Vaata inglisekeelset videot, kus Elena Herdieckerhoff räägib Ülitundlike inimeste õrnast jõust.

„ Kuna puudus igasugune julgustamine, ei püüdnudki ma midagi ise teha. Kui sain vanemaks, ei läinud ma ülikooli. Alustasin täiskohaga töötamist. Mul polnud kunagi karjääritegemise ideed. Uskusin oma ema: naised on abiellumiseks ja laste saamiseks. Töö ei pakkunud rahulolu ja järjest enam ebatõenäoline näis ka laste saamine.
​
Palju emotsionaalset oli jäätud tähelepanuta. Vanemate arvates oli nende roll olla toiduga ja riietega varustaja ja pakkuda katust. See oli vanemaks olemise aste. Sa ei näidanud kiindumust öeldes: „Ma armastan sind.“ Nad arvasid, et hellitavad lapsed ära, kui ütlevad neile liiga tihti, et armastavad neid. Mul puudus lapsena igasugune tugisüsteem. Peres olid mõned head uskumused, kuid need olid pigem öeldud. Nende järgi ei elatud.“

Gina

​Rue Hass `EFT for the higly sensitiive temperamnet` Energy psychology press, 2009 lk. 179

„Emapoolne suguvõsa survestas mind: „Mida sa täna saavutasid?“ Isa poolselt suguvõsalt kõlas alati. „ Valmistu halvimaks, valmistu halvimaks, valmistu halvimaks.“ Ei olnud: „Oota parimat.“ Polnud usku jätkusuutlikusse turvalisse mustrisse või peidetud tähendustesse. Minu vaatepunktist tundus see nii, et olin äärmuslikult tundlik laps ja ei saanud turvalisust, intiimsust ning vaikivat julgustamist, mida vajasin. Seega püüdsin olla sõdur. Elu tundus ilma tähenduseta mõttetu kaos.“

Moira
​
Rue Hass `EFT for the higly sensitiive temperamnet` Energy psychology press, 2009 lk. 102

Klassikalise sugude vahelise sõja probleemi kohaselt on naine meeste tunnete suhtes liialt tundlik ning mehe suutmatus tema tunnetele vastata ajab naise hulluks. Kuid oletame, et teie mitte ülitundlik partner on tegelikult ülitundlik inimene (ÜTI), kes on oma tundlikkust vastavalt „poiste aukoodeksile“ pikka aega ja intensiivselt osavalt varjanud. Oletame, et selle kõige krooniks on tal olnud ka raske lapsepõlv? Mehena on ta palju suurema tõenäosusega omaks võtnud vältiv-tõrjuv kiindumussuhte laadi ning tundub, et teda ei huvita ei tunded ega nende väljendamine, eriti mis puudutab vajaduste või teiste eest hoolitsemisega seonduvaid tundeid.

Niisuguse mehe jaoks võib asjaolu, et teie kui ülitundlik naine huvitute sügavatest tunnetest, väga ähvardavalt mõjuda. Ta kardab, et teda meelitatakse ohtlikesse vetesse, kus ta on sunnitud oma haavatavust ning tõsiasja, et ta pole „tõeline mees“, välja näitama. Kas te jätaksite ta maha, kui ta nutma puhkeb või teid kogu hingest vajab? Või seepärast, et teie meelest ei ole ta selleks suuteline? Või saate te äkki oma tundlikkuse abil end tema kaitsemehhanismidega ühele lainele viia ning tema tundlikkuse ja haavatavuse päevavalgele tuua? Ja kas te suudaksite juhul, kui ta pole võimeline end teile täielikult avama, aidata tal mõista, et ta vajab psühhoteraapiat? Kui mõelda planeedi kõikide probleemide peale, on tohutult mehi, kes vajaksid ülitundliku naise abi. 

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus `OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 168

Minevikus asuvad tihti külmunud võimsad mälestused. Isegi väikesed hetkekogemused võivad olla päästikuks nende mälestustega seotud emotsioonide esile tulekul. Kuna tundlikud inimesed tunnevad nii palju sügavamalt, siis minevikusündmused näivad defineerivat nende identiteedi ja selle kes nad maailmas on.
​
1. Valulikud kogemused on tajutavad palju sügavamalt tundliku inimese poolt, eriti lapsepõlves kogetu.
2. Valulikud kogemused juhivad neid uskumusteni - kes nad on ja mis on neile elus võimalik.
3. Valulike kogemuste ajal ja peale neid võib olla võimatu või pole turvaline väljendada võimsaid tundeid nagu viha, kurbus, hirm ja häbi.
4.  Need tunded „kuhjuvad“ või neelatakse alla.
5. Kuhjunud tunded tulevad hiljem esile elus füüsilise ja emotsionaalse valuna ning haigusena.
6. Inimesed perekonnast, kes meid vääralt kohtlesid, tegid nii, kuna neid endid koheldi samuti. Sellised olid uskumused ja tunded, mida nemad üle võtsid.
7. Püüdlus neid uskumusi asendada, tunded ja haigused mööduvad ja vähenevad põlvkondade jooksul.
8. Hirm seista silmitsi tugevate tunnetega takistab meid tervenemise teekonna alustamisel.
9. Meie isiklik tervenemine võib olla aluseks kogu suguvõsa ajaloo tervendamisel.

