Ülitundlik inimene (ÜTI) vajab elus enamat kui lihtsalt su armastus või sõprus. Ta vajab mõistmist.

Kas teie elus on ÜTI? Ja kas soovite oma suhteid nendega paranda?

Olgu, olete jõudnud õigele lehele. Selles artiklis jagan teiega viit praktilist nõuannet, kuidas teie suhteid ÜTI-ga parandada. Kuid kõigepealt katsume aru saada, et mida tähendab olla ülitundlik inimene ja mida peaksid tema kohta teadma.

Mida tähendab olla ülitundlik inimene?

Ülitundlik inimene on see, kes tajub ning töötleb igat tüüpi sensoorset sisendit sügavuti. ÜTI-d tunnevad kõike intensiivselt ning sageli võivad olla valesti mõistetud arvates, et nad on „liiga emotsionaalsed.“

Sa näed, et nad on nii füüsiliselt kui emotsionaalset tundlikud. Kuid see pole tingimata halb. See muudab nad empaatiliseks ja häälestunuks teiste inimeste emotsioonide suhtes.

Kuid arvesse võttes nende sensoorsete sisendite pidevat tajumist, võivad ÜTI-d tunda end nii füüsiliselt kui emotsionaalselt ülekoormatuna. Isikuna, kes hoolib ülitundlikust inimesest, pead olema teadlik, millal nende piir saabub – mis selle kaasa toob –  nii saad aidata tal sellega toime tulla. (Või veelgi parem, ennetage ülestimulatsiooni.)
​
Olles ise ÜTI, toon siin mõned viisid, kuidas luua temaga tugev ning sisukas suhe.

5 võimalust suhte parandamiseks ülitundliku inimesega

1. Selle asemel, et panna teda su tundeid ära arvama, suhelge järjepidevalt
Kuigi tõhus suhtlemine on iga terve suhte võti, on see veelgi olulisem, kui olete koos ülitundliku inimesega.

ÜTI-d on teiste tunnetest ja emotsioonidest teadlikumad, kuid nad ei ole mõtete lugejad ega suuda arvata, miks te end nii tunnete. See jätab palju ruumi oletustele ning nad püüavad aru saada, mida sa mõtled.

Ärge pange neid arvama ja oma järeldusi tegema. Selle asemel suhelge sageli ja andke neile teada, mida te mõtlete ja kuidas see teid tundma paneb.

Võin teile öelda, et meie ÜTI-d hindame ausat ja tihedat suhtlemist. Me tunneme teie emotsioone, nii et nende varjamise asemel lihtsalt valage need välja ja hoidke meid kursis.

2. Austage nende isiklikku ruumi ning piire
Kui olete romantilises suhtes ülitundliku inimesega, peate leidma tasakaalu intiimsuse ja tema isikliku ruumi austamise vahel.

Mõned ÜTI-d on tundlikud füüsilise puudutuse suhtes ja nende intiimsusega kohanemine võib võtta aega – seks on ülitundlike inimeste puhul erinev. Nii et andke neile aega ja võimalus teile omas tempos lähedale jõuda.

Võite alustada kiindumuse näitamist vaikselt, näiteks käe hoidmise ja kallistamisega, et nad tunneksid end füüsilises puudutuses mugavalt. Ja kui näete kõhklusi, on teie kohustus taganeda, sest nad ei pruugi tunda end hästi paludes teil lõpetada. (Piiride seadmine võib ÜTI jaoks olla keeruline.)

Tundlikud inimesed võivad end erinevatel aegadel erinevalt tunda, olenevalt nende energiatasemest. Nad võivad mõnel päeval jääda voodisse kaisutama ja mõnel päeval vajada omaette olemist. (Üldiselt väärtustavad ÜTI-d üksi oldud aega, nii et pidage meeles, et seal pole midagi tegemist teiega, vaid on seotud nendega ning nende vajadustega; see aitab neil pärast kogetud ülestimulatsiooni rahuneda.)

Seega austage nende isiklikku ruumi ja piire. Usu mind, nad austavad sind ja hindavad sind selle eest veelgi enam. Ja kui nad tagasi tulevad, on teie side tugevam.

3. Keskenduge pisiasjadele ja armastuse väikestele žestidele
Ülitundlik inimene märkab iga pisiasja. See tähendab, et nad hindavad ka iga väiksemat armastuse ja lahkuse žesti.

Lihtne suudlus laubale, lemmikmagustoidu tellimine kehva päeva lõpus, soe vann– kõik need on väikesed žestid, mis meile palju korda lähevad. Nende väikeste asjade tegemine võib sinu suhteid ülitundliku inimesega oluliselt parandada.

Ja see pole veel kõik! Me mäletame neid ja naeratame nende tõttu päevade ning nädalate jooksul. Meid on tegelikult üsna lihtne õnnelikuks teha – keskenduge lihtsalt läbimõeldud pisiasjadele.

4. Ära valeta ülitundlikule inimesele – sest nad teavad
Inimesed kasutavad sageli valgeid valesid. Näiteks kui keegi küsib sinult, et kuidas sul läheb, ütled sa: „Minuga on kõik hästi,“ isegi kui pole. Või peidad midagi, et takistada inimestel su pärast muretsemist või haiget saamist.

Selliste valgete valede taga peituv kavatsus võib olla hea ja need võivad tavaolukorras toimida, kuid mitte ülitundliku inimesega.

Miks? Sest teame, kui sa valetad. ÜTI-d võivad tunda isegi pisimat nihet emotsioonides ja me oskame kõige paremini kehakeelt lugeda, seega uurime kindlasti, kuidas te end tegelikult tunnete. (Me ei pruugi teid sellega seoses lohutada, kuid me teame.)

Nii et vältige valesid, isegi heade kavatsustega, ja olge ausad. Mõelge sellele, kui ülitundliku inimesega heade suhete esimesele reeglile: olge täiesti aus, kui olete suhtes ülitundliku inimesega.

