Pange iga päev kirja oma sisekaemused, meeleolud, unenäod, palved ning kõik väikesed imed ja „veidrad" kokkusattumused“. 

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene` OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 258

Kui oled lõpetanud mõned sügavad hingamised, kujutle, et pehme, paindlik roheline nöör on kinnitatud sinu selgroo põhjale (sabaotsa). Vaatle seda nööri… Nöör liigub aeglaselt su selgroost põranda suunas… Kujutle veel kahte rohelist nööri, mis on kinnitatud su jalataldade sisemusse… Kujutle kuidas kõik need kolm nööri kohtuvad Maa pinnal, saavad üheks suureks, tugevaks roheliseks köieks…

Vaatle suurt rohelist köit. Gravitatsioon tõmbab seda tugevat köit sügavamale Maa keskpunkti… Jäme nöör suundub läbi Maa ja kivi kihtide…. Sügavamale ja sügavamale… sa näed selgelt kuidas köis liigub aeglaselt Maa keskpunkti suunas…

Lõpuks jõuab roheline köis  Maa keskmesse… Köis ankurdab end Maa keskpunkti ja sa hakkad aeglaselt sisse hingama rahulikku, keskmes ja stabiilset energiat Maa koorest… visualiseeri energiat aeglaselt tõusmas maapinna suunas iga sisse hingamisega…

Energia tõuseb kergelt maapinnale… jälgi maandava energia jõudmist maapinnale…. Väekas energia tõuseb läbi põranda ja läbi su jalataldade….. tunned, kuidas energia tõuseb su jalgadest…. Tajud end tugeva ja tasakaalustatuna nagu kivi…

Nüüd taju kuidas maa energia siseneb su selgroogu…. Häirimatu, maandatud energia on pehme…. Taju Maa energiat aegalaselt suundumas su selgroos ülespoole. Läbi alaselja….selja keskosa… ülaselja… kaela… suundudes su pealaele…

Oled tasakaalus ja maandatud, rahulik ja tugev. Justnagu Maa tuumenergia ringleks läbi kogu su olemuse…. Täida iga keharakk… hinga sisse Maa energiat veel mõned momendid…. sa oled rahulik ja õnnelik… oled rahulik, tasakaalus ja õnnelik… oled rahulik, tasakaalus ja õnnelik….

Ted Zeff, PhD `The Highly sensitive person survival guide ` New Harbinger Publications, 2004 lk. 28​

Antud artikkel põhineb eeldusel, et negatiivsete emotsioonide põhjus on häiritus keha energiasüsteemis ning et oma mõtete ja nendes peituvate tunnetega loome oma reaalsust. Igas inimeses on olemas algne sügavam teadmine, kontakt allikaga. See on lihtsamini äratuntav ja kättesaadav, kui suurendame oma kontakti eluenergiaga, hoides meeleolu ja tundmused soovitud suunal. Suurenenud eluenergia väljendusteks on muuhulgas ka rõõm ja rahulolu.  Iga inimese teekonna lähtepunktiks on aktsepteerida oma hetkeseisu ning lõpetada enese kahjustamine. Keskendudes sellele, mida oma ellu tegelikult soovime, mitte sellele, mida ei taha või mis meid takistab, loome järk-järgult järjest toetavamat olevikku. Oleviku tundmustest kasvab välja tulevik. Pole vajadust pingutada ja võidelda. Võitlus toob valu, pingutus pingeid ja takistab eluenergia liikumist. Nii voolab elujõgi vabalt ilma takistusteta.

Hingamine

Kui teadvustame hingamist, tasakaalustab elu. Kui meis tekib viha, meeleheide või tuleb esile valu, siis saame need vastu võtta, end hoolimata neile tunnetele täielikult aktsepteerida. Tuues tähelepanu hingamisele saame ebameeldivad tunded hajutada. Mida kauem te teadlikult hingamisele keskendute, seda enam keha rahuneb. Elul on omaenese veatu rütm. Hingamisele tuleks keskenduda järjepidevalt ja igapäevaselt,  siis on ka tulemused püsivad

Püüdke hoida eluenergia voolavana kogudes ja tekitades seda hingamisega. Algul tuleb pöörata hingamisele teadlikult tähelepanu. Tasapisi areneb meele kvaliteet – see on omalaadne meditatsioon. Kui õpime elujõudu eneses suurendama ja koguma, võime teha seda mitte ainult kindlatel aegadel, vaid nii päeval kui öösel. Nii saab kogu keha lõdvestuda, lihaspinged ja vaimsed tõkked sulada ning energia jaotuda kõikjale. Meie elu muutub avaramaks ja tervemaks.

