Tööturul hinnatakse seltskondlikkust, iseenda turundamist ja enesekindlust. Kuid mis siis, kui enesereklaamimine on vastukarva?

Elame ajal, mil endassesulgumist, mõtlikkust ja vaoshoitust peetakse vaimseteks hälveteks. Ajal, mil introvertset meelelaadi loetakse ujeduseks, arrogantsuseks või asotsiaalseks käitumiseks. Enam rohkem ei saa eksida. Maailmas, kus kõik toimub järjest kiiremini ja kiiremini ning müratase meie ümber aina kasvab, võib introvertne meelelaad olla isegi eeliseks.

“Introvert” on valgustav ja meelelahutuslik teejuht introvertide maailma. Linus Jonkman viib lugeja kaasakiskuvale reisile läbi introverdi maailma.

Viimasel ajal on hakatud järjest rohkem mõistma, mida tähendab introvert, kuigi ikka veel pole nähtud töökuulutust, kus otsitaks introvertseid töötajaid.

Linus Jonkman on kirjanik, ärikonsultant, kahe lapse isa ja kapist välja tulnud introvert. Ta peab loenguid üle kogu Rootsi ja Põhjamaades ning on töötanud aastaid ettevõtte- ja ärikonsultandina.
​
Raamat valiti Rootsis 2014. aasta personalijuhtimise aastaraamatuks.
 

1.Milliseid teie ülitundlikkusest tingitud omadusi hindab teie partner?
2. Milliseid teie ülitundlikkusest tingitud omadusi sooviks teie partner muuta? Pange tähele, küsimus ei eelda, et need omadused on „halvad“; keskenduge konkreetsetele olukordadele või või mingite eripärade või harjumustega tekkinud seostele.
3. Meenutage omavahelisi konflikte, mida saab seostada asjaoludega, et te olete ülitundlik inimene.
4. Arutage olukordi, kus te olete soovinud, et partner arvestaks rohkem teie ülitundlikkusega ja teid rohkem kaitseks.
5. Arutage olukordi, kus te kasutasite oma ülitundlikkust ettekäändena millegi tegemisest keeldumiseks või relvana või argumendina. Kui arutelu läheb ägedaks, kasutage piiride hoidmiseks „aktiivse kuulamise“ käigus õpitut.
6. Kas teie või partneri perekonnas on olnud teisigi ülitundlikke inimesi? Mismoodi võib see mõjutada teie praegust suhet? Mõtleme näiteks ülitundlikule naisele, kes on abielus mehega, kelle ema oli ülitundlik. See tähendab, et mehel oli ülitundlikkuse suhtes sügavalt juurdunud seisukohad. Nendega arvestamine aitab parandada kõigi kolme – mehe, tema naise ja ema – vahelisi suhteid.
7. Arutage spetsialiseerumisega kaasnevaid eeliseid – arvestades, et üks teist on tundlikum ja teine ei ole.  Kas te naudite lisaks efektiivsusele ja konkreetsetele kasuteguritele ka seda, et teie anded/oskused on teisele vajalikud? Kas teile tundub, et te olete oma partnerile asendamatu? Kas teil on hea tunne, kui tulete toime millegagi, mis pole teie partnerile jõukohane?
8. Arutage omavahel, mis läheb kaotsi tänu sellisele spetsialiseerumisele. Mida nendes asjades, mida praegu teeb partner, tahaksite ise ära teha? Kas olete väsinud sellest, et partner pidevalt sõltub teist mingis asjus? Kas austate oma partnerit seetõttu vähem, et ta ei tule teatud asjadega toime? Kas see alandab partneri enesehinnangut?

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 198

See, kas teie puhul on tegemist turvalise või ebaturvalise kiindumussuhtega, ei ole kuskilt otsast seotud sellega, kas olete ÜTI või ei. Turvalisest suhtest saame rääkida sisuliselt võrdse arvu ÜTIde ja mitte-ÜTIde puhul. Kokkupuude lapse eest hoolitsenud inimestega, mitte tundelaad, määrab ära kujunenud elumudeli, millele maailma arvestades ja ohtutega kokku puutudes on võimalik loota. Samas mõjutab kiindumussuhte laad ÜTI-sid rohkem.

Neli kiindumussuhte laadi
Dr. Aroni raamatus ´Ülitundlik inimene ja armastus´ on toodud neli kiindumussuhte laadi. Võrdsel määral või erinevatel eluhetkedel võivad paika pidada kaks või mitu laadi. Alateadvus peaks tööle hakkama, kui loete nimetatud neljast laadist selle kohta, mis teid kõige enam puudutab. See aitab teil ühtlasi teada saada, kas jõuate tasapisi lähemale sügavamatele põhjustele, mis teis läheduskartuse põhjustavad.