5. Ärge oletage ning vältige sildistamist
ÜTI-d on ilmselt ühed kõige rohkem valesti mõistetud isikud. Kuna enamik inimesi pole kõrgest tundlikkusest teadlikud, sildistavad nad ÜTI-d sageli „liiga tundlikeks,“ „liiga emotsionaalseteks,“ või millegi veel hullemaga.

Palun ärge suurendage nende traumat stereotüüpide kujundamise või halvima oletamisega. Selle asemel proovige mõista nende vaatenurka ja esitada küsimusi, et seda paremini teha.

Selle asemel, et öelda: "Sa reageerid üle," proovige küsida: "Miks see sind mõjutab?" või "Kuidas saan aidata sul end paremini tunda?"

Küsige neilt, kuidas nad end tunnevad ja miks. Õppige kuulamise kunsti, selle asemel, et asju eeldada või neid "emotsionaalseks" või "dramaatiliseks" sildistada.

Kui soovite oma suhteid ülitundliku inimesega parandada, peate olema tema tunnete suhtes tundlik. Andke neile turvaline ruum, et väljendada oma emotsioone ilma hinnanguteta ja teil on tugev ning kauakestev side.

Ankita Raghuvanshi

Inglise keelse artikli leiad siit.

Vaba tõlkena eesti keelde pannud Marilii Toots - raamatute "Kukkudes armastusse" ja "Rännud hingemaastikul" autor.

www.joogatunnid.ee
www.ulitundlikinimene.ee
Marilii Eliisabet Patreonis
FB Rännud hingemaastikul
Youtube Rännud hingemaastikul
Soundcloud Rännud hingemaastikul
Instagram, mis on saanud nime Marilii esimese raamatu "Kukkudes armastusse" järgi
PayPal Hingemaastikul

​Foto: Aimar Säärits

Ülitundlik inimene ei vaja üldjuhul vihasel toonil piiride kehtestamist. Lihtsalt palvest peaks täiesti piisama. Mitte-ÜTIde puhul sellest sageli ei aita ning vahel on vaja ka viha väljendada – või siis karmimaid sõnu kasutada.

Üks võimalus end viha eest kaitsta on see, kui mõistate ja lahendate probleemi, millele viha osutab. Kas olete mingist lubamatust piirist üle astunud? Kas olete tekitanud muidu normaalses ja mõistlikus sõbras häbitunde? Mida ta praegu kardab?

Vaadake, kas suudate oma tundlikku intelligentsi kasutada selleks, lahti kodeerida teise inimese vihastamise vajadust põhjustav probleem.
​
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus `OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 90-91

See, kas teie puhul on tegemist turvalise või ebaturvalise kiindumussuhtega, ei ole kuskilt otsast seotud sellega, kas olete ÜTI või ei. Turvalisest suhtest saame rääkida sisuliselt võrdse arvu ÜTIde ja mitte-ÜTIde puhul. Kokkupuude lapse eest hoolitsenud inimestega, mitte tundelaad, määrab ära kujunenud elumudeli, millele maailma arvestades ja ohtutega kokku puutudes on võimalik loota. Samas mõjutab kiindumussuhte laad ÜTI-sid rohkem.

Neli kiindumussuhte laadi
Dr. Aroni raamatus ´Ülitundlik inimene ja armastus´ on toodud neli kiindumussuhte laadi. Võrdsel määral või erinevatel eluhetkedel võivad paika pidada kaks või mitu laadi. Alateadvus peaks tööle hakkama, kui loete nimetatud neljast laadist selle kohta, mis teid kõige enam puudutab. See aitab teil ühtlasi teada saada, kas jõuate tasapisi lähemale sügavamatele põhjustele, mis teis läheduskartuse põhjustavad.

1. Turvaline kiindumussuhte laad. See esineb ca 50% inimestel.
2. Murelik kiindumussuhte laad. Esineb ca 10% inimestel.
3. Tõrjuv-vältiv kiindumussuhte laad. Esineb ca 25% inimestel.
4. Kartlik-vältiv kiindumussuhte laad. Esineb ca 15% inimestel.

Suurem osa ebaturvalise kiindumussuhte laadi omandanud lastest kasvab ebaturvalist kiindumussuhte laadi järgivateks täiskasvanuteks. Kuid selle reegli puhul on nii palju erandeid, et teadlased on neile lausa nimetuse andnud: „turvalise kiindumussuhte välja teeninud isikud“. On alust eeldada, et just ÜTId harjumatult sobivad kandidaadid nendeks, kes võiksid ebakindluse kindluse vastu välja vahetada.

Turvatunde tekitamine

1. Leebe kannatlikkus. Teie ebakindluse tekkimiseks kulus aastaid ning ka selle lahti harutamiseks läheb aega.
2. Looge endale paremad kogemused.
3. Leinake, teades, et teil ei ole võimalik minevikus toimunut muuta.
4. Eristuge. Saaga teada, kes te olete, ennekõike läbi alateadvuse uurimise.
5. Oma oletuste ümberhindamine.
6. Leidke kiindumussuhte laadile sobiv lähenemine.
7. Puhta teadvuse seisundi kogemine. Meditatsioon aitab  oma sisemist, sügavamat tuuma tunnetada.

Purjetama õppimiseks ei piisa õpiku lugemisest – te peate lõpuks ikka minema veekogu äärde ja paadi vette laskma.
 
Põhjalikum teema käsitlus on toodud raamatus Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus `OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 104 -117

​Seda protsessi harjutusena läbi viies kehtestage endale ajalimiit (minimaalselt kümme, maksimaalselt nelikümmend viis minutit). Seejärel vahetage rollid ära, andes teisele samapalju aega. Enne rollivahetust tehke paus. Oodake vähemalt tund aega, parem terve päev. Kui teemaks oli teie kahe vaheline konflikt või viha, siis enne kõige väljaöeldu arutamist oodake samuti mõni aeg. Soovikorral võite märkmeid teha selle kohta, mida kavatsete öelda. Kõige parem on siiski väljendada oma reaktsioone siis, kui tuleb teie kord aktiivselt kuulata.