Kuna nii väline kui ka sisemine lähtub samast eluenergiast ehk praanast, siis meie sisekeskkonna muutudes teiseneb ka meie suhe välismaailmaga ning universum muutub palju elamiskõlblikumaks. Me toetame maailma ja maailm toetab meid.

Emotsioonid

Kuna energiavool meie organismis on sageli tasakaalustamata, kaotame ühenduse oma tunnete ja aistingutega. Seepäras on järjekindel liikumine sisemise tasakaalu poole sageli raske. Meie vanu harjumusi rahuldust jahtida või teistelt positiivseid rõõmu- või kordaminekuelamusi oodata on raske murda. Ent mida rohkem me otsime teostust väljastpoolt, seda enam kaotame sideme enda ja oma keha aistingutega. Võime kaotada sideme nii füüsilise kui emotsionaalse kehaga.

Kui selline harjumus on kujunenud, hakkab ta ennast kordama. Selle asemel, et kogeda otse, samastudes täielikult oma aistingutega, need omaks võtta ja aktsepteerida, takerdume oma kogemuste üle mõtisklemisesse ja olemuse üle arutlemisse. Me võimendame kogevat subjekti, Mina, ning kogemus ise muutub tardunud vormiks ja tähendusega „objektiks.“ Nii võivad kogemustest saada pigem takistusteks edasiliikumisel.

Sellises olukorras on meie tunded tegelikult ettekujutuste tõlgendused, mida endale tagasi söödame. Elame „oma peas,“ toitudes minevikukogemuste mälestustest ja sõnastustest, millel puudub side meie tõeliste tunnetega praeguses hetkes. Nii võib tekkida peaaegu lakkamatu rahulolematusetunne, alateadlik ärritus, mida võime tunda näiteks pitsitusena kõri keskuses ning mis avaldub kogemusi otsiva „minana.“ Eluenergiavool peakeskusesse kasvab ning südamekeskusesse kahaneb.

Emotsionaalsed äärmused ja tasakaalukaotused, nagu viha või vihkamine, tõsine depressioon või energiavaegus, leiavad aset just sellises seisundis. Kuni kõrikeskuse rahunemiseni ning eluenergia ühtlase jaotumiseni südames ja peas, ei saa me tegelikult ühendust oma meeltega ega jõua oma tõeliste tunneteni. Ilma nende ergastamiseks vajaliku energiata pole meie meeled võimelised selgelt toimima ning näivad uinuvat.

Elujõud ehk eluenergia ehk praana

Nagu eelpool nimetatud, siis kui keegi on murelik, segaduses või rahutu, on rohkem praanat meist väljaspool. Kui meis on praana, siis tunneme end hästi  ja meel on rahulik. Samas, kui praanat on vähe, tunneme end piiratult, ebakindlalt, puudub motivatsioon midagi teha… me võime olla depressiivsed või esinevad füüsilised kaebused.  Võime märgata kõhkluseid, hirmu millegi ees, sest see võib olla ebasobiv jms. Meis on takistused - igasugused häiritused, mille aluseks on ebaselge mõistmine. Ka hingamine on sellisel juhul häiritud.

Elujõud väheneb, kuna sel ei ole kehas ruumi. Seepärast on oluline teha ruumi läbi teadliku liikumise, hingamise, kujustamise jne. Kui praana on surutud meist välja millegi poolt, mis sinna ei kuulu, on meie meel häiritud ja rahutu. Praana voolamist saame  mõjutada läbi hingamise voolamise. Hingamise kvaliteet mõjutab meie meeleseisundit, meeleseisund omakorda mõtteid ja tundeid, tunded mõjutavad omakorda hingamise kvaliteeti.