Rue Hass `EFT for the higly sensitiive temperamnet` Energy psychology press, 2009 lk. 22, 23

„Inimesed ütlevad mulle: „Miks sa lased end mõjutada?“  „Sa ärritud nii kergesti!“ kui olin otsustanud oma tööst loobuda. „Miks sa lihtsalt ei luba sel minna?“ lisati. Mõtlesin endamisi - ja kui hea sa ise selles oled? Arvad, et sul ei ole probleemi. Kuid sul on allergiad, astma ja teised füüsilised kaebused. Kas sa arvad tõesti, et seal puudub ühisosa?“

Olin alati tundlik ereda valguse suhtes, suurte rahvamasside ja valju muusika osas. Samas armastan muusikat. Mulle ei meeldi olla ümbritsetud paljude inimeste poolt. Olen eraklik.“
​
Gina  

Rue Hass `EFT for the higly sensitiive temperamnet` Energy psychology press, 2009 lk. 90

​Tundlikkusega võib kaasneda enese kaotamise oht. See tuleneb tihti hirmust konfliktide ees ning soovist teistele meeldida. Ka on põhjendatult oma osa hirmul kergelt tekkiva sisemise või välistest oludest tingitud üle stimulatsiooni ees, mis meid ülitundlikke inimesi (ÜTI-sid), kergelt endast välja viib. Samuti võib mängida rolli vähesest eneseteadlikkusest tingitud oskamatus oma vajadusi ära tunda ja sobivalt väljendada.

Lapsepõlves võis see näida nö "hea lapse" sündroomina. Püüdes väga olla "hea laps" see siiski tihti ei õnnestunud tundlikkusest tingitud, teistele ebamugavatena tunduvate, vajaduste tõttu. Ka on võimalik, et vajadused said maha surutud kehasse, kus need põhjustasid erinevaid vaevusi. Edasi võis välja areneda omandatud abituse käitumismuster, ohvriroll ja häbitunne. Need on üldjuhul üle võetud meie kunagiste täiskasvanud hooldajate emotsioonide valdamise ja enesesäilitamise/austuse oskusest/mitteoskusest. Abitus võis olla tingitud just nimelt sisemisest segadusest, väljast poolt saadavatest vastakatest signaalidest ning sisemistest konfliktidest, teiste emotsioonide üle võtmisest ja ebaadekvaatsest minapildist. See kõik võis kahandada veelgi niigi madalat enesekindlust jne.

Ja siin Sa siis oled, teadmata millises suunas edasi minna... või siiski? Kogu selles lõputuna tunduvast jadast on väljapääs. Selleks on iseendale ausalt otsa vaatamine, ilma mööndusteta kuid armastavalt. Õppides ennast põhjalikult tundma, võid Sa teada saada oleviku rahulolematuse või valu põhjuseid. See on minevik - jätame selle sinnapaika. Nüüd tead, et oled ÜTI-na sündinud. See on käesolev hetk - kus on võimalik luua edasist. Loo enesele toetav tulevik, käitudes varasemast teisiti. Loo selgus läbi eneseaustuse ja hakka ennast tõeliselt kuulama, end ja elu usaldama. Kui oled eneses saavutanud selgema tajumise, siis Sa tead kuidas edasi, isegi kui see läheb vastuollu Su seniste tõekspidamistega. Ära karda, Sa ei muutu isekaks või hoolimatuks teiste suhtes, see pole ÜTI-le loomuomane. Pigem vastupidi. Samas kui tunned, et käitud teiste suhtes ebasobivalt, siis see võibki nii olla - muuda oma tegusid ja usalda sisemist teadmist. 

Enese taasleidmine tähendab tihti muutuseid Sinu senises elus, Sinu senises mõttemaailmas, käitumismustrites... läbi enese austuse ja hoolimise oleme võimelised looma kvaliteetsed suhted ka teistega. 

Joogatee on üks enesega kontakti loomise/hoidmise võimalusi... on teisigi variante... leia oma tee...

Marilii Toots
www.joogatunnid.ee

„Dopamiin on neurodransmitter, mis aitab kontrollida aju premeerimis ja heaolu keskust. Samuti aitab see reguleerida liikumist ja emotsionaalseid reaktsioone ning mitte ainult näha autasu vaid ka ette võtta tegevusi soovitud suunas.“ – Psychology Today

1. Ära jää sõltuvusse
„Paljud jäävad sõltuvusse millestki kuna see annab neile kiire rahulduse – narkootikumid, alkohol, seks, pornograafia ja teised sõltuvuslikud käitumised aga omavad pikema aja kestel vastupidist efekti dopamiini tasemele. Kui oleme liialt sõltuvuses millestki, siis „auhinnaring“ meie ajus saab ülekoormatud ja me ihkame „kiiret lööki“. See pole jätkusuutlik lahendus dopamiini tootmiseks, mida saab ja peaks tegema naturaalsel viisil.“