MIDA TEHA

1. Andke oma kehakeelega mõista, et kuulate teist poolt. Istuge sirgelt; ärge hoidke käsi ja jalgu risti. Võiksite nõjutada ettepoole. Vaadake teisele inimesele otsa. Ärge vaadake kella.
2. Peegeldage oma sõnade või hääletooniga partneri väljendatud tundeid. Öeldu faktiline sisu on teisejärguline ning tuleb rääkides niikuinii päevakorrale – olge kannatlik. Kui kahtlete vestluspartneri tunnetes, oodake, kuni need väljenduvad tema sõnades või on hääletoonist selgelt välja loetavad.

Selleks, et rõhutada tunnete tagasipeegeldamise tähtsust aktiivses kuulamises, võib teie partner kasutada sissejuhatamiseks mõnd tobedat väljendit, näiteks: „Mulle ei meeldi see mantel, mida sa kannad.“ Kuna harjutus keskendub tunnete väljendamisele, peaksite te nüüd ütlema: „Sa tõepoolest EI SALLI seda mantlit.“ Te ei ütle: „Sa tõepoolest ei salli SEDA mantlit.“ See keskenduks mantlile ja vihjaks soovile teada saada, mis partnerile selle mantli juures ei meeldi. Te ei ütle ka: Sulle tõepoolest ei meeldi, kui mina seda mantlit kannan,“ mis omakorda keskenduks teema teile (harilikult kaitserefleksina).

Aga ka pealtnäha totrad näited võivad juhatada edasi palju olulisemate teemade juurde. Teie partner reageerib teie tagasipeegeldatud tunnetele, öeldes: „Jah, see mantel meenutab mulle alati möödunud talve.“ Ka selles lauses pole eriti palju tundeid – veel.

Teie partner ütleb: „Ma ei talunud selles majas elamist.“ Teie omakorda rõhutate tema sõnades väljendunud tundeid: „Sulle ei meeldinus seal kohe üldse.“ Te ei küsi: Miks? Või: „Ma üritasin meile võimalikult kiiresti parema koha leida.“ Ja pealegi kuulete eelmise talve kohta midagi sellist, millest te varem teadlik polnud. „Jah, ma saan nüüd aru, et pole end kunagi nii üksildasena tundnud, isegi kui sina olid minuga samas ruumis.“ Selliseid asju saate juba arutada. Just sinna võib välja jõuda aktiivselt kuulates ja partneri tundeid peegeldades – ja mitte siis, kui keskenduda faktidele või omadele tunnetele.

MIDA EI MAKSA TEHA

1. Ära esita küsimusi.
2. Ärge andke soovitusi.
3. Ärge tooge mängu omaenda sarnaseid kogemusi.
4. Ärge analüüsige ega tõlgendage.
5. Ärge tehke midagi sellist, mis hajutab tähelepanu või ei peegelda partneri kogetud tundeid.
6. Ärge olge väga pikka aega vait, andes teisele võimaluse monoloogi pidada. Teie vaikus esineb aktiivses kuulamises „kuulamise“ komponenti. Õigel ajastamisel annab vaikus teisele võimaluse sügavamale teemasse minna. Aga samas eesmärki täidab öeldu peegeldamine. Kasutage vaikimise ja peegeldamise ajastamisel oma intuitsiooni.
7. Olenemata sellest, mida teine ütleb, ärge kaitske ennast ega esitage enda seisukohta kõnealusest asjast. Kui see on teie meelest vajalik, võite hiljem rõhutada, et kuulamine ei tähenda teie nõustumist partneri tõlgendusega. Valed eeldused (mis võivad vahel osutada valeks just meie tunnete tõttu) tunnete taga ei muuda tundeid õigeks ega valeks ning tunnete rahulik ära kuulamine aitab harilikult probleemi lahendada ega süvenda seda.

 
​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 194-195

Kui teie viha on seotud kaitsereaktsiooniga – olles tingitud tundest, et teine inimene teid ründab või häbistab, tekitades teis soovi hävitada see teine inimene, enne kui tema jõuab teie tuuma hävitada -, siis tuleks teil endale teadvustada, et olete sisimas nõrk.  Teil tuleb tugevamaks saada. On vaja keskenduda sisemuses toimuvale ning võimalik, et oma kohal on ka teraapia.
​
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus `OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 95

1. Nad teevad kompromisse oma piiride osas kuigi partner pole seda soovinud
Tundlik inimene võib tajuda partneri arvatavaid vajadusi nii sügavalt, et nad annavad teisele palju, kuid kahjustavad seeläbi ennast. Nad võivad otsustada ületada oma piiri. Kuid partner pole seda kunagi palunud. Kui nad teevad ilma partneri teadmata selliseid ohverdusi, siis võib neis enestes kasvada viha ja kibestumine. Sageli on ka partneril raske mõista, et mis üldse juhtus ja nad tunnevad end sügavalt frustreeritud ja segaduses olevatena.

Õpi tundma ning austama nii enese kui ka teise piire. Näidates oma tõelist olemust, annad sa partnerile ja ka enesele võimaluse siira ning sügava suhte arendamiseks.

2. Nad lõpetavad suhtes oma enese vajaduste väljendamise
Tundlik inimene võib keskenduda teise heaolule, nii et nad jätavad end hooletusse. Nad unustavad oma vajaduste rahuldamise tähtsuse. See võib esile tuua eelpool tooduga sarnase dünaamika. Tundlik inimene tunneb end mitte armastatuna ja hooletusse jäätuna ning partneril on raske mõista mida teine vajab.

Õpi enda vajadusi ära tundma ja väljendama. Hoolitse ka oma heaolu eest, nii on sul võimalus teisele isegi rohkem pakkuda. Samuti suure tõenäosusega arvestab partner sinuga rõõmuga ainult kui sa talle selleks võimaluse annad.

