Kui mõned ülitundlikud inimesed satuvad ärevusse ja neil pole võimalik taanduda, valdab neid meeleheide ja see võib omakorda põhjustada vihapurske. Ebameeldivast olukorrast väljapääsu otsides võivad nad teha midagi impulsiivset. Nad võivad näiteks öelda üles töökoha, lõpetada sõpruse, hakata ülemäära sööma või alkoholi tarbima või elama oma tundeid välja eakate vanemate peal.

Sellistes olukordades võidakse ülitundlike inimeste puhul ekslikult diagnoosida isiksusehäire. Erinevus petub selles, et ülitundlik inimene hakkab oma tegusid varsti kahetsema, eriti kui nad on seeläbi põhjustanud teistele valu või meelehärmi. Kui inimestele, kel on diagnoositud isiksusehäire, on omane viha ja kaitseseisund, siis ülitundlikud inimesed tunnevad rohkem häbi ja süüd. Ülitundliku inimesena ei taha sa midagi teha valesti. Kui sa oled teinud inimestele või loomadele kasvõi natukenegi haiget, valdab sind pikaks ajaks äng ja süütunne.

Ilse Sand `Armastades ennast` Plgrim, 2016 lk. 30

"Ma ei saa aru, kuidas mõned inimesed suudavad ühe silmapilgu jooksul otsustada. Tööl koosolekutel on mul keeruline saada aru, mida ma mõtlen ja tunnen ning millist edasist asjade käiku ma eelistan. Mulle meeldiks selle üle mõni aeg omaette mõelda.

Alguses tundsin ma end otsustamise edasilükkamise pärast töö juures halvasti. Ent nüüdseks on kõik minu tööviisiga harjunud. Oma kolleegidele tagasisidet andes näen, et nad suhtuvad minu seisukohtadesse ja ideedesse lugupidavalt, sest need on läbimõeldud ja põhjendatud."

​Jens, 55

Ilse Sand `Armastades ennast` Plgrim, 2016 lk. 29

Müstik Teresa de Avila, USA esimene leedi Eleanor Roosevelt, luuletaja Emily Dickinson, skulptor Camille Claudel, kirjanik Jane Austen ja õed Bronted ning arheoloog Marija Gimbutas.

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus ` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 77​

​USA presidendid George Washington, Abraham Lincolm ja Jimmy Carter ning presidendikanditaat Robert F. Kennedy, režissöör Ingmar Bergman, luuletajad Rainer Maria Rilke, Robinson Jeffers ja Stephen Spender ning psühholoog Carl Jung.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus ` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 77​​
​

Ingmar Bergman (14. juuli 1918 Uppsala – 30. juuli 2007 Fårö) oli Rootsi filmi- ja teatrilavastaja. Tema tegevusvaldkondadesse kuulusid muuhulgas ka raamatute kirjutamine ning teatud perioodil teatri juhtimine. Bergmani mitmekülgne looming on tuntud laialdaselt üle terve maailma ning teda peetakse maailma filmiajaloo üheks kõige märkimisväärseimaks suurkujuks.
Allikas: Vikipeedia

1. Võta vastutus oma õnnelikkuse ees.
2. Väldi inimesi ja situatsioone, mis Sind kurnavad.
3. Maga piisavalt.
4. Anna endale aega ja ruumi, et üksi olla.
5. Veeda aega looduses.
6. Räägi oma tunnetest neile, kes mõistavad.
7. Keskendu sellele, kuula ja vaata seda, mis Sind õnnelikuks teeb.
8. Ära püüa sobituda.
9. Otsi üles sugulashinged.
10. Sea piirid, mitte kiviseinad.
11. Selleasemel, et oma tundeid blokeerida, võta need omaks.
12. Saa aru, et Sa pole katki.