2. Väikeste ülesannete kontrollnimekiri
„Dopamiini tase tõuseb, kui oleme organiseeritud ja lõpetame ülesandeid – olenemata kas ülesanne on väike või suur. Ära luba oma ajul muretseda asjade pärast, mis on vaja ära teha. Selle asemel kirjuta need üles ja kriipsuta maha ükshaaval. On teada, et see on aju dopamiini tasemele soodsam, kui me füüsiliselt tõmbame midagi oma tegevuste nimekirjast maha. Isegi siis kui sa mäletad ülesannet, kirjuta see üles ja tõmba maha.“

3. Loo midagi
„Kirjutajad, maalijad, skulptorid, poeedid, lauljad, tantsijad ja teised artistid samastuvad looduga. Kui oleme loovas meeleolus, suudame olla hüper keskendunud. Selle tulemusena suudame me siseneda seisundisse, mida nimetatakse vooluks. Dopamiin on ajukemikaal, mis laseb meil selle seisundi aktiveerida. Õppetund on: võta ette hobi või tegevus millega sa tõesti lood midagi katsutavat/nähtavat. Proovi kunsti, käsitööd, auto parandamist, fotograafiat või midagi muud, mis tundub huvitav.“

4. Treeningud
„Sama `sama vana`, mida teame. Arutleme korduvalt füüsiliste harjutuste tähtsuse ja kasu üle ja lisame selle taas siia. Harjutused mitte ainult ei aita vähendada stressi, saavutada paremat füüsilist vormi ja teha meid produktiivsemaks vaid need tõstavad ka dopamiini taset. Spetsiifilisemalt, harjutused suurendavad mitmeid neorotrasnmittereid – serotoniini ja endorfiini dopamiini kõrval saavad stimuleeritud. Ja veel midagi lahedat: harjutused ei pea olema kontimurdvad. Lihtsalt jalutamine või treppidest käimine aitab saavutada hea dopamiini muutuse.“

5. Hoia järjepidevat joont
„Kui loome kontroll-listi, hoides end sihil, on hea viis tõsta dopamiini taset. Selle artikli eesmärk on visuaalselt mäletada mitu päeva järjest sa midagi saavutad.
Hangi selle eesmärgiga kalender: kirjuta üles oma eesmärk ja nädalapäev või kuu kuhu see on plaanitud. Näiteks, kui töötad esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel, märgi need päevad kalendrisse terveks kuusk. Kui lõpetad töö, tõmba see kalendris maha. Hoia jooksvalt järjepidevust ja sa hoid dopamiini tulemas.“

6. Suurenda türosiini taset
„Kemikaalidest mis toetavad dopamiini tootmist pole ükski olulisem kui türoniin. Türoniin on arvestatav dopamiini ehitusplokk. Seetõttu on oluline saaksid seda piisavalt. On pikk nimekiri toitudest, mis suurendavad türosiini taset: mandlid, avokaado, banaanid, loomaliha, kana, šokolaad, kohv, munad, roheline tee, ananass, jogurt.“

7. Kuula muusikat
„Oled sa kunagi mõelnud, miks muusika teeb sind õnnelikuks? Pean silmas, et võime olla ühel hetkel kolkas, kuid kuulates lemmik muusika, oleme mõjutatud ja eemale raputatud… tunneme end üsna hästi! Selle põhjuseks on, et muusika kuulamine suurendab dopamiini taset. Teadlased väidavad tegelikult, et muusika kuulamisel on sama efekt kui lemmiktoidu söömisel või lemmiksaate vaatamisel TV-st. Kui oled madalseisus, viska peale mõni lemmik laul ja vea end välja.“

8. Mediteeri
„ Nagu füüsiliste harjutustegagi, avastame rohkem ja rohkem meditatsiooni hüvesid. Lisame selle taas nimekirje. Nagu vaatasime eelnevalt, inimese aju on aldis erinevatele sõltuvustele. Üks sõltuvuslik harjumus, mis meil on, on üle mõtlemine. Mõned Budistid on nimetanud seda sõltuvust: `ahvi meeleks`.
Üle mõtlemine pole lihtsalt segav harjumus, see on puhas sundlus, mis jätab meid segadusse ajavasse seisundisse, omades ka negatiivset efekti meie spirituaalsele arengule. Siiski on teadlased lõpuks jõudnud sinnani, mida Budistid on teadnud juba tuhaneid aastaid: meditatsioon ja ärksus on terve meele baas.“

9. Võta lisandeid
„Kuigi on palju suurepäraseid vahendeid dopamiini taseme suurendamiseks, mõnikord pole selleks aega. Õnneks on olemas naturaalsed lisandid turul, mis tõstavad dopamiini taset. Siit mõned:
Acetyl-l-tyrosine: Järjekordne dopamiini ehituskivi. Selle tervislik doos muudab ajule dopamiini tootmise lihtsamaks.
Kurkum: Aktiivne koostisosa mis on tavaline karris.
Ginko Biloba: Väga populaanre imelisand, mis samuti arvatakse suurendavat dopamiini taset ja hoiab seda ajus kauem ringlemas.
L-Theanine: sisaldab mitmeid nervotransmittereid ajus, sealhulgas dopamiin. Roheline tee on selle suurepärane allikas.“
​
10. Mürkidest puastamine
​„Imeline nagu meie keha on, kogume me ka mürke ja baktereid, mis on meile halvad. Endotoksiinid võivad anda löögi meie imuunsüsteemile ning see vähendab ka dopamiini tootmist. Mõned näpunäited, mis aitavad sooli endotoksiinidest puhastada: söö kääritatud toitu, maga piisavalt, ära anna järgi tungile süüa rasvast või suhkrust toitu.“
 
Inglisekeelene artikkel leitav siit.