3. Nad jätavad end hooletusse
Nende sügav mure teiste pärast võib kallilt maksta nende eneste emotsionaalse heaolu. Kui tundlik inimene keskendub liialt partneri vajadustele, võib ta hooletusse jätta selle, mis teeb temast selle, kes ta on. See võib kaasa tuua vähem aega sõpradega, vähem energiat hobidele, nende õnnelikkus ja enesekindlus kannatavad. Partner imestab, miks nad on muutunud. See võib tihti olla suhte lõpp.

Selleks, et suhe saaks püsida, ära unusta end ära, hoolitse enese emotsionaalse heaolu eest. Partner ei pruugi kõiki su külgi teada ja avastab neid heal meelel. Partner tuli suhtesse sinu olemuse tõttu, et koos maailma avastada, mitte seetõttu, et keegi pidevalt tema vajadusi rahuldaks. Partner on huvitatud just sellest inimesest, kes sina oled.

4. Nad arendavad vanema-lapse suhet
Nad on hoolitsejad. Nad otsivad tihti võimalusi partneri vajaduste rahuldamiseks juba enne kui teine on end väljendanud. See võib pöörduda ühepoolse hoolitsusega suhtedünaamikaks. Tundlik inimene võib sellisel juhul haavuda. Nende partner haavub samuti, sest nende iseseisvus on ära võetud. See pole kahe täiskasvanu vahel terve suhtedünaamika.

Hoidke suhtes andmise ja saamise pool tasakaalus. Ärge mängige märtrit. Keegi ei oota seda. Märgake, kuidas te ise end liigse teise eest hoolitsemisega palumata ohvrirolli panete. Ka teine tunneb end parmini, kui saab teie heaks midagi teile olulist teha või anda. Andke selleks võimalus enese tundeid, mõtteid ja vajadusi väljendades ning partnerit kuulates.

5. Nad lahendavad olulisi küsimusi oma peas
On üsna tavaline, et tundliku inimese peas jookseb dialoog, kus esitatakse mõlemapoolseid argumente. Tihti lahendab ta vaidluse enese sees, ilma seda valguse kätte toomata. See protsess võib ühe probleemi kõrvaldada, kuid ühtlasi luua juurde palju uusi. Samuti on see partneri suhtes ebaõiglane. Partner ei pruugi isegi teada, et konflikt või ebakõla sinus aset leidis. See röövib partnerilt tema vabaduse, võimaluse oma seisukohti selgitada ja mis kõige olulisem, võimaluse sinu tundlikku poolt mõista.

Lisaks on siin oht mõelda teise inimese eest ning eeldada midagi, mis teise puhul ei tarvitse kehtida. Pidage oma partneriga elutervet dialoogi. Austage partnerit ning andke nii enesele kui partnerile kohanemiseks ning konfliktidega toimetulekuks aega. 

Marilii Toots www.joogatunnid.ee
Allikas: iheartintelligence.com 

Suhted ja enda avamine on hirmust ülesaamise seisukohast olulise tähtsusega, kuna aitavad hirmu mõistlikuma tasemeini vähendada. Ka siis, kui te ei söenda veel oma vigu paljastada, tuleb teil endale hästi teada inimestele mõeldes ilmselt nõustuda, et teie vead pole nende omadest hullemad. Need jäävad täiesti normaalse, kuigi alati mitte armastusväärse inimkäitumise raamidesse. Kuna teie lepite teiste vigadega, siis teid armastavad inimesed lepivad ilmselt ka teie vigadega, kui söendate neid tunnistada. Võib-olla tunnevad nad koguni teatud kergendust ja tunnistavad lisaks veel mõned iseenda „varjuküljed“.

Nagu mõistate, suurendab üldjuhul enda avamine lähedust, mitte ei vähenda seda. Kui teie hirm enda avamise ees on kõigele vaatamata väga suur, siis võiksite kaaluda rühmateraapiat või protsessile orienteeritud tugirühma. Seal saaksite katsetada, kuidas inimesed teie jagatud hirmudele tegelikult reageerivad ja kuulete, kui palju on teisel luukeresid kapis.
​
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus `OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 88-89

Enesekehtestamine on  enda õiguste eest seismine viisil, mis ei riku teiste õigusi.
 
Kehtestavas stiilis suhtleja on otsekohene, aus ja kombekas oma tunnete ning arvamuste väljendamisel ja võtab arvesse teiste õigusi ning tundeid. Selliselt suhtleva inimese arvamust austatakse ning temaga arvestatakse. Kehtestaja tunnistab endale, et tal on õigus väljendada oma arvamust, jääda erinevale seisukohale, esitada küsimusi, eksida, proovida ja ikkagi läbi kukkuda jne., kuni see ei takista teiste inimeste personaalseid õigusi.
 
Mõnel juhul tuntakse end kehtestavalt käitudes ebamugavalt, kuna varasemate kogemuste puhul on tekkinud tunne, et enesekehtestamine on agressiivne suhtlemisviis. Agressiivne suhtleja aga seisab enda eest ohustades teiste õigusi, tema eesmärgiks on teisi alandada ja „maha teha“. Selline inimene suhtleb nõudmisi esitades, süüdistades või rünnates. Teistes inimestes tekitab see viha, solvumist või soovi kätte maksta.
 
Passiivses ehk alistuvas stiilis suhtlejal puudub oskus enda eest seista või teeb ta seda ebaefektiivsel viisil, nii et tema õigusi on kerge rikkuda. Passiivne suhtleja on oma sõnumites ebamäärane, hädaldav, annab vihjeid ja loodab, et kuulaja neid mõistab. Teistes inimestes tekitab sellisel viisil suhtleja ärritumist, haletsust või kaastunnet.

Miks kardetakse ennast kehtestada ?