Elu on andnud mulle võimaluse suhelda mitmete erinevate inimestega ja kogeda erinevaid suhtumisi. Erinevaid vastandlikke elamise põhimõtteid, suhtumisi elusse, suhtumisi töösse, suhtumisi teistesse inimestesse ning kõige alusena ikka meie kõigi suhtumist iseendasse. Mis sobib ühele, ei tarvitse toimida teise jaoks; seega pole ükski elamise viis ainuõige. Ometi taandub elu sügavam kvaliteet inimlikkusele, aktsepteerimisele ja heasoovlikkusele. Nendele tõdedele, millest ei saa üle ega ümber endast hooliv ülitundlik inimene ning mida harjutab teadlikult ka iga joogateel rändaja.

Läbi jooga liigume oma potentsiaali avastamise suunas, harjutame sõbralikkust, kaastundlikust, tänulikkust ja seda, kuidas mitte olla häiritud inimestest, kes käituvad (tahtlikult või tahtmatult) enese, teiste või ümbritseva suhtes kahjustavalt (YS 1.33*). Sealjuures toetame läbi erinevate praktikate oma meele ning keha selgust ja puhtust. Läbi joogatee sain enese juures teadlikuks ka tundlikust närvisüsteemist ja selle võludest.

Valitud teekond hõlmab endas tihti järjepidevat harjutamist, sest elu annab üha uusi väljakutseid. Praktiseerides meelerahu, enesearmastust, keskmes püsimist; häiritus tekib ikka meie enda sees ja võib saada segajaks eluteel soovitud suunas liikumisel. Ülitundlik inimene (ÜTI) on kaasasündinud närvisüsteemi tüübi tõttu vastuvõtlikum nii ebatervele keskkonnale kui ka nii enese kui teiste inimeste suhtumistele ja käitumistele. Seega on meil võimalus igapäevaselt harjutada üsna peenel tasemel ning minna ÜTI-dele omasel viisil õpituga praktikas sügavuti.

Märkasin, et iga kord sisemistele või välistele mõjutajatele reageerides ja/või neisse „kinni jäädes“ annan oma jõudu ära ja jään nõrgemaks. Nii muutume just selliseks, nagu üks osa ühiskonda ülitundlike inimesi näeb – abituteks, kontrollimatuteks, liiga emotsionaalseteks jne. Tundliku inimese vägi ei tulene pangaarve suurusest, pingetaluvusest, teistele ära tegemise, koha kätte näitamisest vms-st, samuti pole ta ei elu ega ühiskonna ohver. Tema potentsiaal peitub sisemises teadmises, sisemises selguses ja sellest juhindumisel. Intuitsioon võib olla üllatavalt täpne, ainult kui seda ausalt kuulata ja kuulda võtta. Enesearmastusele tuginedes saame luua enesele ka toetavad välise keskkonna tingimused. Selleks on tähtis puhastada ja minna lubada kahjustavad mineviku meele- ja käitumismustrid ehk harjumused ning hakata oma olemust tõesti toetama. Me lihtsalt ei saa leppida vähemaga, me kõik väärime parimat. Igapäevane toetav praktika on siin omal kohal.

Seega peitub tundliku inimese anne tihti just täielikus alistumises (mitte alla andmises) elule ja end sel kanda lubamises. Isegi siis kui elu tundub vahel mõistusele absurdne ja sündmused on ebaloogilised. Ande rakendamine saab toimuda ainult juhul, kui end kuulata; ehk siis tuleb eelkõige hoida täidetud enese isetud vajadused. Tehes rohkem toetavaid praktikaid ja vähendades ebatoetavat (YS 1.12*). Nendeks võivad olla pealtnäha lihtsad tegevused nagu linnast maale kolimine; kemikaalide vaba, puhta toidu söömine; piisavalt liikumine ja magamine; distsipliini hoidmine; enesele aega andmine; eemaldumine mittetoetavatest inimestest ja tegevustest, vähem arvutikasutust jms. Laias laastus on nii joogateel kulgejal kui ka ülitundlikul inimesel eesmärgiks oma omadustega rahus elamine ja neist parima võtmine.