Kui inimene kasutab suhtumist „minuga on kõik korras, ma ei vaja kedagi“ selleks, et varjata sügavalt tajutavat puudulikkust, nimetatakse seda nartsissistlikuks kaitsemehhanismiks. Mehed ja mitte-ÜTId kasutavad seda oluliselt rohkem kui naised ja ülitundlikud mehed. Probleemse minevikuga ülitundlikud mehed ja kõik naised reageerivad tavaliselt probleemile, kuna tunnevad end häirituna.

Olenemata sellest kas seda kasutab naine või mees, tuleb nartsissistliku kaitsemahhanismi puhul arvestada tõsiasjaga, et hirmutunnet või vajadusi alla surudes peame olema kindlad, et need tunded jäävadki unustuste hõlma. Selleks tuleb hoiduda ka teiste hirmude ja vajaduste teadvustamisest. Selle tagajärjel võib nartsissist teisi inimesi ära kasutada, märkamata, millist mõju see teistele avaldab – ja sellist inimest ei soovi eriti keegi lähisutepartnerina näha. Tundub peaaegu nagu oleks probleemse lapsepõlvega meestel kaks võrdset veidrat võimalust: kas jäik nartsissism või võimetus näida „tõelise mehena“.
​
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 66

​Pinged, mida vastassugupoolega suheldes tajume, võivad olla olulisel määral mõjutatud asjaolust, et me ei tunne end „ideaalse“ mehe või naisena. Pole oluline, et ÜTI-dena sünnib võrdsel määral poisse ja tüdrukuid – kui te olete mees, siis tundlikkus ei ole teie jaoks ette nähtud.

 Kui te olete naine, siis tohite te tundlik olla, ennekõike teiste vajaduste ja ihade suhtes. Tegelikult ollakse lausa seisukohal, et te peategi tundlikuna tundlikuna sündima, olles huvitatud inimestega suhtlemisest ning oma veetluse täiustamisest, ka siis, kui olete tegelikult läbi ja lõhki introvert ning armastate oma tööd rohkem kui seltsielu või kellegi nunnutamist. Sealjuures ei tohi te olla nii tundlik, et vaja võiks minna puhkeaega. „Ma olen naine; ma olen tugev.“

Lühidalt öeldes on selles kultuuris ihaldusväärne naine seltsiv, paindlik ja tugev, mitte nagu ÜTI. Seega vastandub meie kultuurile omane naiseideaal nagu ka meheideaal tegelikult ülitundlikkusele.

"Ta on tõeline mees" - te justkui peaksite tõestama, et see väide peab ka teie puhul paika, muidu läheb suureks jamaks. Selline on koorem, mida mehed meie kultuuris kandma peavad. Suur osa sellest hirmust ja vajadusest ennast tõestada süstitakse meisse poisupõlves, mil seksism ideaalsele mehele iseloomuliku käitumise väga kitsa- ja kindlapiiriliselt paika paneb. Selles vanuses peab "tõeline mees" olema karm ja vinge - niisiis ei tohi tal olla ühtki sügavat mõtet,  mis peavooluga vastuollu satuks.

Mees peab olema spontaanne, kogunisti hoolimatult impulsiivne, mitte juurdleva loomuga. Lisaks peab ta olema raevukalt ning seejuures edukalt võistlushimuline, eriti meeskonnaspordis. Ta peab olema väljapoole elav, vajamata teisi inimesi ning näitamata vähimatki haavatavust - teisisõnu ta ei tohi kunagi kellegagi liiga lähedaseks muutuda. Tõeline mees ei nuta iialgi ja väljendab harva oma emotsioone, eriti hirmu, häbi või kahetsust. Lühidalt öeldes ei ole ta ülitundlik. Selle loogika kohaselt ei ole ülitundlik mees "tõeline mees".

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 55, 61

Millest sõltub inimese sisemine enesekindlus ning kuidas seda leebelt ja toetavalt suurendada?

Kas oled kunagi mõelnud, mis enesekindlus ikkagi on ja kust see tuleb? Enesekindlus ei tulene ainult välistest saavutustest, vaid pigem sellest, et inimene saab iseendale loota, teab, kuidas tema meel ja keha toimivad ning mida hetkel vajavad. See on teadmine, et mis iganes elu toob, saab ta hakkama, et võib end ja elu usaldada ning vajadusel abi paluda. Sellisel juhul ei kahjusta ta end ega teisi ülemääraste emotsioonide või draamaga ning on võimalik elus edasi liikuda.

Kui inimeses on siiras eneseusaldus, siis sellega kaasneb teadmine, kuidas iseendaga hakkama saada ning suhted teistega saavad muutuda selgeks ja lihtsaks. Eneseusaldus on justkui üksikisiku kasutusjuhend, mis on inimesel endal alati käepärast ja sobivast kohast avatud.

