​See raamat on ühe suurte teadmistega autisti “laiendatud” autobiograafia, süvauurimus iseendast ja autismist, kirja pandud harvaesineva põhjalikkuse ja kirega. Mul pole vähimatki aimu, kas kõik selles raamatus esitatud mõtted ja seisukohad peavad tingimata vett, kuid kindlasti on see suureks toeks autistliku meelelaadiga inimestele ja nende lähedastele. Miski selles raamatus hämmastas mind. Olles lugemise lõpetanud, jäi kummitama ainult üks mõte: “Ma tahaksin olla autist!”Valdur Mikita kirjanik ja semiootik


Väga põhjalik ja sisukas ülevaade autismist ja autistlike inimeste sisemaailmast. Minu jaoks teeb raamatu eriti väärtuslikuks just see, et autor teab täpselt, millest ta räägib. Autismis ja autistlike inimeste maailmatajus on midagi, millest on meil kõigil üht-teist õppida.
Ivica Mägi autismivaldkonna arendaja, koolitaja, nõustaja


Kaarel Veskis on õppinud Tartu ülikoolis kirjandust, keeleteadust ja arvutilingvistikat ning töötanud sealsamas ülikoolis aastaid keeletehnoloogia spetsialistina, hetkel töötab Eesti Kirjandusmuuseumis. Tema vabatahtlik töö Eesti Aspergerite Ühingus on viimase paari aasta jooksul hõlmanud autismist ja Aspergeri sündroomist kirjutamist ja rääkimist, aspidest täiskasvanutele tugigruppide korraldamist ning lisaks ka autistidega oma töös kokku puutuvate täiskasvanute ja autistidest lastega vanemate nõustamist nii päriselus kui mitmesuguste elektrooniliste kanalite (foorumid, sotsiaalmeedia, Skype) kaudu.

Andestamine ja selle vastuvõtmine on väga oluline samm emotsionaalse vabaduse leidmisel, kuigi see ei tähenda, et seda on lihtne saavutada. Mõnede inimeste jaoks on isegi andestuse idee vastuseisu ja ebamugavustunnet tekitav. “Ma lihtsalt ei andesta ja kõik” aaarh…
​
On levinud veendumus mida paljud arvavad andestusest, et kui te olete otsustanud kellegile andestada, siis vale on tänu sellele tehtud õigeks ja teie silmis siis, teile haiget teinud inimene on konksu otsast vaba ja sellega on raske leppida. Kui hoiate seda veendumust, siis olete ainus, kes selles olukorras kannatab.

Kui te õpite andestusele vaatama, kui oma pahameele, viha ja valu vabastamise teele, muutub see vajalikuks sammuks teie vabaduse ja õnne suunas. Ja kõik, mida te tegelikult vajate, et sinna ilusasse kohta jõuda endas, selleks on üks koostisosa see on... LOOTUS.

Lootus on võimas vastumürk pahameelele ja meeleheitele. Erinevus nende vahel, kes lasevad maailma väärtegudel neid endale tuua, ja need, kes otsustavad andestada - ja omaks võtta elu headust -, on võime usaldada ja uskuda, et kõik on välja arenemas täpselt nii nagu peab. Kõik loksub paika. See on Lootus.

Lootusega tähistatud elu on elu, mida iseloomustab optimism ja võime lahendada konflikte seestpoolt. See ei tähenda, et olete alati õnnelik või et te ei tunne selliseid emotsioone nagu valu ja viha, kuid see tähendab, et te vaatate negatiivsed asjaolud ajutisteks, et teil on usku, et sa saad pimedusest välja, ning, et teil on võim ise endale andeks anda. Tänu sellele paraneda ja muutuda paremaks inimeseks.

Ükskõik kui suur on see takistus, millega sa praegu tegeled, kui sa saad omaks võtta lootuse elemendid, et andestada - ja vabastada ennast pahameelest ja vihast, siis võimalus saavutada sisemist rahu on kohe nurga taga.

Me oleme väärt olemaks vaba ja õnnelik!

Maiko Johanson

• Üks põhjuste kogum põhineb alateadvusel – armume inimestesse, kes meenutavad meile kedagi ammu unustatut või kelle abil me loodame ära klaarida ammuseid valusaid ja lahendamata küsimusi.
• Teise võimalusena armume inimestesse, kelle puhul tunnetame võimalust areneda teatud suunas; nad osutuvad meie õpetajateks või siis sunnivad arenema nende emotsioonide kaudu, mida me nende vastu tunneme.

Protsess bioloogiast, kõneleb et meie ajus on süsteem, mis kontrollib konkreetset valikuprotsessi, mis lubab  „indiviididel oma paaritumissoovid keskendada eelistatud partnerile“, kelles valivad indiviidid näevad tõenäoliselt teatud geneetilist laadi eeliseid. Mis puutub sellesse, kuidas me valime partnerit, kellele keskenduda, siis mõned bioloogid on vihjanud feromoonidele, lõhnatutele molekulidele, mida paljud liigid kasutavad agressiivse seisundi või seksuaalse valmisolekuga signaalide edastamiseks.

Suuremal osal inimestest on võrdlemisi selge ettekujutus selle kohta, milline nende partner olema peaks. Nad on kirjeldusele sobiva partneriga kohtudes valmis innukalt armuma, eeldusel, et elus on selleks käes õige aeg, kõik asjaolud soosivad ja neil on alust arvata, et nad teisele inimesele meeldivad.