Jah, see nõuab piisavat pingutust, millele järgneb lõõgastus (YS 2.46*). Kuid see on ainus viis tundlikul inimesel tõeliselt õnnelik olemiseks. Vahel on vaja panna silmad ja kõrvad kõvasti, kõvasti kinni ja mitte teiste arvamust kuulata. Nemad räägivad oma tõde, meie lähtume omast. Eeldusel, et me kedagi ei kahjusta. Ka tõestamine, õigustamine, õigluse taga ajamine jms. kulutab asjata energiat. Kõlab karmil. Paradoks aga seisneb selles, et kui eemaldume meid kahjustavast ja hakkame end tõesti toetama, siis meie vägi kasvab, energiatase suureneb ja oleme taas võimelised lähenema neile, kes meid mõista ei soovi või oska, laskmata end neist häirida. Nii paranevad suhted ja üldine elukvaliteet. See, millele keskendud, hakkab laienema. Ja milleks laskuda võitlusesse, kui see võtab meilt jõu?

*YS - Patañjali joogasuutra
 
Marilii Toots
www.joogatunnid.ee

​Sinu keha peegeldab su mõtteid ja tundeid. Kui oskad kuulata keha sõnumeid, võid ära hoida ja leevendada füüsilisi vaevusi, vabanedes ühtaegu lahendamata probleemidest, kivistunud mõttemustritest, alateadvusse kuhjunud hingehaavadest.
Seda raamatut lugedes mõistad, kuidas

- meeleseisund mõjutab füüsist;

- iga tunne ja mõte on seotud teatava kehaosa ja haigusega;
- lahendamata probleemid kahjustavad tervist;
- kasutada oma vaimu- ja südamejõudu, et tervendada keha loova visualisatsiooni, lõdvestuse ja meditatsiooni abil;
- teadlik hingamine, liikumine ja täiendravi aitavad tervenemisele kaasa.

Inglanna Debbie Shapiro on aastaid tegelnud jooga, psühholoogia ja budistliku meditatsiooniga.

Uuringutes, mis käsitlevad emotsioonide osatähtsust selge mõtlemise seisukohast, on jõutud järeldusele, et inimesed ei ole õppides kuigi edukad või ei õpi üldse mitte midagi, kui neil puuduvad õppimiseks emotsionaalsed põhjused. Sellest seisukohast vaadates tundub peaaegu võimatu, et ülitundlik inimene suudab olukorda sügavuti töödelda, ilma et teda motiveeriksid tugevad emotsioonid.

Mida enam lööb tehtud viga meid rööpast välja, seda enam me sellele mõtleme ning suudame seda järgmisel korral vältida. Mida enam saavutatud edu meid rõõmustab, seda enam me sellele mõtleme ja räägime ning eduni jõudmist kirjeldame ja seda suurem on tõenäosus, et suudame seda korrata.
​

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ` OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 24 ​

„Kui oled mees on tundlik olemine natuke häbiväärne. Kuid tundlik olemisel on ka eeliseid, see on kombinatsioon.

Olen tundlik liigse külma, konditsioneeri ja valguse suhtes. Lapsena olin eriti tundlik oma tunnete haavamise osas. Isegi mu nahk oli tundlik. Mu tunnete haavamiseks polnud palju vaja. Olin tihti vihane. Kui oled poiss, siis kipud emotsioone varjama. Seega hoiad seda kõike eneses ja püüad mitte nutta.  Inimesed teevad su üle nalja, kui oled nuttev poiss. Poiste poolt (aga ka tüdrukutelt) oli palju julmust. See oli kombinatsioon mentaalsest, psühholoogilisest ja füüsilisest halastamatusest. Muutusin äkki inimeseks, keda mu õde tõesti kartis. Olin frustreeritud. Tõin järjepidevalt sama teistes esile ja ka vastupidi.“

John

Rue Hass `EFT for the higly sensitiive temperamnet` Energy psychology press, 2009 lk. 94, 95

 Mõned ülitundlikud inimesed korvavad suutmatust olla „ideaalne“ mees või naine seeläbi, et kehastuvad supermeheks või naiseks.

