Kui teie viha on seotud kaitsereaktsiooniga – olles tingitud tundest, et teine inimene teid ründab või häbistab, tekitades teis soovi hävitada see teine inimene, enne kui tema jõuab teie tuuma hävitada -, siis tuleks teil endale teadvustada, et olete sisimas nõrk.  Teil tuleb tugevamaks saada. On vaja keskenduda sisemuses toimuvale ning võimalik, et oma kohal on ka teraapia.
​
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus `OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 95

Olen tihti mõelnud, miks ma tantsin vabastavaid tantse  ja mis see mulle annab?
Mis see minu eluga teinud on? Kuidas see on minu elu muutnud?
Olles ülitundlik on oluline vabadus. Alustasin vabastavate  tantsude tantsimisega intensiivsemalt kuskil 2, 5 aastat tagasi.
2014 aasta suvel, kui tundsin, et miski minu sees seda teha tahab. Ma järgnesin oma hingekutsele ja see kõik on aidanud minul eluga edasi minna, toime tulekut rasketel hetkedel, kus muidu oleksin murdunud. Paralleelselt vabastava  tantsuga praktiseerisin perekonstellatsiooniteraapiaid, joogat, reikit ja muid tegevusi, mis hinge helisema panid.
 
Tantsides ma tunnen vabadust, ühendust teiste hingedega, ühendust juba lahkunud hingedega, tunnen kurbust, vabadust, viha, igavust, rõõmu, elutahet, tegutsemist, naiselikkust ja mehelikkust. Kord, kui alustasin vabastavate  tantsudega kodus tantsides Gabrielle Rothi muusika saatel, siis ma tundsin, kuidas saan ühendust teiste hingedega, saan ühendust oma hingega ja saan olla vaba ja saan olla see, kes ma olen, ilma piiranguteta, ilma eelarvamusteta. Vabastav tants  on nagu teraapia, kuid ametlikult pole seda teraapiaks nimetatud.
 
Esimeses rütmis, voolamises saan kontakti emakese maaga ja kontakti maaga. Panen alumistest tšakratest energia liikuma. Teises  rütmis  tunnen, kuidas  muusika juhib mind  ja tunnen , kuidas iga keharakk tahab tantsida ja liikuda. Kolmandas rütmis, kaoses - seal tunnen, kuidas kõik vabaneb minu seest ja ma lasen muusikal ennast juhtida ja hingel oma teed käia. Seal kaoses vabaneb viha, kurbust, süütunnet ja valu, rõõmu ja kõike muud tundeid. Saan  oma tunnetega kontakti, kõikide  emotsioonidega,  mida olen hoidnud tagasi. Neljandas  rütmis tunnen, kuidas minu nais - ja meesenergia on muutunud üheks, olen kergem, vabam, julgem, olen loovam ja inspireerivam, mees ja naisenergia on tasakaalus ja elu võib alata imelisel moel. See on õhu element läbi kerguse ja rõõmu. Viiendas  rütmis, vaikuses  ma vaatan enda sisse ja tunnen, kuidas minu hing on äratatud. Minu olemus algallikaga on avardunud. Ma tunnen ennast maandatud, kohal ja rõõmsamana, kergemana. See on iseendast arusaamisele jõudmine. Taipamiste ja äratundmiste kohaks.
 
Mitte alati pole tantsupõrandale kerge minna, mitte alati ei valda mind peale tantsimist hea meeleolu. On hetki, kus tunnen juba tantsupõrndal, et tahaks kokku kukkuda ja on hetki kui tunnen tugevat vastupanu ja on hetki, kui peale tantsimist - ei tunne ennast hästi. Samas on hetki, kui peale tantsimist olen vaba ja rõõmu, armastuse ja tänulikkuse energias ja neid hetki on olnud väga palju.
 
Mind inspireerib vabastav tants, sest see on nagu elu oma ülesse ja alla kõikumistega ja samas voolav. Tantsupõrnad on turvaline koht, kus saan ja olen see, kes ma olla soovin ja kes ma tegelikult olengi. Seal paljastub minu hingetegelikkus. Olen julgem, rõõmsam ja aktsepteerin kõiki oma tundeid ja kogu maailma sellisena nagu see on. Ma olen kodus, ma olen avatud, ma olen kaitstud ja ma olen hoitud.
 
