„Ära usu kõike, mida kuuled – isegi mitte oma meelt.“ – Dr. Daniel Amen

Enamus inimestest, kel tuleb tegeleda ärevuse ja depressiooniga ei oska välja tuua selle algset põhjust. Isiklike traumade kõrval (nagu näiteks sõda, armastatu surm) on tihti keeruline taibata, mis täpselt juhtus ja põhjustas ärevuse ning depressiooni.

On arusaadav, et depressioonil ja ärevusel pole üks ainus põhjus. Meditsiinis nimetatakse, et ärevus ja depressioon on erinevate faktorite kombinatsioon: geenid, minevikukogemused, praegused asjaolud jne.

Alati polegi põhjuse mõistmine kõige olulisem. On oluline, et ärevuse ja depressiooniga inimesed mõistaksid, et see pole nende süü. Ärevus ja depressioon on haigused ning füüsilisele haigusele sarnaselt võivad kõiki mõjutada.

Teatud elustiilivalikud võivad otseselt depressiooni ja ärevuse teket soodustada või põhjustada. Seisund võib olla äge (lühiajaline) või krooniline (pikaajaline). Kõik sõltub eelnevalt nimetatud kooslusest. Teadmine on jõuallikas, sest nii saame mõned põhjused, mis seisundit mõjutavad, kõrvaldada.

Järgnevad seitse levinud ärevuse ja depressiooni põhjust:

1. Ainete kasutamine
Inimesed väärkasutavad rahusteid ja alkoholi väga erinevatel põhjustel. Ainete väärkasutus on harjumus, mis võib kujuneda igal ajal, kaasaarvatud lapsepõlv ja teismelise aeg.

Ravimid ja alkohol „uuendavad“ ajukeemiat; häirides neurotransmitterite tavapärast ühendust. Neurotransmitterid on „ühenduse kemikaalid“ ajus ja kehas, mis kontrollivad iga füüsilist ja psühholoogilist kogemust.

Inimestel, kes on depressioonile ja ärevusele altid ja kes tarbivad aineid, on suurem tõenäosus mentaalse haiguse kujunemiseks.

2. Ületöötamine
Liigne raskest tööst kurnatus põhjustab kehas stressi reaktsiooni. Suurem osa inimesi tunnistavad, et nad on mõõdukalt tööstressist mõjutatud.

Kui aju on kroonilises stressis, siis on peen kemikaalide tase häiritud. Taaskord on need isikud ärevusele ja depressioonile vastuvõtlikumad. Kogedes pikaajalist stressi on vastuvõtlikkus ärevusele ja depressioonile suurem.

3. Lein ja trauma
Uudistes räägitakse sõjaväelaste puhul palju posttraumaatilisest stressist. Vägivalla tunnistajaks või ohvriks olemine võib käivitada bioloogilise reaktsiooni, mis areneb ärevuseks või depressiooniks.

Tundes armastatu või sõbra surmale järgnevat leina, on see küll ebamugav, kuid tervendav. Kuid siiski pikale veninud lein võib olla terviseprobleemide põhjustajaks.

4. Tervislik seisund
Inimesed, kellel on diagnoositud ravimatu haigus on kõrgenenud depressiooni riskiga. Vanusega seotud haigustega või piiravate seisunditega nagu Parkinsoni tõbi, Alzheimer, südame-veresoonkonna käigused või vähk, kaasneb sageli paanika ja abitus. Kui need tunded kestavad kaua, siis võib olla tagajärjeks ärevus või depressioon.

WebMD andmetel ärevuse/depressiooni diagnoosimine suureneb vanusega.

5. Äkilised ja stressirohked muutused
Kurikuulsa Wall Street`i kokkukukkuminsel 1929, mis viis biljonite dollarite kaotuseni, viis Suure Depressioonini. 23000 inimest sooritasid enesetapu – see on suurim enesetappude arv aastas.

Kuigi inimeste arvu, kes tapsid end ärevuse või depressiooni tõttu ei saa tõestada, on suur tõenäosus neil haigustel seal oma osa.

6. Ebaadekvaatne minapilt
Statistikat madala enesehinnanguga inimeste kohta on üsna raske leida. Mõned tähelepanekud:

• Naistel on suurema tõenäosusega madal enesehinnang;
• Madala enesehinnanguga inimesed on suurema tõenäosusega seotud riskikäitumistega (suitsetamine, alkohol ja ained, kehvad toitumisharjumused);
• On seos negatiivse minapildi ja enesetappude vahel.

Järjepidev negatiivne minapilt võib viia kinnismõtete mustrisse; välimus, raha, reputatsioon jne. Halvimal juhul muutub ajukeemia, hakates looma depressiooni ja ärevuse sümptomeid või seisundit.

7. Isolatsioon või eemalelükkamine
Inimesed on loomult sotsiaalsed olendid. Me vajame läbikäimist, et hästi funktsioneerida. Samuti igatsevad inimesed lähedust; teist inimest, kes hoolib, armastab ja toetab.

Isolatsioon, vabatahtlik või sunduslik eraldumine teistest; eemalelükkamine, teiste poolt mitteaktsepteerimine millegi osana, on vastupidine aju loomulikule kognitiivsele funktsioonile. Tulemusena omandab aju vastupidised mõttemustrid ja närvisüsteemi võrgu, mis segab loomulikku tasakaalu.