Me kõik teame, et tänapäeval on „ideaalne“ naine erakordselt hakkaja. Küll see läheb kõigile teistele hästi peale. Päris paljud naised teevad pidevalt ületunde, käivad tööandja soovil lähetustes, naudivad konkurentsi, tulevad stressiga toime nagu sõdalased ja sobitavad sellesse skeemi ka pereelu. Mittetundlikud ja elamusi otsivad naised võivad sellega isegi toime tulla. Neil ongi viimane aeg hakata oma iseloomu vabalt väljendama.
​
Ka paljud ülitundlikud naised üritavad seda malli järgida. Võimalik, et teil on olemas selleks vajalik hea kasvatus, enesekindlus, haritud ja anne. Võimalik, et teil on omane ka suur elamuste otsimine – te tüdinete kergesti ning olete ideedest tulvil. Kuna te olete ühtlasi ka ÜTI, võtate organisatsioonis sageli särava visionäri rolli, olles teel tippu. Te olete staar. Tundub, et teis on nii tundlikkust kui ka kangust, mida nad vajavad. Kuid supernaise uue soolise stereotüübiga sobituda püüdes toimite te oma loomule vastupidiselt ning seate tervise ohtu.

Ülitundlikke mehi võib soov „ülitundlik supermees“ olla veelgi enam ohustada, kuna kiiret karjääri tegevaid mehi, kes avaldavad soovi isiklikuks otstarbeks või partneri või perega olemiseks aega maha võtta, austatakse veelgi vähem. Lisaks kannustatakse teid ilmselt veelgi enam oma mehelikkust tõestama ning tundlikkuse nähtavast „salajasest veast“ üle saam ja näitama, et te suudate teistest alati mitme ringiga ees olla. Teie intuitsiooni ja loomingulisust arvestades ei ole teil uutest projektidest kindalasti puudust.

Tundsite end selles kirjelduses ära?

Teil jätkub energiat üksnes töötegemiseks ning te kurdate sageli, et elu on lihtsalt põrgulik ja vaevu elamist väärt. Tervis on see, mis teile piirid ette paneb. Jäikade soorollide järgimine võib olla tappev.
​
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 69, 70

Kas mäletad kuidas oli olla lõpmatu energiaga laps? Sa jooksid väljal lihtsalt lõbu pärast, vehkides kätega, end nautides, tabades lihtsalt olemise naudingu… elus olemise!

Kui arvame, et meie keha on vana ja kulunud, siis meie keha näibki loomulikult selline. Aga kui muudame oma mõtlemist, armastame ennast rohkem ja väärtustame seda, siis järgnevad need viis hämmastavat tulemit:

1. Kiire energiataseme tõus
Muutes mõtlemise mustrit vallandub kohene keemiline reaktsioon kehas; ujutades sind üle lisaenergiaga. On tõestatud, et meie suhtumine ellu suunab meie mõtlemist ja meie mõtted toodavad emotsioone. Lihtsalt, kui mõtled paremini, tunned end paremini!

2. Sa ihkad loodusesse
Loodusel on puhastav toime, see on tervenemise koht, inspiratsioon ja energia. Hiljutised uuringud on isegi näidanud, et loodus suurendab selgelt heaolutunnet ja õnnelikkust nende üle, kellega oleme emotsionaalselt seotud vastastikustes sotsiaalsetes suhetes. Samuti aitab see säilitada ja suurendada positiivset vaimset tervist! Miks mitte olla veelgi rohkem sellest lummatud?

3. Sa hakkad paremini sööma
Kui tunned end vaimselt tugevamana, soovid sa tunda end füüsiliselt hästi. Küllastunud rasvad ja suure suhkrusisaldusega toidud on meie süsteemile rasked. Mida aktiivsemaks sa saad, seda rohkem hakkad ihaldama toite, mis on kerged ja toitvad, naturaalse energiaga, mis aitavad sul end tunda sama hästi kui sa mõtled!

