Kui empaat juhtub kokku võltsi inimesega, siis on tavapärane, et ta "lülitab ennast välja" enda kaitsmiseks.

Seda võib tähele panna ekslevates sõnades, selles, et mälu ei tööta hästi või ka mõtteprotsess tervikuna on häiritud. Igaüks, kes ei kiirga välja tõepäraseid võnkeid paneb empaadi kõrgendatud häire olekusse. Kuitöötasin kunagi juuksurina, ei saanud ma alguses aru, miks mõne meeldiva kliendi puhul tundsin sisemas väga halba tunnet. Alles siis, kui sain teada, et olen empaat hakkasin mõistma. Sain aru, et tunnen nende valu, mida nad üritasid peita. Silmakirjalikkust on väga erinevat ja selleks on palju erinevaid põhjuseid. Empaadi omaduste avastamise alguses ei ole alati just lihtne aru saada, miks keegi mõjub sulle nii halvasti.

Allpool on kirjas mõned iseloomujooned ja käitumised, mis võivad sind ennast halvasti tundma panna:
1.Keegi, kes tahab, et kõik keda ta kohtab, teda armastaksid. Keegi, kes käitub kenalt, et saada heakskiitu.
2. Keegi, kes on täis vihkamist või viha, kuigi tahab veenda maailma vastupidises.
3. Keegi, kellel on olnud emotsionaalselt raske lapsepõlv, mis on põhjustanud ta ebakindluse ja valu, kuid sellest hoolimata mängib "kõva meest".
4. Keegi, kes üritab olla hoopis teine inimene. Seda selleks, et peita inimest, kes ta tegelikult on, sest tema arvates ei oleks see inimene ühiskonna poolt aktsepteeritud.
5. Keegi, kes on täis ebasiirast kiitust.
6. Keegi, kes räägib väljamõeldud lugusid, et näida huvitava inimesena.
 
Ja edasi see, kuidas võid märgata ennast reageerimas:
1. Püüad vältida nende inimestega olemist, kuigi selleks ei tundu olema reaalset põhjust (nad ei ole sulle halvasti öelnud või sulle halba teinud).
2. Sa ei ole võimeline temaga rääkima. Sul on raske lauseid moodustada ja su aju käitub nagu sul poleks mälu. Sa küsid lihtsalt küsimusi ja kui räägid, siis tunned nagu see ei oleks üldse tähtis.
3. Sa tunned oma sisemuses pelglikku tunnet ja see tunne ei lähe ära enne, kui sa pole enam selle inimese lähedal.
4. Kui pead veetma koos selle inimesega rohkem kui tunni, siis see teeb su energiast tühjaks ja sa tunned ennast haigena.
5.Tunned ennast süüdlasena, sest inimene ise võib sulle meeldida, aga sulle ei meeldi see, mis tunde inimene sinus tekitab.
6. Tunned ennast selle inimese läheduses abituna.

Kui empaadid tunnevad võltsi ja valesid teistes ei tähenda see seda, et nad vahel ise endale ei valetaks. Vahel juhtub nii, et kui nad tunnevad ennast võltsi inimese läheduses halvasti, võib see tähendada, et nad tajuvad iseenda iseloomuomadusi, mis neile endale ei meeldi ja nad varjavad seda teiste eest.

Me kõik peame vahel "tegema nägusid" ja käituma võltsilt, aga mõne inimese puhul toimub see igapäevaselt. Võib-olla peame tundma end optimistliku ja õnnelikuna, kui oleme tegelikult õnnetud ja muserdanud. Võime käituda näivalt pahasena, kuigi oleme tegelikult ükskõiksed. Võime teeselda, et armastame oma tööd, mida tegelikult jälestame. Vahel võib teesklemine aidata meid läbi raskuste, kuid igapäevaselt nii elamine ei ole tervislik.

Empaadile on oluline paljastada oma varjatud jooned ja emotsioonid. Juhul kui varjame seda osa endast, mis meile ei meeldi, pole me iial õnnelikud ja terviklikud. Kahjuks paljud ei tea seda.