Vabastavas  tantsus tunnen kõigi oma keharakkudega, kui kontaktis ma olen kõigega, loodusega, ruumiga, muusikaga ja teiste inimestega tantsupõrandal ja oma hingega, oma kehaga ja oma olemusega. See on koht, kus ego jääb ukse taha ja saab lubada kõigel, millest olen vaid unistanud, kuid samas õppida olema maandatud, lõdvestunud  ja kohal.
Tänu sellele, et vabastav tantsu tantsimise ajal tuleb midagi ülesse, siis ma soovitan omast kogemustest peale tantsimist olla vaikuses ja lõdvestuda ja siis alles liikuda koduteele ja mujale. Mõnikord olen peale vabastavast tantsu tantsimist vajanud reikit.  Kuna energiad on nii üleval, et ei oskagi midagi nendega peale hakata.
 
Vabastav tants looduses on sammuti imeline.  Sain seda sellel suvel Hiiumaal kogeda mereääres tantsides ja olla peale seda  tund aega vaikuses looduse ja mere keskel, see oli võimas tervenemine.  Seal taipasin, kui oluline on meri minu jaoks ja kui toetav on meri. Olen ka alati maininud, et vabastav  tants pole ainult tants ega teraapia, vabastav  tants on ELU. Vabastav  tants on hingemuusika, hinge väljendus läbi tantsu.
 
Arvan, et üldjoontes minule, kui ülitundlikele inimesele mõjub selline vabastav tants väga tervendavalt, et elus edasi minna, olla rohkem kohal, julgem ja maandatud. Olen tundnud ja kogenud sedagi, kui tantsupõrandal maandus kaob, siis nagu kaob kõik kontrolli alt. Samuti aitab rohkem rõõmu tunda elust ja loob taipamisi, et mida ma siis tegelikult soovin, vajan ja tahan siin higeteekonnal. Samuti parema mõistmise tööl, eraelus ja igalpool mujal, just suhtlemisel teiste inimestega, andes ka elujõudu, väge.  Mis kõige olulisem, see aitab ennast tundma õppida ja loob parema kontakti iseendaga, aitab kontakti luua algallikaga ja oma tõelise olemuse ja hingega.
 
Samamoodi nagu elus tuleb ette olukordi, kus me ei taha midagi teha, oleme ärritunud, vihased, rõõmsad, kurvad, süütundes jne emotsioonidega, nende kõigiga on võimalik kohtuda tantsupõrandal, kuid siin on juba tervenemise koht.
 
Soovin, et kõik leiaksid elus selle viisi, kuidas on kergem elada ja tegevused , mis tekitavad rõõmu, sest ülitundikule on seda väga vaja.
 
Tants on rütm, rütm läbi kogu keha, iga keharaku, meele, isiksuse, hinge ja terve olemuse.
Kui ma tunnen seda muusikarütmi, siis ma elan, siis ma hingan, olen olemas, just sellisena kellena ma siia oma hingekogemusi õppima tulin ja mitte ainult õppima, vaid jagama teistega.  

Tantsides saan ma olla see, kes ma olen ja ilma maskideta. Saades kontakti oma väe, hinge ja tõelise olumusega, saan tunda oma hingerütmi. Rütmi hinges, rütmi hingamises ja rütmi elus.

Tantsides saan ma olla tõeliselt vaba ja selle tundega elada oma elu ka väljaspool tantsupõrandat. Rõõm elada on elu tõeline olemus ja kui sellega kontakti saad, siis on rõõm igal pool sinu elus alati ja igaevesti. 
 
