Kuidas aktiivselt kuulata?

​Seda protsessi harjutusena läbi viies kehtestage endale ajalimiit (minimaalselt kümme, maksimaalselt nelikümmend viis minutit). Seejärel vahetage rollid ära, andes teisele samapalju aega. Enne rollivahetust tehke paus. Oodake vähemalt tund aega, parem terve päev. Kui teemaks oli teie kahe vaheline konflikt või viha, siis enne kõige väljaöeldu arutamist oodake samuti mõni aeg. Soovikorral võite märkmeid teha selle kohta, mida kavatsete öelda. Kõige parem on siiski väljendada oma reaktsioone siis, kui tuleb teie kord aktiivselt kuulata.

MIDA TEHA

1. Andke oma kehakeelega mõista, et kuulate teist poolt. Istuge sirgelt; ärge hoidke käsi ja jalgu risti. Võiksite nõjutada ettepoole. Vaadake teisele inimesele otsa. Ärge vaadake kella.
2. Peegeldage oma sõnade või hääletooniga partneri väljendatud tundeid. Öeldu faktiline sisu on teisejärguline ning tuleb rääkides niikuinii päevakorrale – olge kannatlik. Kui kahtlete vestluspartneri tunnetes, oodake, kuni need väljenduvad tema sõnades või on hääletoonist selgelt välja loetavad.

Selleks, et rõhutada tunnete tagasipeegeldamise tähtsust aktiivses kuulamises, võib teie partner kasutada sissejuhatamiseks mõnd tobedat väljendit, näiteks: „Mulle ei meeldi see mantel, mida sa kannad.“ Kuna harjutus keskendub tunnete väljendamisele, peaksite te nüüd ütlema: „Sa tõepoolest EI SALLI seda mantlit.“ Te ei ütle: „Sa tõepoolest ei salli SEDA mantlit.“ See keskenduks mantlile ja vihjaks soovile teada saada, mis partnerile selle mantli juures ei meeldi. Te ei ütle ka: Sulle tõepoolest ei meeldi, kui mina seda mantlit kannan,“ mis omakorda keskenduks teema teile (harilikult kaitserefleksina).

Aga ka pealtnäha totrad näited võivad juhatada edasi palju olulisemate teemade juurde. Teie partner reageerib teie tagasipeegeldatud tunnetele, öeldes: „Jah, see mantel meenutab mulle alati möödunud talve.“ Ka selles lauses pole eriti palju tundeid – veel.

Teie partner ütleb: „Ma ei talunud selles majas elamist.“ Teie omakorda rõhutate tema sõnades väljendunud tundeid: „Sulle ei meeldinus seal kohe üldse.“ Te ei küsi: Miks? Või: „Ma üritasin meile võimalikult kiiresti parema koha leida.“ Ja pealegi kuulete eelmise talve kohta midagi sellist, millest te varem teadlik polnud. „Jah, ma saan nüüd aru, et pole end kunagi nii üksildasena tundnud, isegi kui sina olid minuga samas ruumis.“ Selliseid asju saate juba arutada. Just sinna võib välja jõuda aktiivselt kuulates ja partneri tundeid peegeldades – ja mitte siis, kui keskenduda faktidele või omadele tunnetele.

MIDA EI MAKSA TEHA

1. Ära esita küsimusi.
2. Ärge andke soovitusi.
3. Ärge tooge mängu omaenda sarnaseid kogemusi.
4. Ärge analüüsige ega tõlgendage.
5. Ärge tehke midagi sellist, mis hajutab tähelepanu või ei peegelda partneri kogetud tundeid.
6. Ärge olge väga pikka aega vait, andes teisele võimaluse monoloogi pidada. Teie vaikus esineb aktiivses kuulamises „kuulamise“ komponenti. Õigel ajastamisel annab vaikus teisele võimaluse sügavamale teemasse minna. Aga samas eesmärki täidab öeldu peegeldamine. Kasutage vaikimise ja peegeldamise ajastamisel oma intuitsiooni.
7. Olenemata sellest, mida teine ütleb, ärge kaitske ennast ega esitage enda seisukohta kõnealusest asjast. Kui see on teie meelest vajalik, võite hiljem rõhutada, et kuulamine ei tähenda teie nõustumist partneri tõlgendusega. Valed eeldused (mis võivad vahel osutada valeks just meie tunnete tõttu) tunnete taga ei muuda tundeid õigeks ega valeks ning tunnete rahulik ära kuulamine aitab harilikult probleemi lahendada ega süvenda seda.

 
​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 194-195

---