• Tundub, et see nõuab liiga palju energiat
• Ei tunnistata või ei teata enda õigusi
• Madal enesehinnang
• Aktsepteeritakse vaid teiste inimeste ootusi
• Kardetakse näida isekad, kurjad vms
• Kardetakse survet, karistust, tõrjuvat suhtumist
• Kardetakse teisi solvata 

 
Walen, Hauserman, Lavin: “Kehtestav isik ei pea eriti sageli kehtestavalt käituma, selline isik on ennekõike kindel selles, et ta suudab ennast kehtestada, kui ta tahab”
 
Kuidas ennast kehtestada ?  

• Ole oma seisukohas kindel – kas sa tahad öelda „ei“ või „jah“. Kui sa ei ole kindel, siis ütle, et vajad mõtlemisaega ja annad küsijale teada, mis ajaks sa oled otsustanud.
• Palu selgitusi, kui sa ei saanud päris hästi aru, mida sinult sooviti.
• Ole nii napisõnaline kui võimalik ehk anna võimalikult selge põhjendus oma keeldumisele ja väldi pikki üksikasjalikke selgitusi ja õigustusi. Selliseid vabandusi võivad teised näha kui oma „ei“-st välja vabandamist.
• Kasuta keeldumiseks sõna „ei“. „Ei“-l on enam võimu ja see on vähem ebaselge kui näiteks „No... ma mõtlen selle peale...“
• Ole kindel, et sinu kehakeel on sõnumiga kooskõlas. Nt. „Ei“ öeldes raputa pead. Mõned inimesed noogutavad tahtmatult pead ja naeratavad püüdes viisakalt ära öelda või keelduda.
• Eelista sõnumit „Ma ei tee...“ või „Ma otsustasin mitte teha...“ sõnumile „Ma ei tohiks...“ või „Ma ei peaks...“. See tekitab mulje, nagu sa oleksid juba valiku teinud.    
• Sa pead mõnikord mitmeid kordi ära ütlema enne kui teine sind „kuuleb“. Sel juhul ei ole vajalik iga kord uue põhjendusega välja tulla, lihtsalt korda oma algset keeldumise põhjust.
• Kui teine inimene ignoreerib isegi sinu korduvat „ei“-d, siis kasuta vaikimist (telefonis on see lihtsam) või muuda vestluse teemat. Sul on õigus see teema lõpetada. 
• Sa võid tahta tunnustada teise tundeid, mis keeldumise peale tekkisid, öeldes: „Ma tean, et see on sinu jaoks pettumus, aga mul ei ole võimalik ...“. Sul ei ole vaja öelda „Mul on kahju ...“ või „Palun vabandust, aga..“ , et vabandada oma keeldumise pärast. Öeldes „palun vabandust“ ohustad sa oma põhiõigust, öelda „ei“  (kui sa tõesti ei saa või ei soovi aidata).
• Väldi süütunnet. Sinu ülesanne ei ole lahendada teiste probleeme või panna neid rõõmustama.
• Sa võid meelt muuta ja öelda „ei“, kuigi sa alguses vastasid palvele jaatavalt.    
• Kui sa ei soovi nõustuda teise inimese algse palvega kuid tahaksid teda ikkagi aidata, siis paku välja kompromiss. Nt: „Mul ei ole võimalik sind täna ennelõunal aidata, aga ma olen hea meelega valmis seda tegema homme õhtupoolikul.“ 

 
Adekvaatne enesekehtestamine on käitumisviis, mis tuleneb uskumusest, et meie vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad ja teiste vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui meie omad. See on käitumine, millega väljendatakse oma vajadusi, mõtteid, tundeid, seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama.
 
Kuidas jõuda selleni, et teine pool muudaks oma käitumist ?

• Sõnasta enda jaoks võimalikult täpselt see osa partneri käitumisest, mille suhtes ootad käitumise muutust.
• Vajaduse korral aktsepteeri partneri vajadusi neid partnerile sõnastades. 

Kokkuvõttev enesekehtestus: „sellepärast ma ootan/ tahan/ soovin ....“
Enesekehtestamine ei ole mitte kaasasündinud vaid õpitav oskus! 

Psühholoog Ivi Niinep
Martha Davis, Patrick Fanning ja Matthew McKay raamatu "Suhtlemisoskused" põhjal

​Et (püüda) teisi mõista, ei pea sa tingimata nendega nõustuma. 
​​
Kui sulle näib, et kuuled sõna ‟empaatia” pea kõikjal, siis võib sul õigus olla. Sellest räägivad teadlased ja ärijuhid, haridusspetsialistid ja poliitilised aktivistid. Kuid vähesed inimesed küsivad seda, kuidas enda empaatilist potentsiaali suurendada. Empaatia ei ole lihtsalt viis laiendada enda moraaliuniversumi piire. See on harjumus, mida arendades saame parandada enda elukvaliteeti.

Kuid mis on empaatia? See on võime elu teise inimese silme läbi näha, püüd mõista nende tundeid ja perspektiivi ning selle mõistmise kasutamine enda tegude juhtimisel. See ole sama nagu lahkus või haletsemine. Ning empaatiat ei tasu segi ajada kuldreegliga ‟Tee teistele seda, mida tahad, et sulle tehtaks”. Näitekirjanik George Bernard Shaw aga on öelnud: ‟Ära tee teistele seda, mida sa tahaks, et nemad sulle teeks – neil võib olla teistsugune maitse.” Empaatia ongi see, et sa avastad, millised on teiste inimeste eelistused.

Empaatia areneb välja esimesel kahel eluaastal
Kära empaatiavõime ümber on võrsunud nihkest teadmistes, kuidas me mõistame inimloomust. Vana maailmavaade, et meie olemus on keskendunud iseenda huvidele, lükatakse järk-järgult kõrvale tõendusmaterjaliga, et meil on arenenud närviühendused empaatia, sotsiaalse koostöö ja vastastikuse abistamise jaoks. Viimase aastakümne jooksul on teadlased identifitseerinud meie aju ‟empaatiaühendused”, mille kahjustumisel halveneb meie võime mõista teiste tundeid. Evolutsioonibioloogia kohaselt oleme sotsiaalsed olendid, kellel on loomulikult välja arenenud omadus üksteise eest hoolitseda ning empaatia areneb välja tugevate kiindumussuhete kaudu esimesel kahel eluaastal.

