aset leidnud… on ainult käesolev hetk.

​Marilii Toots

Meie kultuurile on iseloomulik üksteisega konkureerimine täiuse saavutamise nimel, mis võib panna igaühe, kes tippu ei pürgi, tundma ennast väärtusetu ja ebaproduktiivse kõrvalseisjana. See ei puuduta üksnes tööalast karjääri, vaid ka vaba aja sisustamist. Kas te olete piisavalt heas vormis kas teie hobi viib kuhugi, kas te olete suurepärane kokk või aednik? Ja pereelu - kas teie abielus on piisavalt lähedust, on teie seksuaalelu optimaalne, kas olete teinud kõik võimaliku suurepäraste laste kasvatamiseks?

Laps/keha tõstab kogu selle surve vastu mässu, andes oma kitsikusest märku. Meie omakorda otsime võimalusi muuta teda vastupidavamaks või ravimite abiga vaikima sundida. Selletõttu tekivad stressiga seotud kroonilised sümptomid, näiteks seedehäired, lihaspinged, pidev kurnatus, unetus, migreenipeavalud või nõrk immuunsüsteem, mis muudab meid vastuvõtlikumaks gripile ja külmetushaigustele.

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene`OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 87

"Mul olid enesetapumõtted. Tundsin, et ma pole piisavalt hea ega suutnud leida oma kohta. Kuuldes ülitundlikkusest kui iseloomutunnusest, tundsin ma ennast ära ja nägin end positiivsemas valguses. Pärast seda hakkasid asjad muutuma. "

Dorthe, 52

Ilse Sand `Armastades ennast` Plgrim, 2016 lk. 127

Pakun siin mõned psühholoogilised meetodid, millest võib liigse üle stimulatsiooni ohjamisel kasu olla:
​
- sõnastage olukord ümber;
- korrake mõnda fraasi, palvet või mantrat, mida te olete igapäevase harjutamise tulemusena õppinud seostama sügava sisemise rahuga;
- teadvustage endale, et olete üle stimuleeritud;
- armastage seda olukorda;
- armastage oma üle stimulatsiooni seisundit.

Ja kui te ei suuda oma olukorda suhtuda armastusega, on äärmiselt oluline ja isegi kõige tähtsam armastada iseennast oma hetkeseisundis.

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 92 ​

Juba sünnist saadik on meie kasutuses väga imeline tööriist – meie keha. Elu jooksul areneme ja õpime oma keha tundma, temaga koos toimima ning vastavalt oma oskustele ja teadmistele tema eest hoolitsema. Vahel aga võtab argielu võimust ning tunded, emotsioonid ja elu tormab üle pea ning me ei oska selles tohuvabohus enam märgata keha poolt tulevaid signaale, mis annavad märku et peaksime oma elus midagi muutma.
​
Järjepideva kiirustamise ja tööga üle pingutades võib tekkida väga kiiresti keha kurnatus ja haigestumine.  Sel juhul tuleks hetkeks aeg maha võtta ning enda vajadustega tegeleda. Süüvida endasse, saamaks teada mis mu praegusel eluperioodil on tasakaalust väljas ning mis otsused tuleks vastu võtta, et heaolutunne tagasi saada.

Tihtipeale me aga ei kuula alguses seda vaevumärgatavat pingetunnet oma kehas ning rabeledes edasi tööd teha, pingutades üle, süües tablette ning lootes, et küll asi üle läheb, võime ühel hetkel haigusega voodis pikali olla. Selleks ajaks on keha energiatase otsakorral ning läbi jõuetuse oleme me sunnitud nüüd oma keha vajadustega silmitsi seisma ning vaikselt ja alandlikult teda kuulda võtma, pöörates talle tähelepanu just sellisel moel, et enese tervendamismehhanism saaks loomulikult tööle hakata ja meid tasakaalu tagasi viia.
Et haigusi ennetada, oleks hea kui me võtaksime oma igapäevasesse rutiini oma keha kuulamise, et me suhtleksime temaga kui hea sõbraga. Pakuksime talle värsket ja kvaliteetset toitu, puhast õhku ja puhkust. Eelkõige on oluline ka mõtete puhtus, sest mürgised ja negatiivsed mõtted hävitavad samuti keharakke ning panevad ta pingeseisundis kokku tõmbuma.

Toome kohe näite, et kui sa ütled mõttes „armastus“, siis kuidas sa seda oma kehas koged? Kas tunned, kuidas sind valdab avatus ja vaikne rahulolu tunne, kõik justkui sujuks, lainetaks ja kui ütled mõttes „viha“, võid tajuda sellist valusat tunnet, ängi, keha oleks nagu kokku tõmbunud ja võitlusaldis. Pole vaja oma keha vaenlane olla.
Hea kontakt oma kehaga annab meile võimaluse elus ka paremaid valikuid teha. Keha annab kohe märku, kui teeme midagi vastumeelselt. Siinkohal tulekski hetkeks peatuda ja küsida endalt, et miks ma seda teen ja mis eesmärgiga ning kas see on mulle kasulik? Vahel on vaja mingi tegevus lõpule viia, isegi kui see meile ei meeldi, aga hea uudis on see, et sel juhul on meil võimalik muuta oma suhtumist tegevusse.