1. Turvaline kiindumussuhte laad. See esineb ca 50% inimestel.
2. Murelik kiindumussuhte laad. Esineb ca 10% inimestel.
3. Tõrjuv-vältiv kiindumussuhte laad. Esineb ca 25% inimestel.
4. Kartlik-vältiv kiindumussuhte laad. Esineb ca 15% inimestel.

Suurem osa ebaturvalise kiindumussuhte laadi omandanud lastest kasvab ebaturvalist kiindumussuhte laadi järgivateks täiskasvanuteks. Kuid selle reegli puhul on nii palju erandeid, et teadlased on neile lausa nimetuse andnud: „turvalise kiindumussuhte välja teeninud isikud“. On alust eeldada, et just ÜTId harjumatult sobivad kandidaadid nendeks, kes võiksid ebakindluse kindluse vastu välja vahetada.

Turvatunde tekitamine

1. Leebe kannatlikkus. Teie ebakindluse tekkimiseks kulus aastaid ning ka selle lahti harutamiseks läheb aega.
2. Looge endale paremad kogemused.
3. Leinake, teades, et teil ei ole võimalik minevikus toimunut muuta.
4. Eristuge. Saaga teada, kes te olete, ennekõike läbi alateadvuse uurimise.
5. Oma oletuste ümberhindamine.
6. Leidke kiindumussuhte laadile sobiv lähenemine.
7. Puhta teadvuse seisundi kogemine. Meditatsioon aitab  oma sisemist, sügavamat tuuma tunnetada.

Purjetama õppimiseks ei piisa õpiku lugemisest – te peate lõpuks ikka minema veekogu äärde ja paadi vette laskma.
 
Põhjalikum teema käsitlus on toodud raamatus Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus `OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 104 -117

VPange oma parimate sõprade nimed paberile kirja. Seejärel vastake iga sõbrasuhte puhul järgmistele küsimustele.

Kas asjaolud sundisid teid rääkima?
Kas teine pool haaras initsiatiivi enda kätte?
Kas te tundsite sel hetkel midagi ebatavalist?
Kas te käitusite tol päeval tavapärasest ekstravertsemalt?
Kuidas te riides olite või end oma välimuse poolest tundsite?
Kus te olite? Koolis, tööl, puhkusel, peol?
Milline oli olukord? Kes teid tutvustas? Või sattusite te juhuslikult kokku? Või hakkasite kogemata omavahel millestki rääkima? Mis juhtus?
Millised olid teie sõpruse esimesed hetked, tunnid ja päevad?
Millal ja kuidas te teadsite, et sellest võib välja kujuneda sõprus?

Pöörake nüüd tähelepanu kõikide lugude puhul väljenduvatele ühisjoontele. Näiteks ei pruugi teile meeldida peod, kuid just niisuguses keskkonnas kohtusite te kahe oma parima sõbraga. Kas sellised ühised nimetajad, näiteks kooliskäimine või teistega koos töötamine, puuduvad praegu teie elust? Kas te soovite õpituga midagi ette võtta? Annate endale lubaduse kord kuus peol käia? (või hakkate tänasest alates pidusid vältima – sest pidudelt te siiski sõpru ei leidnud.)

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 137

​Seda protsessi harjutusena läbi viies kehtestage endale ajalimiit (minimaalselt kümme, maksimaalselt nelikümmend viis minutit). Seejärel vahetage rollid ära, andes teisele samapalju aega. Enne rollivahetust tehke paus. Oodake vähemalt tund aega, parem terve päev. Kui teemaks oli teie kahe vaheline konflikt või viha, siis enne kõige väljaöeldu arutamist oodake samuti mõni aeg. Soovikorral võite märkmeid teha selle kohta, mida kavatsete öelda. Kõige parem on siiski väljendada oma reaktsioone siis, kui tuleb teie kord aktiivselt kuulata.

MIDA TEHA

1. Andke oma kehakeelega mõista, et kuulate teist poolt. Istuge sirgelt; ärge hoidke käsi ja jalgu risti. Võiksite nõjutada ettepoole. Vaadake teisele inimesele otsa. Ärge vaadake kella.
2. Peegeldage oma sõnade või hääletooniga partneri väljendatud tundeid. Öeldu faktiline sisu on teisejärguline ning tuleb rääkides niikuinii päevakorrale – olge kannatlik. Kui kahtlete vestluspartneri tunnetes, oodake, kuni need väljenduvad tema sõnades või on hääletoonist selgelt välja loetavad.

Selleks, et rõhutada tunnete tagasipeegeldamise tähtsust aktiivses kuulamises, võib teie partner kasutada sissejuhatamiseks mõnd tobedat väljendit, näiteks: „Mulle ei meeldi see mantel, mida sa kannad.“ Kuna harjutus keskendub tunnete väljendamisele, peaksite te nüüd ütlema: „Sa tõepoolest EI SALLI seda mantlit.“ Te ei ütle: „Sa tõepoolest ei salli SEDA mantlit.“ See keskenduks mantlile ja vihjaks soovile teada saada, mis partnerile selle mantli juures ei meeldi. Te ei ütle ka: Sulle tõepoolest ei meeldi, kui mina seda mantlit kannan,“ mis omakorda keskenduks teema teile (harilikult kaitserefleksina).