Kuid empaatia arendamine ei piirdu lapsepõlvega. Me saame selle kasvamist toetada terve elu ning kasutada seda tõhusa jõuna enda sotsiaalses transformatsioonis. Sotsioloogia, psühholoogia ja ajaloo uuringud näitavad, et muutes empaatia oma maailmavaate osaks, saame parandada kõigi enda ümber olevate inimeste elu. Tugeva empaatiavõimega inimesi iseloomustab kuus igapäevast harjumust, mida igaüks saab endas arendada.
 
1. Arenda uudishimu võõraste suhtes
Empaatiavõimelistel inimestel on täitmatu uudishimu võõraste suhtes. Nad on valmis rääkima bussis enda kõrval istuva inimesega, säilitades lastele omast uudishimulikkust, mida ühiskond meist väga osavalt välja peksab. Nad leiavad, et teised inimesed on põnevamad kui nemad ise. Kuid oluline on mitte teisi üle kuulata, vaid jääda uudishimulikuks küsijaks.

Uudishimulikkus arendab empaatiat, kui räägime inimestega, kes on väljaspool meie tavalist tutvusringkonda – kui kohtame elusid ja maailmavaateid, mis võivad meie omast oluliselt erineda. Uudishimulikkus on üks võtmetegur, mis aitab suurendada meie rahulolu eluga ning see on kasulik abimees, ennetamaks üksildust.

Uudishimu arendamine eeldab enamat kui viisakas vestlus ilma kohta. Püüa mõista maailma, mis on teise inimese peas. Me kohtume iga päev võõraste inimestega. Näiteks see tätoveeringutega naine, kes posti toob või uus töötaja, kes eelistab üksida lõunatada. Sea endale väljakutse iga nädal ühe võõra inimesega vestlust alustada. Ainus, mida selleks vajad, on julgus.


2. Esita eelarvamustele väljakutse ja avasta, mis sind teistega seob
Meil on palju eelarvamusi teiste suhtes ja kollektiivseid silte nagu “moslemi fundamentalist”, “sotsaalabisõltlane”. Need sildid takistavad meil hindamast nende inimeste individuaalsust. Empaatiavõimelised inimesed esitavad isiklikele eelarvamustele väljakutse ning püüavad pigem leida seda, mis neid teiste inimestega seob, kui seda, mis neid lahutab.

Ajaloos on mitmeid näiteid selle kohta, kuidas kahest erinevast religioossest, rassilisest või maailmavaatelisest grupist pärit inimesed vihkavad üksteist niikaua, kuni näevad vaid teise inimese “silti”. Õppides seda inimest lähemalt tundma, saame sageli teada, et neid asjaolusid, mis meid ühendavad, võib olla tegelikult palju rohkem kui neid, mis meid lahutavad.


3. Proovi elada teise inimese elu
Sa arvad, et jääronimine või lohesurfamine on ekstreemsport? Võib-olla tasub proovida eksperimentaalset empaatiat – potentsiaalselt kõige keerulisemat ja kõige äratasuvamat võimalust laiendada oma empaatiavõimet. Otsi võimalusi saada otsest kogemust sellest, millist elu teised inimesed elavad ning järgi põlisameeriklaste vanasõna “kõnni miil teise mehe mokassiinides, enne kui sa teda kritiseerid.”

George Orwell on inspireeriv näide selle kohta. Ta soovis näha oma silmaga, kuidas elavad ühiskonna rõhutuimad. Ta riietus kerjuseks ning elas mõnda aega Ida-Londoni tänavatel kerjuste ja hulkurite keskel. Ta mõistis, et kodutud ei ole ainult “purjus kaabakad” ning ta sõlmis uusi sõprussidemeid ning muutis täielikult enda vaateid ühiskonna ebavõrdsuse kohta. Orwelli jaoks oli see tema elu parim reisikogemus, mille tagajärjel ta mõistis, et empaatiavõime ei tee sinust lihtsalt head inimest, vaid see on sinu enda jaoks ka hea.

Me kõik võime teha oma eksperimente. Kui oled religioosne, siis proovi osaleda mõne teise religiooni teenistusel, kui oled ateist, mine vahelduseks kirikusse. Veeda enda järgmine puhkus mõnes arengumaa külas vabatahtlikuna. Filosoof John Dewey on öelnud: “Kogu tõeline haridus tuleb kogemuste kaudu.”


4. Kuula hästi ja ole avatud
Empaatilisele vestlejale on omased kaks iseloomujoont. Üks neist on põhjalik kuulamine. Vägivallatu suhtlemise (non-violent communication, NVC) meetodi looja Marshall Rosenberg on öelnud: “Kõige olulisem on meie võime olla kohal ja märgata, mis tegelikult pealispinna all toimub – märgata unikaalseid tundeid ja vajadusi, mida inimene sel hetkel kogeb.” Empaatiavõimelised inimesed kuulavad teisi hoolikalt ning püüavad mõista teiste emotsionaalset seisundit ja vajadusi, olgu see sõber, kellel on diagnoositud vähk või abikaasa, kes on pahane kuulaja liiga pikkade tööpäevade pärast.

Ainult kuulamisest ei piisa. Teine empaatilise vestluse iseloomujoon on enda haavatavaks tegemine. Maski eemaldamine ja tunnete avaldamine on väga oluline selleks, et luua tugev empaatiline side. Empaatia on mõlemasuunaline ning parimal juhul üles ehitatud vastastikusele mõistmisele ning enda kõige olulisemate uskumuste ja kogemuste vahetamisele.