Igapäevased tegevused viivad meid tihti endast välja ja eluenergia ehk praana hulk meis väheneb. Läbi hingamise harjutamise, saame selle protsessi peatada või ümber pöörata. Seeläbi valmistame end ette sügavaks meditatsiooniks. Praana siseneb kehasse hetkel, kui meeles on positiivne muutus. See leiab aset pikemaajaliselt – mitte iga sisse ja väljahingamisega. Kui meis on elujõud, oleme avatud, siirad, leplikud, aktsepteerivad, ilma hirmuta ja usalduses. See annabki meile väe ja jõu. Usaldus ja teadmine, et me ei saa kõike kontrollida. Nagu ka eelpool öeldud, siis meeleseisundi muutust on jälgitav peamiselt meie suhetes teiste inimestega. Suhted on tõeline test selles osas, kas tõesti mõistame end paremini.

Ilma praanata pole elu. Võime ette kujutada, et praana voolab meisse sissehingamisel, kuid sellel on vägi ka väljahingamisel. Praana aitab  vabastada selle, mida me enam ei vaja. See ei ole seotud ainult füüsilise väljutamisega vaid sel on võime vabastada meel eelnimetatud blokeeringutest/takistustest ning seeläbi juhtida meid suurema selguseni. Kui meie meel on selgem, siis nimetatud meelesegadused ja pingeid meis vähenevad.

Laiendamine

Laiendamine on ebameeldivate tunnete aktsepteerimise ning vabastamise tehnika. Seeläbi vähendame vastupanu ning suurendame elujõu voolamist. Laiendamine tähendab ruumi tegemist oma tunnetele.“ Maailm kipub kirjeldama tundeid halvana, põhineb vastupanul – näiteks „pingel,“ „stressil,“ „survestamisel“ ja „pingutamisel.“ Läbi laiendamise, anname oma tunnetele ruumi, nii, et need saavad liikuda, liikuda edasi.
Tuleme korraks „Mõtleva Mina“ ja „Jälgiva Mina“ kontseptsiooni juurde. Mõtleja toodab mõtteid, hinnanguid, pilte, fantaasiaid ja mälu – sageli nimetatakse seda meeleks. Jälgija on vastutav teadlikkuse, tähelepanu ja keskendumise eest. Laiendamine suunab Mõtleja kõrvale eesmärgiga emotsioone jälgida.  Sellisel viisil on võimalik ebameeldivaid emotsioone kogeda ilma neile hinnangut andmata, loomata hirmutavaid kujutluspilte ja seostamata neid mineviku mälestustega. 
 
Neli sammu laiendamiseks
Neli põhisammu on: jälgi oma tundeid, hinga nendesse, tee neile ruumi ning luba neil olla.  Kõlab lihtsalt? Seda see ongi. See ei vaja pingutust. Samas ei tähenda see seda, et see on kerge.
Samm 1: Jälgimine
Jälgi keha-aistingut või tunnet. Võta aega, et skaneerida kogu keha alates peast kuni varvasteni märgates kõiki ebamugavaid tundeid. Vali üks, mis sind enim segab – näiteks klomp kurgus, raskustunne kõhus, viha, vastumeelsus vms. Keskendu sellele. Uuri seda tunnet uudishimulikult.
Samm 2: Hingamine
Hinga selle tunde sisse ja ümber. Alusta mõnest sügavast hingamisest. Tühjenda kopsud täielikult, kaasates hingamisse ka alakõht. Rahulik, sügav hingamine on oluline selleks, et vähendada pinget ning tuua sinusse rahu. See on justkui ankur emotsioonide tormis - ankur ei vabane tormist, kuis see hoiab sind tormi möödumiseni paigal.
Samm 3. Ruumi loomine
Hingates sügavalt tundesse, toimib see ruumi loomisena sinu kehas. Sa laiened, mitte ei tõmbu pingesse. Loo sellesse tundesse ruumi, andes sellele avarust liikumiseks. Kui tunne läheb suuremaks, anna sellele veelgi rohkem ruumi.
Samm 4: Lubamine
Ära püüa sellest tundest vabaneda. Luba sel olla, isegi siis, kui see on ebameeldiv. Luba sel olla. Kui su meel hakkab hinnanguid andma ja kommenteerima, lihtsalt too tähelepanu tagasi jälgimisele. Kinnita enesele, et aktsepteerid ja armastad ennast ka siis, kui sinus on selline tunne.