Aga ka pealtnäha totrad näited võivad juhatada edasi palju olulisemate teemade juurde. Teie partner reageerib teie tagasipeegeldatud tunnetele, öeldes: „Jah, see mantel meenutab mulle alati möödunud talve.“ Ka selles lauses pole eriti palju tundeid – veel.

Teie partner ütleb: „Ma ei talunud selles majas elamist.“ Teie omakorda rõhutate tema sõnades väljendunud tundeid: „Sulle ei meeldinus seal kohe üldse.“ Te ei küsi: Miks? Või: „Ma üritasin meile võimalikult kiiresti parema koha leida.“ Ja pealegi kuulete eelmise talve kohta midagi sellist, millest te varem teadlik polnud. „Jah, ma saan nüüd aru, et pole end kunagi nii üksildasena tundnud, isegi kui sina olid minuga samas ruumis.“ Selliseid asju saate juba arutada. Just sinna võib välja jõuda aktiivselt kuulates ja partneri tundeid peegeldades – ja mitte siis, kui keskenduda faktidele või omadele tunnetele.

MIDA EI MAKSA TEHA

1. Ära esita küsimusi.
2. Ärge andke soovitusi.
3. Ärge tooge mängu omaenda sarnaseid kogemusi.
4. Ärge analüüsige ega tõlgendage.
5. Ärge tehke midagi sellist, mis hajutab tähelepanu või ei peegelda partneri kogetud tundeid.
6. Ärge olge väga pikka aega vait, andes teisele võimaluse monoloogi pidada. Teie vaikus esineb aktiivses kuulamises „kuulamise“ komponenti. Õigel ajastamisel annab vaikus teisele võimaluse sügavamale teemasse minna. Aga samas eesmärki täidab öeldu peegeldamine. Kasutage vaikimise ja peegeldamise ajastamisel oma intuitsiooni.
7. Olenemata sellest, mida teine ütleb, ärge kaitske ennast ega esitage enda seisukohta kõnealusest asjast. Kui see on teie meelest vajalik, võite hiljem rõhutada, et kuulamine ei tähenda teie nõustumist partneri tõlgendusega. Valed eeldused (mis võivad vahel osutada valeks just meie tunnete tõttu) tunnete taga ei muuda tundeid õigeks ega valeks ning tunnete rahulik ära kuulamine aitab harilikult probleemi lahendada ega süvenda seda.

 
​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 194-195

Meenutage, mida teate oma keha esimese eluaasta kohta, ning koostage nimekiri sõnadest ning fraasidest, millega teie vanemad oleksid võinud teid kirjeldades kasutada. Või küsige järele nendelt endilt. Mõned võimalikud näited:

Tõeline rõõm. Kapriisne. Kaske laps. Ei maganud üldse. Haiglasevõitu. Tige. Kergesti väsiv. Naeratas palju. Raske toita. Ilus. Ei mäleta imikueast üldse midagi. Hakkasite varakult kõndima. Teie eest hoolitsesid peamiselt erinevad lapsehoidjad. Teid jäeti harva lapsehoidjate hoolde või lasteaeda. Kartlik. Uje. Kõige õnnelikum omaette olles. Alati millegagi hõivatud.

Keskenduge teid iseloomustavale fraasile, mis kordub nagu „teine nimi“ – väljendile, mille võiksite lasta koguni oma hauakivile graveerida. Pöörake tähelepanu väljendeile, mis tekitavad teis emotsioone, segadust, konflikte. Või siis fraasidele, mis on teie meelest üle rõhutatud, isegi sedavõrd, et teie meeles peab pigem paika nende vastand. Näiteks kui astmaatilist last kirjeldatakse sõnadega „täiesti probleemideta“.

Nüüd püüdke leida paralleele selle vahel, kuidas teie hooldajad suhtusid teie lapsesse/kehasse toona ja kuidas teete te ise seda praegu. Milline teid iseloomustanud fraasidest tegelikult paika peab? Missugused olid tegelikult need mured ja vastuolud, millest teil tuleks vabaneda? Näiteks iseloomustus „haigevõitu“. Kas te näete end haiglasevõitu inimesena? Kas te olite siis või olete praegu sagedamini haige kui teised? (Kui jah, siis selgitage välja oma lapsepõlvetõbede üksikasjad – teie keha mäletab neid ja väärib teie kaastunnet.)

Või väljend „hakkas varakult kõndima“. Kas teie perekonnas kasutati tähelepanu pälvimiseks saavutusi ja nö. verstaposte? Kas te armastate oma keha ka siis, kui ta valmistab teile pettumuse?

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 82