Õnnetu olemise üks peamiseid põhjuseid sellel planeedil on see, et inimesed ei tunne ennast. Kui peitume teiste eest endasse, teadmata põhjuseid, põhjustab see meile valu. Aus ja autentne olemine on emotsionaalselt vabastav. Need jooned, mida sageli eitame on meile pärandatud ja pereliini mööda edasi kantud või on need isegi eelmistest eludest. Kust iganes need tulevad, on oluline need paljastada. Ja kui neid pole võimalik muuta, saab neid aktsepteerida ja nendega elama õppida.

Tundlikud inimesed varjavad negatiivseid jooni, kuna teame, kui häirivad need on. Kuid nende varjamine ei kaota neid. Nad ilmuvad välja ja põhjustavad kahju.

Vihkamine, viha, kadedus ja hirm eemale lükatud saada on peamised jooned, mida varjatakse. Võime kedagi vihata selle eest, kuidas ta meiega käitus. Viha võib olla saadud päranduseks vihaselt vanemalt. Kiitus ja tähelepanu lapsepõlve sõprade või sugulaste poolt võib juhtida armukadeduseni. Olles lapsena eemale tõugatud näiteks ebateadliku vanema poolt, võib meis kasvatada tugeva hirmu eemale lükkamise ees. Väga lihtsad ja süütud päästikud võivad lumepallina juhtida meid sügavasse ebakindlusesse, kus tunneme vajadust peituda. Kui tunneme need jooned ära ja aktsepteerime neid, vabastavad need oma haarde.

​Inglisekeelse artikli leiad siit.
Eestikeelne versioon: Meelis Riiseberg ja Marilii Toots

Kasvades olin alati häbelik, vaikne laps. Ma ei mõelnud sellele rohkem kuni sain üheksateistkümne aastaseks ja mul diagnoositi sotsiaalne ärevus. Ma ei uskunud seda alguses. Mõtlesin, et kuna olin võimeline majast lahkuma, inimestega rääkima ja elus osalema, ei saa mul olla sotsiaalset ärevus. Mäletan, et peale diagnoosi aktsepteerimist, vaadates sotsiaalse toe foorumit, ütles seal keegi, et kui suudad inimestega rääkida, sul on töö/käid koolis või omad sõpru, pole sul tegelikult sotsiaalset ärevust. Tundsin end järsult invaliidina. Tundsin nagu oleksin selle välja mõelnud.

See polnud nii. Mul olid teistsugused kogemused.

Kui su kogemus on minu oma sarnane, siis nii see on. Kui su kogemused on minu omast erinevad, siis nii see lihtsalt on. Siin on toodud loetelu, mille põhjal tean, et mul oli ja on sotsiaalne ärevus:

1. Kui olin neljane ja alustasin lasteaiaga, oli sõprade leidmine raske. Kartsin ükskõik kellele mänguväljakul läheneda.
2. Kooli minnes ja ka kõigi kooliaastate jooksul kartsin esitada küsimusi või õpetajaga üldse rääkida. Selle asemel lihtsalt istusin segaduses olles.
3. Kartsin kõiki autoritaarseid kujusid. Samuti kartsin pahandustesse sattuda. Ma ei rääkinud kunagi, kui õpetaja rääkis ega astunud piiridest üle.
4. Kui olin viiene, ei öelnud ma kuue kuu jooksul õpetajale sõnagi. Ma ei öelnud, et olen kohal. Ta rääkis minuga, kuid ma ei vastanud rohkem kui ainult raputasin pead või noogutasin. Soovisin temaga rääkida, kuid tundsin, et ei suuda.
5. Kui olin kaksteist, oli mul esimene suuline esitlus. Värisesin kontrollimatult. Kui teised õpilased pidid tagasisidet andma, mainisid nad seda esimesena.
6. See jätkus mõned aastad. Sain värinad kontrolli alla, kuid isegi pragu tunnen iiveldust, kui mõtlen esitlustele.
7. Õpetaja-lapsevanema vestluses tuli alati kommentaar minu kohta, et ma ei panusta klassis piisavalt.
8. Mul oli alati vähe sõpru, mõnel juhul polnudki sõpru, sest kartsin eemale tõukamist ning olin liiga vaikne ja „igav“.
9. Mõte telefonikõnest tähendas tunde ette planeerimist, et mida öelda. Tihti kõne mittetegemist.
10. Enne toidu tellimist restoranis harjutasin seda eelnevalt korduvalt ja korduvalt.
11. Kui minult küsiti lisainformatsiooni, sattusin paanikasse.
12. Järjepidev mure, et võõrad vaatavad mind ja annavad hinnanguid.
13. Kui sõbrad kohtusid ilma minuta, muretsesin, et nad vihkavad mind ja räägivad minust või varjavad midagi minu eest.
14. Igakord, kui nad vestlesid ilma minuta, tundsin sama.
15. Igakord, kui keegi kohtumise tühistas, eeldasin, et nad ei soovi mu lähedal olla.
16. Kui kuulsin, et keegi ütles mu nime, eeldasin, et nad räägivad, kui kohutav ma olen.
17. Hukkamõistu hirmus olen tähelepanelik, et millist arvamust avaldan, arvates, et parim on olla vaikiv ja nõusolev.
18. Planeerin vestluseid ajas ette – nii tõsiseid kui ka vähetähtsaid.
19. Ja iial ei lähe need nii kuis plaanitud.
20. Veedan tunde analüüsides olnud vestluseid ja mõtlen kõigele, mida oleksin pidanud teisiti tegema.
21. Ja siis leian end pisarates voodis lebamas, vihates end, mitte öeldes õigeid sõnu.
22. Uute inimeste läheduses tunnen end närvilisena ja sulgun. Väga raske on midagi öelda.
23. Ja siis olen kindel, et nad vihkavad mind, kuna olen nii vaikne.
24. Eeldan, et iga aeglane vastus sõnumile tähendab, et see inimene ei soovi minuga enam suhelda või on midagi hirmsat juhtunud.
25. Kui alustasin teraapiat tõi mõte võõraga rääkimisest mu päevadeks pisaratesse.
26. Ja esile tulid kõik liiga tuttavad hirmud, et ma ei meeldi kellelegi ja keegi ei soovi minuga rääkida.

Kui midagi eelnevast kõlab nagu sinu kogemus, siis tea, et see leiab päriselt aset ja ei pea nii jääma. Sa saad abi, sa väärid abi ja sul läheb paremaks.

Vania C.

Inglisekeelse artikli leiad siit.
 
Hea ülitundlikinimene, tea et, kui oled üles kasvanud sotsiaalse ärevusega, siis see pole sinu loomulik olemus. Sa pole ärevus. Ärevus on vaid mööduv pilv sinu elus ja sinu tõeline, ilus ja tundlik loomus saab avalduda. Ära jäta end üksi. Ole enese suhtes kannatlik, aus ning hooliv ja küsi vajadusel abi. Ära kasuta ülitundlikkust vabandusena. Maailm vajab Sinu andeid, loomulikku siirast olemust ja panust. Kui enese kasvamise protsessi austad, teevad seda ka teised.

Marilii Toots
www.joogatunnid.ee

Iga tunnetus, mida sa otsid, et vaid iseennast rikastada, et iseendas varandusi kokku kuhjata, juhib sind sinu teelt kõrvale; iga tunnetus, mida sa otsid, et saada küpsemaks inimese õilistamise ja maailmaarengu teel, viib sind sammu võrra edasi.

Iga idee, mis ei muutu sinus ideaaliks, surmab sinu hinges ühe jõu; iga idee, mis muutub sinus ideaaliks, loob sinus elujõudu.
​
Rudolf Steiner