Kui sa seda tehnikat harjutad, siis võib juhtuda, et sinu tunded muutuvad või siis mitte. Sel pole enam tähtsust. Tehnika pole tunnete muutmiseks – see on tunnete aktsepteerimiseks. Kui sa enam tunnetes ei vaevle, mõjutavad need sind vähem, hoolimata sellest, kas need eksisteerivad või mitte.

Kokkuvõttena saab öelda, et oma tunnete ja enese aktsepteerimine just sellisena nagu need parasjagu on, peatab enese kahjustamise protsessi ja eluenergia saab taas vabamalt liikuda. Kui eluenergial on ruumi meis voolata, on inimese enesetunne kergem. Nii oleme taas suuremas kontaktis iseenda ausa ja tõelise olemuse ning kõige alguse allikaga. Läbi hetkes sügava heaolu tunde tundmise kogu kehaga, loome enesele pingutuseta helgemate tegude, mõtete ja tunnetega rõõmsama tuleviku. Selles on rahulolu. Tundeid ei ole vaja maha suruda, nii tekib võitlus, võitluses hoiame valu üleval ja laiendame ebasoovitut. Ka ebameeldivaid tundeid olla ning minna lubades ja sügavalt tundes suurendame eneses võimet ise oma tuleviku luua. Keskendudes sellele, mis meid toetab, sellele, mis antud hetkel annab head tunnet, mitte sellele, mida kardame, loomegi rahuldust pakkuvamat homset. Oma tunnete äratundmine ja aktsepteerimine on selle aluseks. Nii voolab elujõgi vabalt ilma takistusteta.
 
Marilii Toots www.joogatunnid.ee
Kasutatud allikad:
Tarthang Tulku ` Kumnje lõdvestus` Kirjastus „Kunst“, 1992 lk. 36, 38
T.K.V. Desikachar ` The Heart Of yoga,` 1995 lk. 54-57
 https://bestillandknow.com/2014/08/01/the-happiness-trap-expansion/

Alustage hingamisest; hingake täiesti teadlikult läbi keha keskpunkti, läbi alakõhu. Jälgige, et hingamiseprotsessis osaleks ka teie diafragma – kõigepealt hingake tugevasti suukaudu välja, nagu üritaksite õhupalli täis puhuda. Teie kõht tõmbub seejuures pingule. Seejärel sisse hingates teete seda juba automaatselt kõhupiirkonna kaudu. Hingamine peab toimuma automaatselt ja kergelt. Ainult hingamise protsess ise peab olema nö. Pikendatud. Siis kui olete hingamise paika saanud ja hingate kõhu, mitte rinnaga, võib see muutuda vähem intensiivseks ega pea enam käima suu kaudu.

Kui te olete rütmi kätte saanud, looge oma kujutluses enda ümber turvaline paik, kuhu kõik on teretulnud. Lubage kõigil tunnetel seal teadvustatud saada. Nendeks võivad olla kehalised aistingud – seljavalu, pingetunne kõri piirkonnas, kõhuprobleemid. Laske aistingul kasvada ning öelge endale, mida see näidata tahab. Võimalik, et te näete põgusalt mingit kuvandit. Või kuulete häält. Või kogete mingit emotsiooni. Või nende seeriat – füüsilisest tundest saab kujutluspilt. Võimalik, et hääl väljendab emotsiooni, mida te tajuma hakkate.

Pange seda kõike rahuolekus viibides tähele niipalju, kui võimalik. Kui tunded vajavad väljendamist – kui tunnete soovi naerda, nutta või vihastada – andke endale hetkeks see võimalus.