Armastusega
René Saimre

​Kui ÜTI näeb olukorda positiivsena –  ÜTI närvisüsteem töötab õigel sagedusel -, on ta ühtlasi suur sissemaksja nähtusesse, mida John Gottman nimetab abielu pangakontoks. Iga kord, kui emma-kummaga teist juhtub midagi positiivset, olete kontole midagi hoiustanud, olgu selleks siis hea seks, komplimendi tegemine, meeldiv jutuajamine lõunalauas või siis rahuldust pakkuv puhkus. Kontolt võetakse raha välja iga kord, kui juhtub midagi negatiivset, olgu selleks siis väiksemat sorti sõnavatus või lapse surm. Kui pangakonto on tühi, võib ühest ainsast ülestimulatsiooniga lõppevast episoodist saada ka suhte lõpp, kuna pole enam põhjust kokku jääda. Kuna ÜTI-de puhul on ka pealtnäha tühiste asjade puhul ülestimulatsiooni võimalus suurem ning suured rõõmu- ning masendushood samuti sagedasemad, siis võime öelda, et selle tõttu oleme oma suhtemaailma rahatuusad – kergelt tuleb, kergelt läheb. Teisisõnu, meil on lihtne hoiustada pangakontole meeldivaid tundeid ning niisama lihtne pankrotti minna. (Tegelikult võib ÜTI olla viimane, kes suhtest loobub.) Krooniline ülestimulatsioon või krooniline hirm ülestimulatsiooni ees, millega kaasneb dialoogi vältimine, sillutavad abilelu majandussurutiseni kindlalt teed.
 
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus `OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 202

"Tahtmised varjutavad tõelisuse.
Valu varjutab jõu.
Jõud peitub meis enestes.
Vabastades kõik mis teel.
Südames olgu rahu ja vaikus.
Olgu me teel õnnistus.
Tulgu kohale kõik, kes teele on nähtud.
Tundkem meie ära nad.
Oleme kõiges ja kõik on meis.
On loodud me maa läbi valu.
Läbi roheluse ja lehtede tuleb tagasi see mida palun.
Olgu nii, jäägu ootused eemale.
Tulgu tagasi meisse me vägi.
Olgu hoitud ja kaitstud me kavatsus.
Vaid selles on olemas vägi…"

​Marilii, 34

Kui oled lõpetanud mõned sügavad hingamised, kujutle, et pehme, paindlik roheline nöör on kinnitatud sinu selgroo põhjale (sabaotsa). Vaatle seda nööri… Nöör liigub aeglaselt su selgroost põranda suunas… Kujutle veel kahte rohelist nööri, mis on kinnitatud su jalataldade sisemusse… Kujutle kuidas kõik need kolm nööri kohtuvad Maa pinnal, saavad üheks suureks, tugevaks roheliseks köieks…

Vaatle suurt rohelist köit. Gravitatsioon tõmbab seda tugevat köit sügavamale Maa keskpunkti… Jäme nöör suundub läbi Maa ja kivi kihtide…. Sügavamale ja sügavamale… sa näed selgelt kuidas köis liigub aeglaselt Maa keskpunkti suunas…

Lõpuks jõuab roheline köis  Maa keskmesse… Köis ankurdab end Maa keskpunkti ja sa hakkad aeglaselt sisse hingama rahulikku, keskmes ja stabiilset energiat Maa koorest… visualiseeri energiat aeglaselt tõusmas maapinna suunas iga sisse hingamisega…

Energia tõuseb kergelt maapinnale… jälgi maandava energia jõudmist maapinnale…. Väekas energia tõuseb läbi põranda ja läbi su jalataldade….. tunned, kuidas energia tõuseb su jalgadest…. Tajud end tugeva ja tasakaalustatuna nagu kivi…

Nüüd taju kuidas maa energia siseneb su selgroogu…. Häirimatu, maandatud energia on pehme…. Taju Maa energiat aegalaselt suundumas su selgroos ülespoole. Läbi alaselja….selja keskosa… ülaselja… kaela… suundudes su pealaele…

Oled tasakaalus ja maandatud, rahulik ja tugev. Justnagu Maa tuumenergia ringleks läbi kogu su olemuse…. Täida iga keharakk… hinga sisse Maa energiat veel mõned momendid…. sa oled rahulik ja õnnelik… oled rahulik, tasakaalus ja õnnelik… oled rahulik, tasakaalus ja õnnelik….