Mis on näiline enesekindlus?

Mõnikord on inimese ebakindluse kattevarjuks näiteks uhkus, ülbus või ebasiiras sõbralikkus. Need võivad eneses omakorda varjata näiteks hirmu, viha, ahnust, kadedus või hoopis enesehaletsust ja lootusetust. Vahel ta võitleb ja tõestab midagi järjekindlalt või väljendub ebakindlus agressiivsuses ja/või jõuetuses.

Kui kogu enesemääratlus on seotud näiteks töö, õpingute, mõne sõbra/sugulase või elukaaslase heakskiiduga, siis mis juhtub kui töökoht kaotatakse, kool saab läbi või sõber/elukaaslasest lahkub? Kui end siis täiesti kaotatakse ja ollakse teadmatuses ning segaduses, justkui laialivalgunud ja tükkideks kistud, siis ongi senine enesekindlus olnud seotud ainult välisega. Seda võimegi nimetada näiliseks enesekindluseks. Jah, loomulikult välised saavutused toetavad indiviidi eneseusaldust, kuid on oluline vahet teha, kas jõud ja teadmine tuleb ka inimesest endist või ainult välisest tagasisidest. Ainult teistele lootma jääda on libe tee. Inimesed pole sellisel juhul enam vabad oma valikutes, vaid sõltuvad teiste (sõbrad, ülemus, õpetaja, perekond, töökaaslased, abikaasa jne) heakskiidust.

Võib-olla on kogu aja elanud kellegi teise elu, soovist meeldida või olla "hea inimene", julgemata teha ise valikuid ja otsuseid, kartes eksida? Kartes, et sa ei meeldi teistele sellistena, nagu oled? Võib-olla sa ei teagi, kes oled, mida ise vajad ja soovid? Äkki ongi sinus midagi inetut, mida sa ei soovi ka enesele näidata? Võib-olla on nii, et teise tingimuste järgi elada on vaevaline, sest see ei sobi sinu loomuse ja vajadustega, aga ei julge või isegi tea, mida muuta?

Kuidas teada saada, kas elad oma olemusega vastuolus?

Mida rohkem oma keha ja meelt väärkasutatakse, seda väiksemaks läheb inimese sisemine eneseusk ja enesekindlus, väheneb energiatase kuni täieliku kurnatuse, haiguse või läbipõlemiseni välja. Vahel on ebakindlus väljaloetav füüsilisest kehast kas nõrkuse, värinate või näiteks just nimelt liigse jäikusena. Elu võib kaotada tähenduse - justkui mõtetel ja tegudel pole enam jõudu sees ja neis puudub kooskõla. Kui inimene on enese suhtes segaduses, siis on keeruline anda edasi selgeid sõnumeid ka teistele, mis omakorda võib tekitada raskusi suhetes ja suhtlemisel.

Heaks tagasiside peegliks enese tundmaõppimisel on just teised inimesed. Üks suuremaid kannatusi on tihti ühiskonnast ja lähedastest suhetest eemalejäämine/eemale hoidmine või järjepidev enesekindluse või isegi agressiivsuse maski kandmine, sest nii kaotab indiviid end järjest rohkem ära, vahel seda eneselegi tunnistamata. Teistest hoitakse eemale või ollakse kaitses aga tihti just teadmatusest, oskamatusest, hirmust ja ebakindlusest võimalike konfliktide, hukkamõistu või vääritimõistmiste ees. Nii kui hakatakse vägivaldselt, suure tahte ja jõuga end või teisi suruma inimese olemusega vastuolus olevatesse raami, siis varem või hiljem toimub tagasilöök, pingesse mineku, füüsilise või emotsionaalse valu või hoopis haiguse näol. Kui osaline olukorrast ei õpi, siis enesekindlus tihti hoopis väheneb. Teise äärmusena võib inimene lihtsalt lootuse kaotada ja alla anda ning loobuda tõeliselt südamest elamast.

Kust tõeline enesekindlus tuleb?

Enesekindlust aitab suurendada iseenda tundmaõppimine ning vastavalt saadud teadmistele tegutsemine. Inimene saab end teistele avada täpselt nii palju, kui ise teab enese kohta. Teadlikkus sünniga kaasa saadud ja ka elu jooksul kogunenud omadustest vähendab hirmu ning nii on võimalik oma vajadusi väljendada ja vastavalt neile toimida. Kui inimese keha on hoolitsetud/hoitud, on ka meel rahulik ja vastupidi. Nii on järjest lihtsam püsida kontaktis iseenda ja sisemise teadmisega, mis annab enesekindluse ja näitab edasise liikumise suuna. Nõnda on oma tõelisi vajadusi kergem ära tunda ning tõelist potentsiaali rakendada. Suur osa inimestest soovib olla aktsepteeritud ja ühiskonda kaasatud just sellistena nagu nad hetkel on. Seetõttu on oluline elada oma omadustega rahus, teisi tahtlikult kahjustamata.