Seejärel, hakates tekkinud seisundist välja tulema, mõelge juhtunu üle järele. Mõelge tunnetele, mida te kogesite. Kuidas olid teie tunded seotud teie tundlikkusega? Seejärel sõnastage enda jaoks õpitu – mõelge, mida see teie jaoks kujutas, rääkige sellest kellegagi või pange kirja. 

​Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk 73 -74

Veedad on iidsed, pühad, Indiast pärit sanskritikeelsete tekstide kogum, mis koosnevad mantratest ja kus on väidetavalt peidus vastused kõikidele küsimustele. Usutakse, et need on kuuldud tarkade poolt, kui nad olid sügavas meditatiivses seisundis. Väidetavalt on need kõige autoritaarsemad India saladuste allikad. Neis on peidus informatsioon elu erinevate valdkondade kohta – alustades arhitektuurist kuni perekonnaõpetuseni välja. Veedad on nagu suur ookean -  mida iganes otsid või vajad, see on seal olemas.

Veedade omadused
Veedad koosnevad mantratest. Mantrad on võimsad helid. Kui neid hääldada õigesti ning soodsa kavatsusega, siis levitavad need meie kehas erilist vibratsiooni. Vibratsioonil on võime mõjutada inimese füsioloogilist seisundit – parandades nii meie füüsilist, vaimset kui ka emotsionaalset tervist. Neid kasutatakse ka tervendamiseks; keha, hääle, meele ja emotsioonide ühendamiseks; mälu ning keskendumisvõime parandamiseks; meele rahustamiseks ning stressi vähendamiseks, et suurendada meie igapäevaelu efektiivsust. Mantrad soodustavad täielikku keskendumist olles meditatsiooni üheks töövahendiks. Samas loetakse Veedadest pärit mantraid ka meditatsiooniprotsessiks.

Veedade hääldamise reeglid
Veedade retsiteerimisel on läbi aegade kasutuses olnud peamiselt kuus reeglit. Neid kasutatakse seniajani. Oluliseks peetakse korrektset häälikute moodustamist – häälikuid on võimalik tekitada kurgus, suulaes, paigutades keeleots hetkeks suulakke, läbi hammaste, läbi huulte, alakõhus, nasaalselt ja kombineeritult; kolme helikõrgust – keskmine, madal ja kõrge; iga hääliku ajalist kestvust – üks ühik, kaks ühikut, pool ühikut jne.; rõhutatud tugevust; silpide sidusust jätkuvuse tagamiseks ning pauside jätmist vajalikes kohtades – enne vokaale, peale mantrat OM, mantrate vahel jne.

Isiklik kogemus
Märkasin, et intensiivsete emotsioonide tagasihoidmine, püüdes käituda mõistlikult või vastata kellegi oletatavatele ootustele, toob minu enese edasiliikumisel esile takistusi. Näiteks meeles võib ilmneda ärevus, tuimus, jõuetus vms. ning kehas erinevad valud, pinged, väsimus kuni täieliku kurnatuseni välja. Samuti võivad pikema aja jooksul välja kujuneda haigused jne.. Soovitud ettevõtmised võivad vajada seetõttu hulgaliselt rohkem aega.

Võttes aluseks teadmise, et emotsioonide äratundmine ja nende juhtimine on üks eluterve inimese eksisteerimise vundament, hakkasin otsima vastust küsimusele, et kuidas ikkagi varjatud emotsioone nähtavale tuua ning vabastada vägivallatult nii, et me ei kahjustaks ennast ega teisi? Märkasin, et see lihtsalt leiab sundimatult aset. Vabastamine toimub läbi kehalise täielikule kohalolule suunatud tegevuse. Näiteks joogapraktikate jms.

Lisaks on üheks oluliseks, peenekoeliseks ja käepäraseks takistusete vabastamise võimaluseks just Veedamantrate praktiseerimine, mis muuhulgas aitab keha mehaaniliselt varustada lõdvestumiseks ning meele ja füüsiliste pingete leevendamiseks vajaliku hapnikuga. Läbi rütmiliste korduste, vibratsiooni ning erinevate meelte ning keha hetkega sidumiseks on see üks oluline vahend aidates varjatud emotsioonidel turvaliselt nähtavale tulla, need ära tunda ning siis vabastada. Läbi retsiteerimise on meil võimalus oma hingamine rahustada, viia sügavamaks ja ajaliselt pikemaks ning seeläbi vaigistada oma keha ja meel.