5. Kanna edasi inspiratsiooni sotsiaalseteks muutusteks
Sageli eeldame, et empaatia toimub vaid üksikisiku tasandil, kui see võib olla ka massifenomen, mis toob endaga kaasa põhimõttelisi sotsiaalseid muutusi. Mõtle näiteks 18. ja 19. sajandil toimunud orjandusevastasele liikumisele, mille edendajad ei seadnud lootusi pühadele tekstidele, vaid inimlikule empaatiavõimele, kirjeldades orjade kannatusi istandustes ja orjalaevadel. Ka tööliste ühendused on alguse saanud empaatiast tööstuste tööliste vahel, keda ühendas tööandja poolne ärakasutamine.

Empaatia kannab kollektiivsel tasandil vilja kõige tõenäolisemalt siis, kui selle seemned on istutatud lastesse. Üks maailma parimaid empaatia õpetamise programme on Roots of Empathy Kanadas, mis on toonud kasu rohkem kui poolele miljonile koolilapsele. Selles vaatlevad õpilased imiku arengut, õppides selle käigus emotsionaalset intelligentsust, ning selle tulemusel on vähenenud koolikiusamine ja paranenud akadeemilised saavutused.

Lisaks haridusele on oluline väljakutse välja mõelda, kuidas sotsiaalsete võrgustike kaudu rakendada empaatia jõudu selleks, et luua laiahaardelist poliitilist aktsiooni. Twitter viis inimesed tänavale Occupy Wall Streeti ja araabia kevade liikumiste ajal, aga kas selle abil on võimalik panna inimesi hoolima võõraste kannatustest, olgu need siis põua all kannatavad Aafrika farmerid või tulevased generatsioonid, kes peavad kannatama meie tänase elustiili tagajärgede all?

6. Arenda välja ambitsioonikas kujutlusvõime
Empaatiavõimelised inimesed suudavad teha rohkemat kui mõista tavapärast. Me kipume arvama, et empaatia peaks olema reserveeritud nendele, kes elavad ühiskonna äärealadel või kes kannatavad. See on kahtlemata vajalik, kuid sellest ei piisa. Me peame püüdma empaatiavõimet üles näidata ka nende suhtes, kelle uskumusi me ei jaga või kes on mingil moel meie “vaenlased”. Näiteks kui oled globaalse soojenemise vastu võitleja, siis tasub uurida, kuidas mõtlevad naftakompaniide tegevjuhid, et luua tõhusamaid strateegiaid, kuidas panna neid rohkem taastuvenergia poole vaatama.

Oma vastaste empaatiline mõistmine on tee sotsiaalse tolerantsi suunas. Seda mõistis ka Gandhi, kui moslemite ja hindude vahelised konfliktid viisid India iseseisvumiseni aastal 1947 ning Gandhi kuulutas: “Ma olen moslem! Ja hindu ja kristlane ja juut.“

“Sotsiaalse ettevõtluse isaks” nimetatud Bill Drayton usub, et kiirete tehnoloogiliste muutuste ajastul on empaatiaoskus võtmetähtsusega ka organisatsioonide ja äri ellujäämisel, kuna see rõhutab edukat meeskonnatööd ja head juhtimist.

20. sajand oli “enesevaatluse ajastu”, mil eneseabi ja teraapia kultuur julgustas meid uskuma, et parim viis mõista, kes me oleme ja kuidas elame, on vaadata iseendasse. Kuid see jättis meid oma naba imetlema. 21. sajand peaks saama empaatia ajastuks, kui me avastame ennast mitte lihtsalt enese peegelduste abil, vaid olles huvitatud ka teiste eludest. Me vajame empaatiat, et luua uutmoodi revolutsioon. Mitte vanamoeline revolutsioon, mis on ehitatud üles uutele seadustele, institutsioonidele ja poliitikatele, vaid radikaalne revolutsioon inimsuhetes.

Allikas: Telegram.ee

 Mõned ülitundlikud inimesed korvavad suutmatust olla „ideaalne“ mees või naine seeläbi, et kehastuvad supermeheks või naiseks.

Me kõik teame, et tänapäeval on „ideaalne“ naine erakordselt hakkaja. Küll see läheb kõigile teistele hästi peale. Päris paljud naised teevad pidevalt ületunde, käivad tööandja soovil lähetustes, naudivad konkurentsi, tulevad stressiga toime nagu sõdalased ja sobitavad sellesse skeemi ka pereelu. Mittetundlikud ja elamusi otsivad naised võivad sellega isegi toime tulla. Neil ongi viimane aeg hakata oma iseloomu vabalt väljendama.
​
Ka paljud ülitundlikud naised üritavad seda malli järgida. Võimalik, et teil on olemas selleks vajalik hea kasvatus, enesekindlus, haritud ja anne. Võimalik, et teil on omane ka suur elamuste otsimine – te tüdinete kergesti ning olete ideedest tulvil. Kuna te olete ühtlasi ka ÜTI, võtate organisatsioonis sageli särava visionäri rolli, olles teel tippu. Te olete staar. Tundub, et teis on nii tundlikkust kui ka kangust, mida nad vajavad. Kuid supernaise uue soolise stereotüübiga sobituda püüdes toimite te oma loomule vastupidiselt ning seate tervise ohtu.

Ülitundlikke mehi võib soov „ülitundlik supermees“ olla veelgi enam ohustada, kuna kiiret karjääri tegevaid mehi, kes avaldavad soovi isiklikuks otstarbeks või partneri või perega olemiseks aega maha võtta, austatakse veelgi vähem. Lisaks kannustatakse teid ilmselt veelgi enam oma mehelikkust tõestama ning tundlikkuse nähtavast „salajasest veast“ üle saam ja näitama, et te suudate teistest alati mitme ringiga ees olla. Teie intuitsiooni ja loomingulisust arvestades ei ole teil uutest projektidest kindalasti puudust.

Tundsite end selles kirjelduses ära?