Enesekindlus tuleb teadmisest, et inimene ei saa elus kõike kontrollida ja et on ka midagi temast suuremat, mida usaldada. Selle suuremaga saab olla kontaktis just läbi eneseteadlikkuse ja südameruumi kasvatamise, mis omakorda toetab eneseusaldust ja -kindlust.

Kuidas sellise enesetundmiseni jõuda?

Teada ju on, et uue inimese sünniga kasutusjuhendit kaasa ei anta. Paremaks enese tundmaõppimiseks on vaja eelkõige sisemist selgust ning seejärel tahtejõudu ja enesedistsipliini, et end vägivallatult juhtida sobivas suunas. Ainult teadmisest ei piisa, on vaja tegutseda ja teadmisi rakendada.

- Arenda endas uudishimulikkust, empaatiat ja siirast hoolimist teiste suhtes. Nii on võimalik näha elu mitmekesisemalt.
- Loe silmaringi laiendamiseks, kuula teiste inimeste lugusid, kuid jäta ruumi omadele mõtetele ja kogemustele. Inimesed on erinevad. Ja see, mis sobib ideaalselt ühele, ei tarvitse sinu vajadustega kattuda.
- Lähtu teadmisest, et kõigi inimeste alge on üks ja selleks on headus, mis asub südameruumis. Keskendu sellele kujustades näiteks avanevat lootoseõit.
- Luba minna inimestel, sündmustel ja olukordadel, mis on sinu olemusega vastuolus. Loo enda jaoks igapäevane rituaal. Näiteks veel ja tulel on puhastav toime.
- Vaata inimesi, sündmusi ja olukordi kaugemalt, kolmanda erapooletu isikuna.
- Arvesta sellega, et kõigis inimestes on pime ala, mis põhjustab segadust ja valearusaamu. Õpi andestama nii teistele kui iseendale.
- Loo kehas ja meeles ruumi, et selgemini näha, täida see kerguse, valguse ja positiivsusega. Õpi südamega kuulama. Seda on hea teha näiteks läbi joogapraktika või Veeda mantrate õppimise. Kui sinus on ruumi, siis saab kasvada sisemine teadmine, kontakt iseenda ja millegi meist suuremaga.
- Õpi elu usaldama. Ära anna hinnanguid, vaid õpi olukorrast ja tee midagi teisiti järgmisel korral. Praktikana sobib näiteks meditatsioon positiivsete omadustega objektile, mantra või hingamisele keskendumine.
- Usalda oma sisemist teadmist ja tegutse vastavalt sellele. Jälgi, kust tuleb impulss tegutsemiseks.
- Treeni hetkes kohalolu näiteks kehaaistingute märkamise läbi. Too teadlikult kaks jalga vastu maad või jälgi oma hingamise rütmi.
- Lõdvestunud olek annab meile selgust ja teadmise, kus suunas oma elus muutuseid teha. (Loe lisaks siit.)

Muutused võivad olla esilagu väikesed. Näiteks igapäevane looduses/värskes õhus viibimine, suhkru tarbimise vähendamine, või teleka sulgemine tund enne magamaminekut ja toa tuulutamine. Anna nii endale kui teistele aega. Tähtis on järjepidev positiivse kavatsusega treenimine, et oleks võimalik mittetoetavad keha- ja meelemustrid vahetada end toetavate vastu ning neid siis sobivas kohas teadlikult kasutada.

Kui soovid saada senisest teistsuguseid tulemusi, siis on vajalik teha midagi teisiti. Tõeline enesekindlus ei sisalda uhkust või ülbust. See ei sisalda praalimist või end teistest paremaks või ka halvemaks pidamist ega enesehaletsust. Eelkõige sisaldab see füüsilist ja emotsionaalset vägivallatust nii enese kui teiste suhtes. Enesekindlus ei võitle või tõesta, enesekindlus on teadlikkus, mis suudab aktsepteerida ja vajadusel minna lasta.

Välised saavutused on tihti oskusliku enesesuunamise tulem. Või siis mitte. Tasub olla teadlik sellest, kust impulss tegutseda tuleb. Meeles tasub hoida, et kui hoolitseda oma vajaduste (mitte tahtmiste ja nõudmiste) eest, siis jagub rohkem jõudu ka teistele pühenduda, mis omakorda kasvatab eneseusaldust. Ja eneseusalduse kasvades kasvab ka usaldus ümbritseva osas. Oluline on, et inimene ei läheks endaga vastuollu ja kasutaks ise oma kasutusjuhendit, mis loomulikult iga päevaga täieneb, kuna indiviid ise ja ka ümbritsev on pidevas muutumises.

Marilii Toots, Alkeemia.ee 29.jaanuar 2016
www.joogatunnid.ee
Esmakordselt avaldatud siin.

Ülitundlike mehi ja naisi mõjutab lapsepõlves ja kasvuperioodil eriti tugevasti nende suhe isaga. See on igati loogiline, kuna tavapäraselt on isasid alati seostatud omal käel elu alustamise ja maailmas hakkamasaamisega. Isad on need, kes meie toimetulekusk vajalikke oskusi õpetavad.