Ted Zeff, PhD `The Highly sensitive person survival guide ` New Harbinger Publications, 2004 lk. 28​

Kui ülestimuleeritud inimese pulssi mõõta, siis ilmselt lööb nende süda 95 kuni 100 lööki minutis (kiire südametöö sõltub iga konkreetse inimese pulsisagedusest puhke olekus). Nad hoiavad silmi sagedamini suletuna (püüdes stimulatsiooni vähendada või nende silmalaud võbelevad. Nad võivad käed rinnale risti panna või end puusadest partnerist risti pöörata. Nad võivad näperdada juukseid või mängida pastaka või salvrätikuga või siis nägu kätega katta. Nende näolihased tunduvad olevat liigse kontrolli all – lõug on pingul, huuled nii tugevasti kokku surutud, et ülahuule punast osa pole enam näha. Nende „murelihased“ on pingul: kulmude ninapoolsed otsad on kergitatud ning nende vahel on sügav kurd või siis on kulmud sirged. Hääl muutu kõrgemaks ning hingamine pindmiseks – hingatakse läbi kõri, mitte rinnapiirkonna. Üleerutatud inimene ohkab sageli ning tal tekivad kõnehäired. Näiteks lõpetamata laused, sõnade kordamine keelevääratused, kogelemine, korduv väljendite „oh“ või „ah“ kasutamine lauses.

Üldiselt on üle erutatud inimestele omane vähene huumorimeel ja huvi millegi vastu või millelegi reageerides ilme pingutatud muutmine. Nad on igasuguste ohumärkide suhtes ülimalt valvel ning negatiivse mõttekäigu ilmnemisel kulub selleks vabanemiseks kauem aega. Uut teavet või uusi seisukohti ei töödelda. Niisiis läheb üleerutatud inimeste puhul suur osa neile öeldust lihtsalt kaduma. Kui soovite, et nad võtaksid omaks mingi uue käitumismalli, siis unustage ära – üleerutatud inimene ei rakenda õpitut, kui see pole paljude katsetuste tulemusel nende jaoks sisuliselt automaatseks muutunud.

Enamasti soovivad üleerutunud inimesed vestluse katkestada või siis selle üle täielikku kontrolli omada. Kui neile seda võimalust ei anta, hakkavad nad igasugu asjade üle kurtma ning võtavad appi nähtuse, mida Gottman nimetab „neljaks ratsanikuks“ – kriitika, kaitsepositsioon, põlgus ja tõrkumine ehk emotsionaalne eemaldumine.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus `OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 200
 
Kindlasti tuleb kasuks oma tunnete ja vajaduste selge sõnastamine ning väljendamine.
Vaata ka vihjeid kuidas ülestimulatsiooni suhtes ennetada või sellega toime tulla ÜTI-de vahelises suhtes ja ÜTI ja mitte ÜTI vahelises suhtes. 

Antud artikkel põhineb eeldusel, et negatiivsete emotsioonide põhjus on häiritus keha energiasüsteemis ning et oma mõtete ja nendes peituvate tunnetega loome oma reaalsust. Igas inimeses on olemas algne sügavam teadmine, kontakt allikaga. See on lihtsamini äratuntav ja kättesaadav, kui suurendame oma kontakti eluenergiaga, hoides meeleolu ja tundmused soovitud suunal. Suurenenud eluenergia väljendusteks on muuhulgas ka rõõm ja rahulolu.  Iga inimese teekonna lähtepunktiks on aktsepteerida oma hetkeseisu ning lõpetada enese kahjustamine. Keskendudes sellele, mida oma ellu tegelikult soovime, mitte sellele, mida ei taha või mis meid takistab, loome järk-järgult järjest toetavamat olevikku. Oleviku tundmustest kasvab välja tulevik. Pole vajadust pingutada ja võidelda. Võitlus toob valu, pingutus pingeid ja takistab eluenergia liikumist. Nii voolab elujõgi vabalt ilma takistusteta.