Teil jätkub energiat üksnes töötegemiseks ning te kurdate sageli, et elu on lihtsalt põrgulik ja vaevu elamist väärt. Tervis on see, mis teile piirid ette paneb. Jäikade soorollide järgimine võib olla tappev.
​
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 69, 70

Kui inimene kasutab suhtumist „minuga on kõik korras, ma ei vaja kedagi“ selleks, et varjata sügavalt tajutavat puudulikkust, nimetatakse seda nartsissistlikuks kaitsemehhanismiks. Mehed ja mitte-ÜTId kasutavad seda oluliselt rohkem kui naised ja ülitundlikud mehed. Probleemse minevikuga ülitundlikud mehed ja kõik naised reageerivad tavaliselt probleemile, kuna tunnevad end häirituna.

Olenemata sellest kas seda kasutab naine või mees, tuleb nartsissistliku kaitsemahhanismi puhul arvestada tõsiasjaga, et hirmutunnet või vajadusi alla surudes peame olema kindlad, et need tunded jäävadki unustuste hõlma. Selleks tuleb hoiduda ka teiste hirmude ja vajaduste teadvustamisest. Selle tagajärjel võib nartsissist teisi inimesi ära kasutada, märkamata, millist mõju see teistele avaldab – ja sellist inimest ei soovi eriti keegi lähisutepartnerina näha. Tundub peaaegu nagu oleks probleemse lapsepõlvega meestel kaks võrdset veidrat võimalust: kas jäik nartsissism või võimetus näida „tõelise mehena“.
​
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 66

​Pinged, mida vastassugupoolega suheldes tajume, võivad olla olulisel määral mõjutatud asjaolust, et me ei tunne end „ideaalse“ mehe või naisena. Pole oluline, et ÜTI-dena sünnib võrdsel määral poisse ja tüdrukuid – kui te olete mees, siis tundlikkus ei ole teie jaoks ette nähtud.

 Kui te olete naine, siis tohite te tundlik olla, ennekõike teiste vajaduste ja ihade suhtes. Tegelikult ollakse lausa seisukohal, et te peategi tundlikuna tundlikuna sündima, olles huvitatud inimestega suhtlemisest ning oma veetluse täiustamisest, ka siis, kui olete tegelikult läbi ja lõhki introvert ning armastate oma tööd rohkem kui seltsielu või kellegi nunnutamist. Sealjuures ei tohi te olla nii tundlik, et vaja võiks minna puhkeaega. „Ma olen naine; ma olen tugev.“

Lühidalt öeldes on selles kultuuris ihaldusväärne naine seltsiv, paindlik ja tugev, mitte nagu ÜTI. Seega vastandub meie kultuurile omane naiseideaal nagu ka meheideaal tegelikult ülitundlikkusele.

"Ta on tõeline mees" - te justkui peaksite tõestama, et see väide peab ka teie puhul paika, muidu läheb suureks jamaks. Selline on koorem, mida mehed meie kultuuris kandma peavad. Suur osa sellest hirmust ja vajadusest ennast tõestada süstitakse meisse poisupõlves, mil seksism ideaalsele mehele iseloomuliku käitumise väga kitsa- ja kindlapiiriliselt paika paneb. Selles vanuses peab "tõeline mees" olema karm ja vinge - niisiis ei tohi tal olla ühtki sügavat mõtet,  mis peavooluga vastuollu satuks.

Mees peab olema spontaanne, kogunisti hoolimatult impulsiivne, mitte juurdleva loomuga. Lisaks peab ta olema raevukalt ning seejuures edukalt võistlushimuline, eriti meeskonnaspordis. Ta peab olema väljapoole elav, vajamata teisi inimesi ning näitamata vähimatki haavatavust - teisisõnu ta ei tohi kunagi kellegagi liiga lähedaseks muutuda. Tõeline mees ei nuta iialgi ja väljendab harva oma emotsioone, eriti hirmu, häbi või kahetsust. Lühidalt öeldes ei ole ta ülitundlik. Selle loogika kohaselt ei ole ülitundlik mees "tõeline mees".

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 55, 61

Ülitundlike mehi ja naisi mõjutab lapsepõlves ja kasvuperioodil eriti tugevasti nende suhe isaga. See on igati loogiline, kuna tavapäraselt on isasid alati seostatud omal käel elu alustamise ja maailmas hakkamasaamisega. Isad on need, kes meie toimetulekusk vajalikke oskusi õpetavad.

Lisaks mõjutab isa suuresti naise suhtumist meestesse üldiselt ning ettekujutust sellest, mida nemad teist arvavad. Kui teie isa viibis kuskil mujal, oli ükskõikne ning polnud teie elama õpetamisest huvitatud, võite alateadlikult eeldada, et olite temajaoks ebahuvitav või koguni tüütav. Kui te aga niigi tundsite end tundlikkuse tõttu „vigasena“, avaldas see teile veelgi tugevamat  mõju. Niisiis hakkasite eeldama, et kõik mehed peavad teid ebahuvitavaks ja ebaatraktiivseks. Kuna te eeldate, et teid tõrjutakse, võite end meeste seltskonnas kohmetu või ülearusena tunda. Isegi suhtes võite te endiselt oma veetluses või partneri väärtustest (sest ta huvitub teist ja teie ju ennast ei väärtusta) kahelda.
​
Isa või meessoost mentori puudumise negatiivsest mõjust noormeeste kasvatusprotsessile, eriti olukorras, kus neid asendavad meesfiguurid, kes noorte meestega konkureerivad ja neid alla suruvad, on kirjutatud palju. Vanemaid mehi nähakse sageli reeturitena, kes saadavad noori mehi sõdadesse, kus nad ise enam kaasa lüüa ei saa. Samas ei suuda nad tagasi pöördunud sõduritele vajalikku austust ja ravi tagada. Võib-olla olete ülitundliku mehena koguni arvamusel, et suutmata „poiste au koodeksit“ vajalikul määral järgida, te isegi ei vääri vanemate meeste suuremat tähelepanu.
​
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 59, 60 ja 64