Lisaks mõjutab isa suuresti naise suhtumist meestesse üldiselt ning ettekujutust sellest, mida nemad teist arvavad. Kui teie isa viibis kuskil mujal, oli ükskõikne ning polnud teie elama õpetamisest huvitatud, võite alateadlikult eeldada, et olite temajaoks ebahuvitav või koguni tüütav. Kui te aga niigi tundsite end tundlikkuse tõttu „vigasena“, avaldas see teile veelgi tugevamat  mõju. Niisiis hakkasite eeldama, et kõik mehed peavad teid ebahuvitavaks ja ebaatraktiivseks. Kuna te eeldate, et teid tõrjutakse, võite end meeste seltskonnas kohmetu või ülearusena tunda. Isegi suhtes võite te endiselt oma veetluses või partneri väärtustest (sest ta huvitub teist ja teie ju ennast ei väärtusta) kahelda.
​
Isa või meessoost mentori puudumise negatiivsest mõjust noormeeste kasvatusprotsessile, eriti olukorras, kus neid asendavad meesfiguurid, kes noorte meestega konkureerivad ja neid alla suruvad, on kirjutatud palju. Vanemaid mehi nähakse sageli reeturitena, kes saadavad noori mehi sõdadesse, kus nad ise enam kaasa lüüa ei saa. Samas ei suuda nad tagasi pöördunud sõduritele vajalikku austust ja ravi tagada. Võib-olla olete ülitundliku mehena koguni arvamusel, et suutmata „poiste au koodeksit“ vajalikul määral järgida, te isegi ei vääri vanemate meeste suuremat tähelepanu.
​
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 59, 60 ja 64

​Loetlen siin mõningaid puhtfüüsilisi strateegiaid, millest võib liigse ülestimulatsiooni ohjamisel kasu olla:

- lahkuge sellest olukorrast!
- pange mingi osa stimulatsiooni eiramiseks silmad kinni;
- tehke sagedasti pause;
- minge ruumist välja;
- kasutage vett stressi leevendamiseks;
- minge jalutama;
- rahustage oma hingamist;
- korrigeerige oma rühti, et olla lõdvestunum ja enesekindlam;
- liikuge!
​- naeratage endamisi.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene`OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 93

Pole sugugi üllatav, et paljud tundlikud teismelised hävitavad kriisiga toimetulekuks oma tärkavat mina, et nad ei peaks tunnistama oma suutmatust "õigesti" elada. Enesehävituslikuks käitumiseks on piiramatult võimalusi: abiellumine või lapse saamine ning enda kammitsemine piiratud ja konkreetsetelt ettekirjutatud rollidega; narkootikumide või alkoholi kuritarvitamine; iseenese füüsiline või vaimne sandistamine; mõne kultuse või turvatunnet või vastuseid pakkuva organisatsiooniga ühinemine; enesetapp. Mõistagi ei ole kõik kirjeldatud käitumisviisid tingitud tundlikkusest. Aga ka paljud ülitundlikud inimesed kasutavad selliseid väljapääse, mis on kättesaadavad kõigile teismelistele.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 118 ​

"Ülitundlikkusest kujuneb takistus või vabandus üksnes siis, kui te ise selleks võimaluse annate. Kui näiteks mina olen liialt endassetõmbunud, siis tahaksin veeta kogu oma ülejäänud elu kodunt väljumata. Aga see oleks enesehävituslik. Niisiis lähen ma välja, suhtlen maailmaga ning tulen koju tagasi, et kogetut seedida. Loomingulised inimesed vajavad ilma teisteta veedetud aega. Kuid see ei tohiks vendida liiga pikaks. Kõrvale tõmbudes kaotate oma reaalsustaju, oma kohanemisvõime.
​
Ka vanemaks saades väheneb reaalsustaju, sest me kaotame oma paindlikkuse. Vananedes tuleb maailmaga kauem suhelda. Samas areneb vananedes ka heatahtlikkus. Kui te ennast arendate, siis võimenduvad kõik tähtsad omadused, mitte üksnes tundlikkus.

Tegutsege oma kehaga samas rütmis. Teie keha tundlikkus on suur anne, mida saate kasutada. See võib teid juhtida ja suunata ning teie avanemine muudab kõik veelgi paremaks. Mõistagi tahaksid tundlikud inimesed kinni lüüa ukse maailma ja nende vahel. Nad muutuvad kartlikuks. Seda ei tohi teha. Eneseväljendamine on parem lahendus."

Ülitundlik Inimene

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene`OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 88 

Pühendunud suhte ümber võrsub palju põhjendatud muresid. Eriti seetõttu, et tundliku inimese  põhiloomuses on kaaluda ka pikaajalisi tagajärgi. Paljud tundlikud lähevad tavapäraste hirmudega sügavuti, kuna need on ülitundliku inimese (ÜTI) omaduste tõttu intensiivsemad. Nii võivad üles kerkida asjaolud, mis taksitavad läheduse loomist nende eludes.