4. Sa magad paremini
Harjutused ja tervislik toitumine on hea kombinatsioon une parandamiseks. Uuringud näitavad, et unetuse üks esimene põhjus on käbinäärme tasakaalutus. See tasakaalutus võib olla põhjustatud tervest reast erinevatest teguritest. Nagu näiteks liiga palu õhus olevaid internetilaineid, ebasobiv söök ja toitva söögi puudus. Söömisharjumused ja harjutused võimaldavad sügava une, mis laeb keha ning taastab meele.
​
5. Sa lõpetad teiste arvamusest hoolimise
Kõik teavad, et tõeline ilu ei ole meigis, kallites rõivastes või moekas juukselõikuses; tõeline ilu kiirgab seestpoolt väljapoole. Kui tunneme end hästi, näeme head välja. See on nii lihtne! Kõlab lihtsamalt kui teha eks? Proovi. Võta iga päev aega muuta mõtteid, mida mõtled iseendast.

Igakord, kui negatiivne mõte meenub, asenda see positiivsemaga. Usu mind, see on alguses keeruline, kuid kui see saab loomulikuks, ei pea sa enam pingutama. Sinuga on teekonnal hästi … jooksed väljadel, vehkides kätega nagu laps!

Inglisekeelse artikli leiad siit.

Ülitundlikud inimesed on tihti kunstiandega, sportlikud või mõlemat. Nad on teadlikult (või ebateadlikult) spirituaalsusele orienteeritud, intuitiivsed ja empaatilised ning on tõenäoliselt tervendamisele või teenimisele orienteeritud töös ja tegemistes. Nad ei pruugi olla teadlikud oma tundlikkusest. Nad võivad olla nii tihti valesti mõistetud, häbistatud või tunnustuseta jäänud, et neil on arenenud kõva kest või kurb depressioon ja nad ei pruugi enam märgata kui tundlikud nad on. Kuid neid kõigis on peidus metsik hobune, oodates vabaks pääsemist!
​
Rue Hass `EFT for the higly sensitiive temperamnet` Energy psychology press, 2009 lk. 121

Mis on normaalne ja mis mitte?

Ebanormaalse käitumise äärmuslikke vorme on kerge ära tunda, kuid märksa raskem on tõmmata täpset piiri normaalse ja ebanormaalse vahele. Näiteks on täiesti normaalne pärast lähedase inimese kaotust kurbust tunda, aga kui tugevalt ja kui kaua? Kus lõpeb normaalne südamevalu ja algab depressioon? Kedagi, kes säilitab iga kviitungit, mis ta kunagi on saanud, kuni hetkeni, mil tema kodus pole millelegi muule enam ruumi, peetakse ebanormaalseks, kuid kas ebanormaalne on hoida ka „igaks juhuks“ alles enamikku kviitungeid aasta või paari jooksul?

Enamikule meist tunduvad inimesed, kes kardavad näiteks ämblikke või avalikku esinemist, normaalsed, kuid kas nende hirmud on normaalsed ka juhul, kui need takistavad neid töötamast või elust rõõmu tundmast? Lisaks sellele võib teatud käitumine olla ühes situatsioonis normaalne, teises mitte: mõnede religioonide puhul peetakse normaalseks olla aeg-ajalt „jumalast“ või vaimudest vallatud ning rääkida tõsimeelselt asjadest, mida inimene ise ka ei usu, kuid muudel juhtudel võib seda tõlgendada kui märki tõsisest vaimuhaigusest. Tegevused, mis on lapseas käitumise puhul normaalsed, võivad tunduda täiskasvanu puhul veidrad. Samamoodi mõjutavad arusaamu normaalsusest ka ajaloolised ja kultuurilised faktorid, nagu näitavad muutused suhtumises seksuaalvähemustesse (nt homoseksuaalsusesse).
 
Kuidas normaalsust määratleda?

Ebanormaalse käitumise määratlemiseks on mitu võimalust. Psühholoogilised definitsioonid rõhutavad käitumise funktsionaalsust käesoleval hetkel – kui käitumine (koos mõtlemise ja uskumustega) põhjustab inimesel märgatavalt ängi, takistab saavutamast olulisi eesmärke või loomast lähedasi suhteid, siis nähakse seda kui düsfunktsionaalset ja teraapiat vajavat käitumist.