Hingamine

Kui teadvustame hingamist, tasakaalustab elu. Kui meis tekib viha, meeleheide või tuleb esile valu, siis saame need vastu võtta, end hoolimata neile tunnetele täielikult aktsepteerida. Tuues tähelepanu hingamisele saame ebameeldivad tunded hajutada. Mida kauem te teadlikult hingamisele keskendute, seda enam keha rahuneb. Elul on omaenese veatu rütm. Hingamisele tuleks keskenduda järjepidevalt ja igapäevaselt,  siis on ka tulemused püsivad

Püüdke hoida eluenergia voolavana kogudes ja tekitades seda hingamisega. Algul tuleb pöörata hingamisele teadlikult tähelepanu. Tasapisi areneb meele kvaliteet – see on omalaadne meditatsioon. Kui õpime elujõudu eneses suurendama ja koguma, võime teha seda mitte ainult kindlatel aegadel, vaid nii päeval kui öösel. Nii saab kogu keha lõdvestuda, lihaspinged ja vaimsed tõkked sulada ning energia jaotuda kõikjale. Meie elu muutub avaramaks ja tervemaks.

Kuna nii väline kui ka sisemine lähtub samast eluenergiast ehk praanast, siis meie sisekeskkonna muutudes teiseneb ka meie suhe välismaailmaga ning universum muutub palju elamiskõlblikumaks. Me toetame maailma ja maailm toetab meid.

Emotsioonid

Kuna energiavool meie organismis on sageli tasakaalustamata, kaotame ühenduse oma tunnete ja aistingutega. Seepäras on järjekindel liikumine sisemise tasakaalu poole sageli raske. Meie vanu harjumusi rahuldust jahtida või teistelt positiivseid rõõmu- või kordaminekuelamusi oodata on raske murda. Ent mida rohkem me otsime teostust väljastpoolt, seda enam kaotame sideme enda ja oma keha aistingutega. Võime kaotada sideme nii füüsilise kui emotsionaalse kehaga.

Kui selline harjumus on kujunenud, hakkab ta ennast kordama. Selle asemel, et kogeda otse, samastudes täielikult oma aistingutega, need omaks võtta ja aktsepteerida, takerdume oma kogemuste üle mõtisklemisesse ja olemuse üle arutlemisse. Me võimendame kogevat subjekti, Mina, ning kogemus ise muutub tardunud vormiks ja tähendusega „objektiks.“ Nii võivad kogemustest saada pigem takistusteks edasiliikumisel.

Sellises olukorras on meie tunded tegelikult ettekujutuste tõlgendused, mida endale tagasi söödame. Elame „oma peas,“ toitudes minevikukogemuste mälestustest ja sõnastustest, millel puudub side meie tõeliste tunnetega praeguses hetkes. Nii võib tekkida peaaegu lakkamatu rahulolematusetunne, alateadlik ärritus, mida võime tunda näiteks pitsitusena kõri keskuses ning mis avaldub kogemusi otsiva „minana.“ Eluenergiavool peakeskusesse kasvab ning südamekeskusesse kahaneb.

Emotsionaalsed äärmused ja tasakaalukaotused, nagu viha või vihkamine, tõsine depressioon või energiavaegus, leiavad aset just sellises seisundis. Kuni kõrikeskuse rahunemiseni ning eluenergia ühtlase jaotumiseni südames ja peas, ei saa me tegelikult ühendust oma meeltega ega jõua oma tõeliste tunneteni. Ilma nende ergastamiseks vajaliku energiata pole meie meeled võimelised selgelt toimima ning näivad uinuvat.

Elujõud ehk eluenergia ehk praana

Nagu eelpool nimetatud, siis kui keegi on murelik, segaduses või rahutu, on rohkem praanat meist väljaspool. Kui meis on praana, siis tunneme end hästi  ja meel on rahulik. Samas, kui praanat on vähe, tunneme end piiratult, ebakindlalt, puudub motivatsioon midagi teha… me võime olla depressiivsed või esinevad füüsilised kaebused.  Võime märgata kõhkluseid, hirmu millegi ees, sest see võib olla ebasobiv jms. Meis on takistused - igasugused häiritused, mille aluseks on ebaselge mõistmine. Ka hingamine on sellisel juhul häiritud.