Isolatsioon või eemalelükkamine võib juhtida keemilisele tasakaalutusele, mis loob ärevust ja depressiooni.

Inglisekeelse algse teksti leiad siit.

Hea on teada, et oma mõtte-, tunde- ja käitumismustreid teadvustades ja muutes, saame mõjutada ka ajukeemiat ning protsessi sobivalt suunata. Eluterve elukeskkond ja aktsepteerivad ning toetavad suhted on imeliselt tervendavad. Siin on aluseks aga eelkõige enese mõistmine ja suhe iseendaga. Samuti ei tasu unustada, et eeltoodu on aluseks, et ärevust ja depresiooni ennetada.

Marilii Toots
www.joogatunnid.ee

​See pole miski, mida saan kontrollida.

Olen veider sõber, keda kõik järkjärgult põlgama õpivad. Tead mind – tüdrukut, kes kaob, kui tuju seda nõuab. Mulle meeldib seda nimetada „funk“, ülestimuleeriv tunne või lihtsalt sooviks olla oma mõtetega omaette.

See on paljude inimeste kummaline kontseptsioon – inimesed, kes soovivad ümbritseva maailmaga koos toimida ja ühenduses olla. Vahel soovin lihtsalt üksi olla. Vahel paneb idee inimkontaktist mu muretsema.

See algab tavaliselt õhtu enne, kui üritan valida riideid bowlingu või õhtusöögi või mõne teise vahva plaani jaoks, mille tegime heal päeval, mil arvasin, et saan sotsiaalne olemisega hakkama. Peaksin tõenäoliselt teksaseid kandma, mõtlen endamisi. Midagi nii lihtsat käivitab vältimatu spiraali äärmuslikku ebamugavusse.

Mittemiski ei istu õieti.
Kõik riided on inetud.
Miks ma pingutan? Olen niikuinii paks ja nähtamatu ja tunnen end koguaeg ebamugavalt.
Soovin sobituda.
Äkki ütlen midagi valesti? Isegi hullem, mis siis, kui ma ei tea, mida öelda? Teen end täiesti lolliks.
Võiksin lihtsalt kohtumise tühistada. Öelda, et Oliver on haige. Või, et ma ei tunne end hästi. Mu auto võis katki minna. Tõsiselt. Kõike võib juhtuda.
Aga ma ei soovi, et nad mõtleksid, et olen veider. Teen seda alati.
Olen kohtutav sõber. Olen kohtutav inimene. Ma ei vääri sõpru. Ma ei vääri sotsiaalset elu. Valmistan kõigile pettumuse.
Vihkan ennast.

Vahel sunnin end ärevust ignoreerima. Kuid enamus ajast tühistan kohtumise vabandusega. Vahel ma lihtsalt kaon sõnalausumata. Olen eksisteerimises läbikukkunud. Mul on liiga häbi ja piinlik tuua mõni lame vabandus.

Olen puudunud hea sõbra pulmadest. Olen kõrvale jäänud vennatütre sünnipäevast. Olen end nii tihti leidnud täielikult isoleeritult, ilma kohmakate kutseteta teha asju, kus mul tuleb leida kohtutavaid vabandusi, et mitte osaleda.

Ja kuigi see on olnud mu eesmärk, vastupidiselt faktile, et see näib olevat see, mida soovin, olen tegelikult meeletult õnnetu kui see juhtub.

Vahel soovin, et inimesed mõistaksid kuidas see tundub. Soovin, et nad ei solvuks mu kõikuvast temperamendist. See pole sina, soovin neile öelda, see olen mina. Mu aju kardab järjepidevalt, kontrollib mind järjekindlat hirmudega ja pole tähtis, kui tugevalt püüan olla teistsugune, mõelda teisiti, see ei näi toimivat.

Ma ei soovi olla murest neelatud.
Ma ei soovi olla mõtete ülekülluses.
Ma ei soovi olla halb sõber/tütar/tädi jne.

Ärevus pole valik; ma pole ebaviisakas või hoolimatu. See pole miski, mida saan teeselda, et kontrollin või mõistan täielikult. Ja kui sa mind armastad, siis kõik, mida palun on kannatlikkus, armastus ja lubadus mitte iial loobuda.

Ära lõpeta mu kutsumisi või kaasamist. Ära lõpeta mu soovimist enese lähedale. See on siiralt suurim, mida saad teha ärevusega inimese jaoks.

Emily Ligenfelser

Inglisekeelne artikli leiad siit.
 
Meid vabastab hetke ärevuse aktsepteerimine, maailmapildi avardamine ning teiste märkamine. Iseendale ja oma loole sügavas mõistmises, aususes ja armastuses otsa vaatamine. Vaatamata ärevusele enesele õnnelik olemise lubamine. Olevikus elamine ja taipamine, et minevik ei loo tulevikku. Iga tänane mõte ja tunne loob järgneva momendi.

Mäletan üht sõpra lausuvat: „Hirmust vabastab nii suur soov olla vaba, et julgeme valu sisse astuda... Hetk, mil teise inimese turvatunnet pakkuv kohalolek annab usalduse avaneda ja oma valu läbi elades sellest vabaneda.“

Marilii Toots
www.joogatunnid.ee