Kuid selline lähenemisviis ei võimalda hästi tegeleda inimestega, kes oma probleemi ei taju, näiteks nendega, kes on niivõrd sügavas depressioonis, et näevad oodatud kergendust elust lahkumises, või nendega, kes usuvad, et nende kuulmishallutsinatsioon on hääl kõrgemalt poolt, mis hoiatab neid naabrimehes peituva suure ohu eest. Samuti ei saa käitumist niisama lihtsalt ebanormaalseks pidada seetõttu, et see tekitab tohutut ängi – käitumine võib olla normaalne ning ainult kurbuse sügavus ebanormaalne.

Ebanormaalse käitumise meditsiinilised definitsioonid näevad selles mõne teadaoleva või mitte teadaoleva põhjusega haiguse sümptomit. See tähendab, et käitumist peetakse ebanormaalseks, kui selle põhjustajaks arvatakse olevat mõni haigus nagu skisofreenia, depressioon või ärevus. Oluliseks peetakse täpse diagnoosi leidmist, et saaks määrata sobiliku ravi. Meditsiinilist mudelit on kritiseeritud selle poolest, et see jätab kõrvale inimest ümbritseva keskkonna mõjud ning vähendab isiklikku vastutust.

Ebanormaalseks peetakse ka ette ennustamatut, norme rikkuvat, endale ja/või teistele inimestele ohtlikku või kannatusi põhjustavat käitumist. Samas on käitumisviise, mis on inimesele ohtlikud ent me ei pea neid ebanormaalseks, olgu see siis ekstreemsport, suitsetamine või alkoholi tarbimine.
 
Normaalsus on suhteline mõiste

Ebanormaalsust defineeritakse ka vastavalt statistilistele või kultuurinormidele. Statistilise normi järgi nähakse ebanormaalsena käitumist, mis on statistiliselt harva esinev. Seda lähenemist on kasutatud õppimisvõimetuse (vaimse puude) puhul. Nt inimest peetakse õppimisvõimetuks, kui tema IQ skoor kuulub elanikkonna madalaima 2,5 protsendi hulka. Normaalsed on kõik need, kelle IQ skoor jääb IQ skaalal vahemikku 70-130 punkti. Sellesse vahemikku jääb 95,4% inimestest. Kuid need, kelle skoor on sellest kõrgem või madalam, on statistilise normi järgi ebanormaalsed.

Kui mõni düsfuntsionaalne käitumisviis (nt ärevus või depressiivsus) muutub ühel hetkel väga levinuks, võib seda pidada statistiliselt normaalseks, kuid mis on ühes kontekstis normaalne, võib osutuda teises ebanormaalseks: depressioon on raske kaotuse puhul normaalne reaktsioon, kuid loteriivõidu või lapse sünni puhul enamasti mitte.

Kultuurinormidel põhinev lähenemisviis sõltub kultuuris antud ajaperioodil valitsevatest sotsiaalsetest ning moraalsetest hoiakutest. Normaalseks peetakse seda, mida teeb, mõtleb või tunneb enamus konkreetsesse kultuuri kuuluvaid inimesi.
Näiteks võidi Victoria-aegsel Inglismaal inimene avalikus kohas suudlemise eest haiglaravile saata; on olnud aegu ja riike, kus poliitikas võisid osaleda vaid mehed ning naiste poliitikahuvi oli kohatu jne.

Samuti võidakse ühest kultuuriruumist teise elama, õppima või tööle siirdudes, käituda tahtmatult kohatult ning kogeda pahameelt või tõrjuvat suhtumist.

Eelnenud jutt võib anda aimu sellest, kuivõrd keerukas on normaalse või ebanormaalse käitumise määratlemine – see on paljuski suhteline ning arvesse tuleb võtta paljusid erinevaid faktoreid, olgu selleks siis vaimne seisund, aeg, kultuur, sugu või teadlaste poolt kokku lepitud normid.
 