Tee sisemise vaikuseni
Muistsed meistrid märkasid, et kui meie hingamine on lühike, kui oleme nõrgad, kui meil pole tugevat seedimist, kui meis pole head „tuld“ või kui paastume, ei saa me korralikult retsiteerida, meie heli on häiritud ja sageli nõrk. Nad tunnetasid, et heli ei tulene ainult kurgust, vaid selle tekitamisele eelneb inimese teadlikkus. See peegeldab omakorda seost „tule“, mis asub kõhus, ja hingamise, mis asub rinnakorvis, vahel. Kui tuli (Nā) ja hingamine (Da) kohtuvad, on tulemuseks Nāda. Nāda pole miski, mida sa väljastpoolt kuuled. See on miski, mida on võimalik kuulda, kui olla vaikuses, ilma väliste helideta. Nāda on sisemine heli, mida loetakse Veedade retsiteerimisel kuuldava hääle alustalaks.
 
Marilii Toots www.joogatunnid.ee
Allikas: T.K.V. Desikachar `A guide to Vedic Chanting` Media Garuda / Krishnamacharya Healing & Yoga Foundation 2012

Kui oled mõned minutid sügavalt hinganud visualiseeri kristallselt valget valgust oma keha ümbritsemas... Märka kuidas kumav valgus hõlmab iga sentimeetri su nahast… Jälgi selgelt kui tugev kaitse see on.

Kujutle kuidas negatiivne energia põrkub tagasi läbitumgimatult kaitsekilbilt ja põrkub tagasi selle allikasse… sa oled turvaliselt kaitstud … oled turvaliselt kaitstud… oled turvaliselt kaitstud...

​Ted Zeff, PhD `The Highly sensitive person survival guide ` New Harbinger Publications, 2004 lk. 28

„Kuidas inimesed teisi kohtlevad on selge peegeldus sellest, kuidas nad enesesse suhtuvad“ – Paulo Coelho
​
Iga suhet, mis meil on, saame vaadelda kui peegeldust suhetest enesega. Õige suhte võti on meie eneste käes.

End usaldades, oma mõtteid, tundeid ja emotsioone kuulates saame me autentsemaks ning see annab suurepärase võimaluse tunda end oma nahas mugavalt. Kui me ei tunne end oma olemuses mugavalt, siis projitseerime teistele seda, millega me ei suuda eneses leppida.

12. Oled „kohut mõistev“
Pea meeles, et igakord kui nähvad kellelegi,  olgu see siis seljataga või otse näkku, kohtud sa oma enese varjuga. Keera need sõnad tagasi, sest see, mida just ütlesid, on täpselt see, mis vajab sinus tervendamist ja aktsepteerimist.

Keelepeks kellegi suunas tooreste märkustega, on kindel märk, et sa ei tunne end oma nahas mugavalt. Oled enese suhtes liiga karm ja puuduliku enese aktsepteerimisega.
Mõistes teiste üle kohut, me mitte ainult ei too välja enese jooni, vaid me teeme  kellelegi teisele teadmatusest haiget. Me näeme teisi läbi pildi, kuidas ise maailma tajume.

11. Otsid teistelt kinnitust
Kui midagi on puudus, otsime teistelt tähelepanu või kinnitust. Tühik tuleb täita. Ilma sobilike vahendite ja enesevaatluseta, et mõista põhjust ning mis annaks leevendust, otsime väliseid reaktsioone.

Sina oled põhjus ja reaktsioon. See, mida maailmast otsid on juba sinus, sa tead juba vastust, sest küsisid küsimuse. Mõõda end oma standarditega ja sea latt kõrgele, kuna oled seda väärt.