• Haavatavus ja tagasilükkamine – enese olemus või selle tundlik osa tundub häbiväärne. Vahel toetab meenutamine, et kõigile tundub, et nende elukulg ja kannatused on teiste omadest hullemad. Kuna ÜTI-d on elanud pikalt teadmisega, et neil on midagi viga, nõuab selle hirmu vähendamine erilist pingutust.
• Eraldatus ja kaotus – eriti teise surm. Tihti on need kaks esialgu lahus, kuid seos on aimatav süüvides inimese minevikku.
• Hülgamine ja reetmine – eraldatus, mis on teise poolt tahtlikult põhjustatud. Need hirmud kerkivad tihti seetõttu, et hülgamine või reetmine on ka reaalselt aset leidnud. Need on raskesti kaduvad, eriti tundliku inimese puhul.
• Hirm konfliktide ees – juhud kui tuleb alistuda rahu nimel või välja kannatada karjumised. Seda on raske tunnistada ning lisaks veel taluda selle suunalist kriitikat. ÜTI võib vastata sellisel juhul kriitikale kriitikaga, vihaväljendusega, kartes vasturünnakut. Üles võib kerkib väärtusetuse tunne.
• Hirm vastutuse ja vabaduse kaotamise ees – kas teenin piisavalt, et vajadusel toetada? Kas suudan olla hea partner? Kas pühendumine takistab mu loovaid eesmärke? Keeruka taustaga ÜTI-d võivad tõesti saada ülekoormatud liiga paljude kohustustega sõltuvalt millisesse suhtesse pühendumist nad kaaluvad. Eriti valvas tasub olla kellegi päästmise sooviga.
• Eelneva kahe hirmuga on seotud hirm kellegi poolt kontrollitud saamise ees, millegi alla maetud või maha surutud saamise ees – enese kaotamise ees. Tundlikud lapsed on eriti kahjustatud nartsissilike, pealetükkivate, liialt sekkuvate vanemate poolt. See on tihti ka eelnevate hirmude juur.
• Hirm oma enese instinktide ees – nende võimalik halastamatus seksuaalsuses või vihahetkedel või täielik ükskõiksus nende suhtes, keda nad peaksid armastama. Nii hirm kui instinktid on peidetud alateadvuses – kuid mitte piisavalt kaugel. ÜTI-l tuleb õppida neid instinkte väärtustama kui kõigis inimestes olevat ning neid juhtima.
• Hirm ärritavuse ja kiitika ees – see on tihti õigustatud. Näiteks tundlik inimene ärritub kergelt harjumusest või helist, mis teisi ei sega. Tavaliselt seda välja ei öelda, kuid lähedases suhtes tuleb see esile, põhjustades teises viha kõrgete standardite suhtes. Eriti seetõttu, et  tõenäoliselt teisel pole probleeme tundliku inimese väikeste isikupäradega.  ÜTI-l tuleb õppida end rahustama. Lähedal olemine juhib alati mõningase ärrituseni. Tundlikule inimesele on loomulik märgata rohkem. Keskendudes sellele, mis neile teise juures meeldib, suudavad nad tihti osadel ärritajatest minna lasta. Tundliku inimese jaoks hirm oma enese ärrituvuse ees on tihti liialdatud – nad tunnevad, kuid väljendavad harva.

Siin aitab enam präänik kui piits  (ing. k carrot and stick – porgand ja kepp) – präänik põhineb vajadusesel, mis meil kõigil on läheduse osas, vastandudes piitsale, millega püütakse teist suruda läbi mineviku hirmude. Tõenäoliselt aitab viimane tekitada tõsise ebakõla. Eeltoodu polegi justkui päris metafoor. Mul on järgmine kogemus hobustega – loomadega, kes on äärmiselt tundlikud ohule. Kui nad keelduvad midagi tegemast, on see tavaliselt hirmu tõttu. Nad tõrguvad kangekaelselt ja „võidavad“ olles ratsutajatest suuremad. Viimasel on kiusatus neid piitsaga kõvemini ja kõvemini lüüa, kuid see suurendab ainult hobuse hirmu. Teisest küljest -  üks strateegia, mis töötab, on pakkuda präänikut. See rahustab tihti hobuse ja siis saab hirmule uuesti otsa vaadata ning selle ületada. Tundlike inimeste puhul võib korduv, sobilik, aus kiitus ja kinnitus omada sama efekti.

Elane N. Aron, PhD `Psychotherapy and the highly sensitive person` Routledge, 2010 lk. 137, 138

Kommentaariks veel niipalju, et hirmud tulevad tugevamini esile siis, kui kontakt Iseendaga ja millegi Meist Suuremaga puudub või on nõrk - kui usaldus elu suhtes on väike. Ka joogafilosoofias (Patanjali joogasuutrad) kasutatakse eelnevaga sarnast metafoori, kus aistinguid nimetatakse hobuseks, kes mõnikord vankrit, kus istuvad meie meel (kutsar) ja Sisemine Nägija (See, kes tajub elu sellistena nagu see tõeliselt on, Meist Suurem) omasoodu juhib. Minu isiklikul ÜTI -na toimetamise teel pakuvad tuge erinevatel hetkedel erinevad joogavahendid (järjepidev praktika), mis toetavad enesekindluse ja usalduse kasvatamist. Samuti on abiks enese põhjalik tundmaõppimine ning oma vajaduste leebe, kuid kehtestav väljendamine. Viimasel puhul aitab näiteks ka see, kui õppida juhtima päris looma ehk hobust.

Marilii Toots
www.joogatunnid.ee