Allikad:
Gillian Butler, Freda McManus „Psühholoogia. Põgus sissejuhatus“ Kupar 2002
http://www.simplypsychology.org/abnormal-psychology.html
http://psychcentral.com/news/2015/06/27/when-do-normal-emotions-become-abnormal/86178.html
https://www.psychologytoday.com/blog/sideways-view/201507/what-abnormal-really-means
​
Ivi Niinep, psühholoog
Esmakordselt avaldatud ajakirjas `Psühholoogia sinule` juuni 2016

1. Võtma aega vaikuseks. See on vajalik närvisüsteemi laadimiseks.
2. Viibima looduses. Loodus maandab ülitundlikke inimesi.
3. Südamest looma. Kirjutamine, maalimine ja muusika toovad rõõmu, see vähendab omakorda stressi.
4. Uudised välja lülitama. Kuna ÜTI on keskkonna suhtes tundlik, tuleks negatiivne välja lülitada.
5. Kordama mantrat. Mantra aitab hoida fookust soovitul.
6. Olema teadlik hingamisest. Teadlik hingamine toob meid hetke. Sisse hingamine loob armastust ja väljahingamine vähendab pingeid.
7. Jooma vett. Vesi aitab seedida ja meele selge hoida.
8. Magama rohkem. Unepuudus põhjustab keskendumisraskuseid, tujutust, ärrituvust ja depressiooni.
9. Kiitma kedagi iga päev. Tundlikud inimesed tajuvad teiste tundeid.
10. Armastama sügavalt. Armasta end ja teisi südamest.
11. Naerma tihti. Mürkide ja pingete vabastamine annab kergema enesetunde. 
​
Loe inglisekeelset artiklit siit.

​Iga haigus annab tunnistust sellest, et haige ei armasta ennast, st ei anna endale õigust OLLA LIHTSALT INIMENE ja elada täiel rinnal: saada kogemusi; omada hirme, tõekspidamisi, puudusi, lootusi, vajadusi, soove, nõrkusi, andeid; eksida ja teha vigu. Olla inimene tähendab julgust lubada endal olla süütu nagu laps just siin ja praegu, olla just selline, nagu oled praegu, teades, et sa ju arened. See tähendab aga, et anname ka teistele sama õiguse. 

Kui osa meie vajadusi ja soove on blokeeritud, siis on blokeeritud ka see organ või kehaosa, mis aitab neid soove täita. Sellega juhib meie kõrgem Mina tähelepanu valedele hoiakutele ja uskumustele, mille tõttu me ei aktsepteeri ühte osa endast.

Seda käsiraamatut tuleks uurida koos L. Bourbeau teise raamatuga „Ravi terveks oma hingehaavad ja leia oma tõeline Mina”. Ka meditsiini isaks peetav Hippokrates on öelnud, et iga inimene on ainulaadne ja ravida tuleb tegelikult isiksust, mitte niivõrd haigust. Käsiraamatus on põhjalikult lahti seletatud ligi 500 haigust: kuidas teatud isiksusetüübile iseloomulikud tõekspidamised, hoiakud ja emotsioonid loovad kehas blokeeringuid. 

Autor pakub välja lihtsa meetodi oma haiguse kui sõnumi lahti mõtestamiseks. Kui haige on laps, siis tuleb talle tema haiguse kirjeldus lihtsalt ette lugeda: tema mõistus ei saa aru, kuid hing mõistab sõnumit.

Lugeja saab teavet ka kaasasündinud ja pärilike haiguste kohta. Ja nn tänapäevaepideemiate kohta: aids, vähk, diabeet, lihasdüstroofia, astma, allergiad, südame-veresoonkonna haigused jpm. 
Ka tavameditsiin on seisukohal, et 75%-il haigustest on psühhosomaatilise põhjused. L.Bourbeau on oma lähenemist nimetanud „vaimseks meditsiiniks”, haiguste „psühhosomaatiliste põhjuste” asemel kasutab ta aga terminit „metafüüsilised põhjused” –, et haige inimene ei solvuks! Nii ulatavad tava- ja vaimne meditsiin üksteisele käed ja pole kahtlustki, et selle nimi on „tulevikumeditsiin”.