*************
​
On rohkelt uurimustöid, mis näitavad, et inimesi tõmbab endaga sarnaste inimeste poole – ühe uurimuse tulemused näitasid koguni, et võimalikult sarnaste tunnustega, näiteks sarnase DNAga inimesed, hakkavad suurema tõenäosusega teineteist armastama. Samas võib tõmbe teine põhjus olla täiesti vastupidine.

Kõige võimsam armumine võib sageli aset leida pärast ühe suhte lõppemist või selle lõppemise ajal. Olenemata sellest, milline oli teie eelmise partneri temperamenditüüp, ja eriti juhul, kui asjad ei läinud nii nagu soovisite, võin teile kindlalt ennustada – te tunnete seekord tõmmet täieliku vastandi poole. Võib ju väita, et selle taga on inimeste pidev soov erinevustega kohaneda ning terviklikkust saavutada, või siis proosalisemalt väljendades, teiselpool aeda on muru alati rohelisem.

Mida kauem te vaatlete kedagi, keda arvate end olevat võimeline armastama, seda enam te tõepoolest seda inimest armastama hakkate. Mõistagi võib armastus pärast seda, kui olete kõiki armastatu vigu ja puuduseid tundma õppinud, muutuda või koguni haihtuda.

Rohkem emotsioone ja rohkem teabe töötlemist võrdub sellega, et armutakse intensiivsemalt. Seetõttu armutakse sageli emotsioone tekitavas olukorras. Esile kutsutud olukord pluss hea kujutlusvõime võrdub armastusega.
​
​Armastuse ja alateadvuse seostes ei ole midagi uut – juba Freudi koolkonna esindajate sõnul armuvad inimesed seetõttu, et soovivad naasta väikelapseikka ning täita lapsikuid soove, et nende piiranguteta seksuaalsed ihad oleksid rahuldatud. Kiindumussuhte uurijad väidavad, et me soovime taas saavutada turvalist kiindumussuhet, mida me väikelapsena kogesime või pidanuks kogema. Jungi koolkonna esindajad kinnitavad eeltoodut, kuid lisavad, et inimesed tunnevad armastuses võimalust luu side Jumala, Loomise, Armastatuga.
 
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 123-128

"Tänulik olla on teadlik valik.
Naeratada on loomulik, kuid on teadlik tihtipeale samuti.
Isiklik valik, olla tänulik on väärt otsus.
Tänulikkus on inimeses aegade algusest ja on kaunis oskus.
Näha ilu kõiges on teadlik valik, kuid paljudel vajab harjutamist.
Tunda rõõmu kõigest mis on selles hetkes on teadlik valik, kuid paljudel vajab harjutamist.
Armastada kõike mida elu pakub on teadlik valik, kuid inimesed on unustanud selle tõe.
Praktiseerida tänulikkust avab väravad tõeliselt kaunile ja kõrgemale vibratsioonile.
Praktiseerides tänulikkust tõstab kõrgemale kui julged unistada.
Praktiseerides tänulikkust võib hingedemaailm sulle ennast avada, sest sina avad ennast.
Tänulikkusest sünnib alandlikkus ja olla enesekindlalt alandlik on ilus.
Tänulikkusest sünnib armastus ja olla armastav on puhas valgus.
Naeratamine ja tänulikkus koos on taevavõlve avav jõud ja olemas meis kõigis kaunites.
Tänulikkus sünnitab tänulikkust ja see on edu toov teadmine.
Olla tänulik ja armastav, kingib kaastunde ja andestuse väe.
Olla meister tänulikkuse kunstis tähendab olla järjepidev ja kannatlik.
Praktiseerides tänulikkust, olla järjepidev ja kannatlik nii hommikul, kui ka õhtul.
Alati selles hetkes kus sa parajasti oled ole tänulik, sest kõik on super hästi.
Elu toob selle eest tänu ja lausa surub sulle hellalt juurde.
Ma olen nii tänulik, et kirjutasin selle loo.
Ma olen südamest ja siiralt tänulik sinu aja eest, et seda lugesid."
Ma tänan teid!
​
Armastusega
Maiko, 37

"Nüüd kõigele läbielatule tagasi vaadates, võin käe südamele panna ja öelda, et olen ülimalt tänulik sellele Hingele, kes sündis justkui minu enesearengu kiirendajaks, ülitundlikuks ja puhtaks peegliks, mis halastamatult kõik minu kõverused ja varjuküljed  paljastas. Ta sundis mind endale ausalt silma vaatama ja mõistma, et tema, minu laps ei ole vastutav minu halva enesetunde eest. Tema ainult peegeldas  sügaval minu enda sees olevaid hirme, valusid, kõhklusi."

**********************

Eve Toots, autori ema
Täispika Eve kirjutatud eessõna leiad peagi ilmuvast raamatust.

Palun jaga infot ja toeta raamatu väljaandmist Hooandjas klikates siia.
Loe raamatu valmimisloost täpsemalt siitsamast lehelt.
 
"Kui kõik see siin pole armastus, siis mis armastus üldse on?
Armastuses ja ümbritsetud armastusega!"
Marilii Toots
​