Elujõud väheneb, kuna sel ei ole kehas ruumi. Seepärast on oluline teha ruumi läbi teadliku liikumise, hingamise, kujustamise jne. Kui praana on surutud meist välja millegi poolt, mis sinna ei kuulu, on meie meel häiritud ja rahutu. Praana voolamist saame  mõjutada läbi hingamise voolamise. Hingamise kvaliteet mõjutab meie meeleseisundit, meeleseisund omakorda mõtteid ja tundeid, tunded mõjutavad omakorda hingamise kvaliteeti.

Igapäevased tegevused viivad meid tihti endast välja ja eluenergia ehk praana hulk meis väheneb. Läbi hingamise harjutamise, saame selle protsessi peatada või ümber pöörata. Seeläbi valmistame end ette sügavaks meditatsiooniks. Praana siseneb kehasse hetkel, kui meeles on positiivne muutus. See leiab aset pikemaajaliselt – mitte iga sisse ja väljahingamisega. Kui meis on elujõud, oleme avatud, siirad, leplikud, aktsepteerivad, ilma hirmuta ja usalduses. See annabki meile väe ja jõu. Usaldus ja teadmine, et me ei saa kõike kontrollida. Nagu ka eelpool öeldud, siis meeleseisundi muutust on jälgitav peamiselt meie suhetes teiste inimestega. Suhted on tõeline test selles osas, kas tõesti mõistame end paremini.

Ilma praanata pole elu. Võime ette kujutada, et praana voolab meisse sissehingamisel, kuid sellel on vägi ka väljahingamisel. Praana aitab  vabastada selle, mida me enam ei vaja. See ei ole seotud ainult füüsilise väljutamisega vaid sel on võime vabastada meel eelnimetatud blokeeringutest/takistustest ning seeläbi juhtida meid suurema selguseni. Kui meie meel on selgem, siis nimetatud meelesegadused ja pingeid meis vähenevad.

Laiendamine

Laiendamine on ebameeldivate tunnete aktsepteerimise ning vabastamise tehnika. Seeläbi vähendame vastupanu ning suurendame elujõu voolamist. Laiendamine tähendab ruumi tegemist oma tunnetele.“ Maailm kipub kirjeldama tundeid halvana, põhineb vastupanul – näiteks „pingel,“ „stressil,“ „survestamisel“ ja „pingutamisel.“ Läbi laiendamise, anname oma tunnetele ruumi, nii, et need saavad liikuda, liikuda edasi.
Tuleme korraks „Mõtleva Mina“ ja „Jälgiva Mina“ kontseptsiooni juurde. Mõtleja toodab mõtteid, hinnanguid, pilte, fantaasiaid ja mälu – sageli nimetatakse seda meeleks. Jälgija on vastutav teadlikkuse, tähelepanu ja keskendumise eest. Laiendamine suunab Mõtleja kõrvale eesmärgiga emotsioone jälgida.  Sellisel viisil on võimalik ebameeldivaid emotsioone kogeda ilma neile hinnangut andmata, loomata hirmutavaid kujutluspilte ja seostamata neid mineviku mälestustega. 
 