Näiteks paljud inimesed käivad tööl, sest ühiskonnanorm nõuab seda ning selle eest makstakse raha. Käiakse raha nimel tööl. Aga veidi oma suhtumist muutes võime mõelda, et „aitäh et mul on olemas mu praegune töökoht, kus ma saan kasulik olla teistele inimestele ning aitäh, et ma saan ka selle eest tasu, mis tagab mulle turvatunde, et mul oleksid maksud makstud ja hea olla“. Leides ebamugava tegevuse juures üles selle positiivsed aspektid, näed, kuidas su kehas see väike rahulolematus ja pinge hakkavad taanduma. Läbi lõdvestuse tekivad uued ideed ja suunad, kuhu poole minema hakata. Elu on seatud nii, et igal ajahetkel oleme me varustatud just nende asjadega, mis annavad meile võimaluse astuda järgmine samm oma külluslikuma elu suunas.

Oma keha kuulates ja tehes valikuid, mis on kehasõbralikud suudame ennetada nii mõnegi terviseprobleemi, tagades endale parema ja täisväärtuslikuma elu.

Aktsepteerige oma keha sellisena nagu ta hetkel on. See on justkui stardipositsioon, kust edasi liikuda. Tehke temaga rahu. Ühel hetkel võid avastada, et kulged tugevas koostöös ja rahus siin maailmas koos oma parima sõbra – oma kehaga. 

Kaili Pikinen

Oluline on teadvustada, et raskematel hetkedel (näiteks suurest üle väsimusest tingituna, tugeva nälja, läbi töötamata traumade, kauakestva üle stimulatsiooni või liigse informatsioonihulga tõttu jms.) võib ülitundliku inimese kogemus välismaailmaga kokkupuutel vägagi sarnaneda järgnevas videos tooduga. Ka autistid on ülitundlikud.
Poiss ütleb video lõpus: "Ma ei käitu halvasti, ma olen autist ja saan liiga palju informatsiooni."

"Kui õppisin kogu vastutust teiste eest mitte enda kanda võtma tundsin, et mul on siin maailmas rohkem energiat."

Egon, 62

Ilse Sand `Armastades ennast` Plgrim, 2016 lk. 24

​PhD Elanie N. Aron võtab ülitundliku inimese (ÜTI) olemuse kokku lühendiga SÜET (ingl DOES: D=deep, O=overstimulation, E= emphasis on emotional reactions, S= sensitivity).  (ingl DOES: D=deep, O=overstimulation, E= emphasis on emotional reactions, S= sensitivity). 


S tähistab töötlemisprotsessi sügavust, mille üks olulisem käitumismall on olukorra jälgimine ja järelemõtlemine enne tegutsemist. Nad töötlevad kõike teistest põhjalikumalt, olenemata sellest, kas olla sellest teadlik või mitte.
Ü tähistab üle stimuleerimise ohtu, sest pöörates kõigele toimuvale tavapärasest enam tähelepanu, väsivad nad paratamatult kiiremini.
E tähistab emotsionaalsete reaktsioonide rõhutamist ning suurt empaatiat, mis aitab muuhulgas märgata ja õppida.
T tähistab tundlikkust ka vaevumärgavavate nüansside suhtes.

Testi ennast siin.

"Oled Sa vahel mõelnud milline oleks maailm, kui me igaüks ainuisikuliselt  siiralt hooliksime ja ei kardaks teiste arvamust, oma ega teiste tundeid ja tõelisi reaktsioone, ei kardaks eksida, ei häbeneks ennast või teisi ega peaks kedagi kuidagi halvemaks või siis paremaks? Mis siis kui lõpetaksime eitamise ja põgenemise ja lihtsalt oleksime?

Milline oleks maailm, kui elaksime piiritus usalduses? Kas sellisel juhul jääks ära enesele või teistele oma olemuse tõestamine? Vahel teisi samaaegselt maha tehes, eemale lükates, tahtmatult pealetükkiv olles või kõrvale tõmbudes – võideldes?  Kas siis võiksid kõik inimesed olla täpselt sellised nagu nad on oma omadustes – vahel haavatavad ja vahel tugevad ning jõulised, vahel rõõmsad ning vahel kurvad ja üksildased? Vahel südamest nutta ja siis  avatult naerda? Loomata illusoorset või poolikut pilti endast - kartes ehedust.
​
Mis siis kui me kõik ühel ketkel loobuksime maskidest, ootustest ning kaitsemehhanismidest ja hakkaksime end kogu südamest armastama ning austama? Väärtustades ennast väärtustaksime teiste ainulaadseid omadusi ja olekut. Kas siis oleks elu täiesti ehe ja lihtne? Ja kui palju energiat jääks loomiseks…."