10. Jätad end viimaseks
Tehes asju teiste jaoks võib tuua rõõmu ja rahulolu. Kuid seal peitub ka salajane isekus, mida me ei sa ignoreerida. Kui anname liiga palju oma aega, oma head olemust, võime arvata, et seal pole kahjulikku. Kuid ole hoiatatud, nagu auto ei sõida tühja paagiga, vajame me kõik laadimist.

9. Teed pidevalt asju, mis sulle ei meeldi
Olgu see töö, elustiil või suhe, mis jätkub energiatsüklis, mis ei teeni sinu kõrgemat hüvangut. See pole ainult ebaterve, vaid võib põhjustada mentaalseid ja emotsionaalseid seisundeid nagu ärevus ja depressioon.

Kui tunned end justkui oravrattas kinni, tead juba, et on aeg muutusteks.
See ei tee sulle head ei praegu ega hiljem. Usalda, et midagi paremat ootab sind järgmise nurga taga, ja see ootabki.

8. Oled vihane
„Viha on märgiks, et midagi vajab muutmist“ – Mark Epstein
Mis viha on? Kust see tuleb? Ja miks sel on võime meid niipalju mürgitada!
Seistes silmitsi egoga, võib viha tulla erinevatel põhjustel. Viha on märk, et sa pole oma praeguse olukorraga rahul. On see siis emotsionaalne või psühholoogiline. Valu, sinu peamised vajadused pole rahuldatud ja su ego „Mina“  annab sulle häälekalt ja selgelt teada, et sul tuleb enese eest pisut paremini hoolitseda.

7. Lubad teistel liialt oma elu kohta öelda
„Mäletad sa, kes olid enne seda, kui maailm ütles sulle kes sa olema pead?“ – Daniella Laporte

Saame alati nõuandeid (kas oleme küsinud või mitte, see on teine lugu), kas oma vanematelt, sõpradelt, kaastöötajatelt või ülemustelt.

Eesmärk on mõte vastu võtta ilma seda aktsepteerimata. Tunneta, kas see, mis on öeldud seostub sinuga, tõelise sinuga, lapsega kellel on oma lootused ja unistused. Ole tähelepanelik, mida lubad otsuste tegemisse, see on sinu elu ja ainult sina elad seda.

6. Räägid valgeid valesid
Isegi väikseim luiskamine näitab sinu enesekindluse tõelist olemust. Ära kunagi alanda end püüdes kellelegi teisele muljet avaldada. Ole sina, ole tõeline, oled piisav sellisena nagu oled. Keegi, kes ei suuda tõde austada, pole sinu aega väärt.

5. Maskeerid emotsioone
Juba ajast, mil olin noor, olen vaadanud tundeid ja emotsioone eraldi. Mõistsin, et mu emotsioonid baseeruvad juhtumitel, kus olen saanud haiget, eksinud või patustanud oma elu segastel ja keerulistel aegadel. Mu tunded on teistsugused, kuna neis oli selge sisemine teadmine oma olemuse kohta, mida pean tegema ja see teenib kui valguse suunanäitaja pimedatel aegadel.

Näen liiga tihti teisi neil kahel mitte vahet tegemas valides maskeerida kõik, mida nad tunnevad suutmata mõista. Või hirm selle ees, mida nad võivad leida meele kapist maetult ja varjatult.

Püüdes emotsioone uputada, uhame ära või lämmatame instinkte (intuitsiooni) kasutades alkoholi, ravimeid, sigarette ja kõike muud, mida saab kasutada eemale juhtimiseks, hoidmast meid tegelemast käesolevaga. Suurim tragöödia on see, kui valime halva unustada, siis unustame ka hea.

4. Sa ei võta halba heaga
Pole võimalik lisada veel vett kruusi, mis on juba täis. Kui oleme võimetud vabastama mineviku sündmused töötades need emotsionaalselt, psühholoogiliselt ja spirituaalselt läbi, tunneme, et ei suuda uut raskust enam taluda või mõtleme, „kui veel midagi halba juhtub, ei suuda ma seda taluda“.