Neli sammu laiendamiseks
Neli põhisammu on: jälgi oma tundeid, hinga nendesse, tee neile ruumi ning luba neil olla.  Kõlab lihtsalt? Seda see ongi. See ei vaja pingutust. Samas ei tähenda see seda, et see on kerge.
Samm 1: Jälgimine
Jälgi keha-aistingut või tunnet. Võta aega, et skaneerida kogu keha alates peast kuni varvasteni märgates kõiki ebamugavaid tundeid. Vali üks, mis sind enim segab – näiteks klomp kurgus, raskustunne kõhus, viha, vastumeelsus vms. Keskendu sellele. Uuri seda tunnet uudishimulikult.
Samm 2: Hingamine
Hinga selle tunde sisse ja ümber. Alusta mõnest sügavast hingamisest. Tühjenda kopsud täielikult, kaasates hingamisse ka alakõht. Rahulik, sügav hingamine on oluline selleks, et vähendada pinget ning tuua sinusse rahu. See on justkui ankur emotsioonide tormis - ankur ei vabane tormist, kuis see hoiab sind tormi möödumiseni paigal.
Samm 3. Ruumi loomine
Hingates sügavalt tundesse, toimib see ruumi loomisena sinu kehas. Sa laiened, mitte ei tõmbu pingesse. Loo sellesse tundesse ruumi, andes sellele avarust liikumiseks. Kui tunne läheb suuremaks, anna sellele veelgi rohkem ruumi.
Samm 4: Lubamine
Ära püüa sellest tundest vabaneda. Luba sel olla, isegi siis, kui see on ebameeldiv. Luba sel olla. Kui su meel hakkab hinnanguid andma ja kommenteerima, lihtsalt too tähelepanu tagasi jälgimisele. Kinnita enesele, et aktsepteerid ja armastad ennast ka siis, kui sinus on selline tunne.

Kui sa seda tehnikat harjutad, siis võib juhtuda, et sinu tunded muutuvad või siis mitte. Sel pole enam tähtsust. Tehnika pole tunnete muutmiseks – see on tunnete aktsepteerimiseks. Kui sa enam tunnetes ei vaevle, mõjutavad need sind vähem, hoolimata sellest, kas need eksisteerivad või mitte.

Kokkuvõttena saab öelda, et oma tunnete ja enese aktsepteerimine just sellisena nagu need parasjagu on, peatab enese kahjustamise protsessi ja eluenergia saab taas vabamalt liikuda. Kui eluenergial on ruumi meis voolata, on inimese enesetunne kergem. Nii oleme taas suuremas kontaktis iseenda ausa ja tõelise olemuse ning kõige alguse allikaga. Läbi hetkes sügava heaolu tunde tundmise kogu kehaga, loome enesele pingutuseta helgemate tegude, mõtete ja tunnetega rõõmsama tuleviku. Selles on rahulolu. Tundeid ei ole vaja maha suruda, nii tekib võitlus, võitluses hoiame valu üleval ja laiendame ebasoovitut. Ka ebameeldivaid tundeid olla ning minna lubades ja sügavalt tundes suurendame eneses võimet ise oma tuleviku luua. Keskendudes sellele, mis meid toetab, sellele, mis antud hetkel annab head tunnet, mitte sellele, mida kardame, loomegi rahuldust pakkuvamat homset. Oma tunnete äratundmine ja aktsepteerimine on selle aluseks. Nii voolab elujõgi vabalt ilma takistusteta.
 
Marilii Toots www.joogatunnid.ee
Kasutatud allikad:
Tarthang Tulku ` Kumnje lõdvestus` Kirjastus „Kunst“, 1992 lk. 36, 38
T.K.V. Desikachar ` The Heart Of yoga,` 1995 lk. 54-57
 https://bestillandknow.com/2014/08/01/the-happiness-trap-expansion/

Usun, et igaüks meist on maale kutsutud maa enese poolt selleks, et saaksime kogeda isikliku muutumise õnnistust. Olen nii mitmeid tundlikke inimesi kuulnud kaeblemas, et nende elud on raisatud, püüdes tulutult kogu selle valuga toime tulla.

See, mille tänu oma tundlikkusele üles korjame, on kõigi jaoks olemas. Kui ainult kõik oleksid piisavalt tundlikud selle märkamiseks. Oleme kanaarilinnud söekaevanduses, võimetud ignoreerima valu eneses ja enese ümber.

See, mida meilt tõeliselt palutakse, on igapäevane tervendamises elamine. See ei tähenda seda, et me „saame terveks“ ja siis läheme maailma seda „päästma“ või „head tööd tegema.“  Usun, et tervendades uskumused oma tundlikkuse osas, tervendame oma hinge. Iga inimesega, kes seda teeb, terveneb ka pisut enam maailma.

Rue Hass `EFT for the higly sensitiive temperamnet` Energy psychology press, 2009 lk. 252