Marilii, 34

Tänapäeva maailmas on prestiižne olla tugev: energiline, tiheda päevakava ja laia suhtlusvõrguga inimene, kes jaksab palju teha ja öö läbi pidutseda.
See raamat on mõeldud neile, kes vahetevahel tunnevad, et sellise ideaaliga võrreldes oleks neil justkui midagi viga. Raamat on kirjutatud ülitundlikele ja teistele õrna hingega inimestele, keda neid ümbritsev keskkond mõjutab rohkem, ent kelles on peidus paljutki, millest nad ise sageli pole teadlikud. Raamat räägib sellest, mida tähendab olla õrn ja tundlik, kuidas seda kogeda ja kuidas kasutada tundlikkust oma elus positiivselt ära. Raamatus õpetatakse, kuidas oma elu paremini piiritleda, tunda rõõmu asjadesse süüvimisest, oma rikkast sisemaalimast ja kohalolekust siin ilmas. Raamatu lõpus on Taanis väljatöötatud test ülitundlikele inimestele. Lisaks on toodud ka tegevused, mis aitavad sinul kui õrna hingega inimesel kindlustada oma heaolu. Raamatu autor on psühhoterapeut, teoloog ja endine kirikuõpetaja. Ka tema peab ennast ülitundlikuks ning tunneb end samuti justkui lõksus teiste, kiiretempolist elu elavate inimeste keskel, sest ülitundlikele inimestele ei sobi selline tempo. Samas ta teab, millist rõõmu valmistab oskus elada omas tempos ja kasutada oma sensitiivseid võimeid.
Raamat on mõeldud ka psühhoterapeutidele, psühholoogidele ja teistele nõustajatele, samuti ülitundlike inimeste sugulastele ja sõpradele.
​
Ilse Sandist
Ilse Sand on Aarhusi Ülikooli lõpetanud teoloog, kes kirjutas oma magistritöö C. G. Jungist ja Søren Kierkegaardist. Ta on õppinud erinevaid psühhoteraapiameetodeid ning on Taani Psühhoteraapia Liidu liige. Töötanud mitmeid aastaid Taani rahvusliku kiriku all koguduse pastorina, on ta praegu tegev mentori, koolitaja, lektori ja terapeudina.
​

Keha on meie mõtete, tunnete ja tajude indikaator ning hea õpetaja. Keha peegeldab muuhulgas seda, kuidas oleme enese vajaduste eest hoolt kandnud. Loomulikult ei tasu sealjuures unustada ka pärilikkusest, harjumustest, mõttemustritest või meie selle elu ülesannetest tulenevaid keha omadusi ja hetkelisi piiranguid või vabadusi. Inimestena oleme me erinevad oma tugevuste ja annete osas. Kui keha on ühel momendil täiesti kurnatud, siis ta saab õpetada meile pingutuseta toimetamist ja lihtsalt vabalt olemist – vägivallatust enese ja teiste suhtes. Lisa pingutuseks pole sellisel juhul lihtsalt enam jaksu.

On inimlik, kui meie tahtmised on suuremad, kui hetke võimalused või et keha vajaduste hulk teeb vahel päris nõutuks ja see omakorda tekitab rahulolematust. Aga kehaga kurjustamine ja jõuga edasi sundimine pole pikemas perspektiivis jätkusuutlik vaid pigem lõhkuv ja lammutav. Kui pingutad veel ja veel, ilma end tõeliselt kuulamata ja nii, et taastumist/lõdvestumist enam ei toimu, siis järgneb ühel või teisel moel kannatus – emotsionaalne- ja füüsiline valu vms.

Inimese keha on peen instrument, mille piirid eeldatava toimimise ja mittetoimimise vahel on mõnikord imeõhukesed. Samas on just tänu sellele võimalik tajuda vähimatki nüanssi ja õppida saadud teadmine enese  heaks tööle panema. Me häälestame viiulit, kitarri või klaverit, et saada soovitud kõla. Oma keha tuleks samuti tundlikult kuulata ja häälestada.

Marilii Toots
www.joogatunnid.ee

Teemad:
- Teadlikuks saamine;
- Ülitundlikud poisid;
- Kultuurilised eripärad;
- Individuaalsed erinevused;
- Teooria;
- Mitte ülitundlikud;
- Ülitundlikkuse positiivsed jooned;
- Gei-mehed ja ülitundlikkus;
- Toimetuleksustrateegiad ÜTIdele;
- Kokkuvõtvad mõtted.