Loomupoolest lõpetame rõõmuga täidetud elu aspektid ja eitame vastutust. Tihti on see teatud kui keskea kriis. See peitub asjades, mida oleme nii pika perioodi jooksul vältinud ning need jätkuvad. Kui oleme valmis peatuma, alistuma valule ja kannatusele, suudame selle vabastada ning oleme valmis uutmoodi tegutsema. Tühjendades kruusi.
„Mu püha deklaratsioon on, et kannatuse eesmärk on hinge äratamine“

3. Oled enda vastu karm
Minu isiklik arvamus on, et enese aktsepteerimine ja alandlikkus käivad käsikäes. On palju inimesi, kes usuvad, et me kõik teeme vigu, kuid ma pole üks neist. Nii saab öelda, et oleme täiuslikud just sellistena nagu olema.  Kui keegi loeb punkte – lõpeta.
Elu on õppimises ja kasvamises mitte karmaga arveldamine. Kui suudame enesele andestada, seda mida me varem ei teadnud ning mida nüüd teame, tõuseme enesearmastusse ja –aktsepteerimisse ning vabastame koorma.

2. Sa ei usalda oma intuitsiooni
Meil kõigil on instinktid. Sisemise  vaatluse välgatus või sisemine hääl, mis juhatab meid otsuste tegemise protsessis. On sinu valik kas kuulata või mitte. Valis see, mis sind teenib.

1. Sa ei järgi oma südant
Su süda teab palju varem kui su teadlikul meelel on aega tundeid töödelda. Saad alati pehme tõuke, sisemise teadmise, kas peaksid või mitte mõnes elusituatsioonis osalema. Siiski, on levinud, et see tõuge jääb tähelepanuta. Sageli vallanduvad peidetud emotsioonid ajus ja juhivad teid eemale.

Seepärast on tavaks öelda, et me ei peaks tegema otsuseid kiirustades. Anna enesele alati aega eristamaks tunded ja sisemist teadmist emotsioonidest. Ja kui oled seda teinud, siis usalda end. Usalda instinkte ja usalda teadmist, et elus ja armastuses leiab see alati tee.

LJ Vanier

Inglisekelese artikli leiad siit.

​​Meditsiinilise põhjuseta pea- ja lihasvalud vms. ebameeldivad kehalised tajud võivad olla seotud ülitundlikkusega. ÜTI valulävi on reeglina madal. See annab aegsasti märku kahjutegevast. Kuid ÜTI on kiirelt vastuvõtlik ka toetavatele mõjutustele. Keha annab märku sellest, et midagi pole päris õige! Läbi teadliku lõdvestuse ja keha ning meele kasutuse on võimalik õppida pingeid leevendama või neist üldse vabanema. Enese paremaks tundma õppimise üheks praktiliseks vahendiks on asjatundlik joogaõpetus. Samuti aitab teadlikkus ja füüsiline liikumine, hingamis- ja keskendumisharjutused jms. tuua enesesse selgust ja luua kontakt meist suuremaga. Joogagrupis käimine võib olla toetav ühistegevus ka sotsialiseerumiseks. Vali endast lähtuvalt rahulik keskkond ja väiksem grupp. Kui Sulle aga sobib pigem individuaalne lähenemine, siis jooga praktiseerimiseks on võimalus koostada ka individuaaltundides individuaalkava, mille järgi kodus iseseisvalt harjutada. 

On kohti sügisgruppidesse ning aegu konsultatsioonidele nii Pärnus kui ka Tartus. Samuti oled oodatud individuaaltundidesse ja -nõustamistele. Vaata lisa joogatundide kohta siit ja ülitundlike kohtumiste kohta siit.
​
Marilii Toots
www.joogatunnid.ee

Elu on andnud mulle võimaluse suhelda mitmete erinevate inimestega ja kogeda erinevaid suhtumisi. Erinevaid vastandlikke elamise põhimõtteid, suhtumisi elusse, suhtumisi töösse, suhtumisi teistesse inimestesse ning kõige alusena ikka meie kõigi suhtumist iseendasse. Mis sobib ühele, ei tarvitse toimida teise jaoks; seega pole ükski elamise viis ainuõige. Ometi taandub elu sügavam kvaliteet inimlikkusele, aktsepteerimisele ja heasoovlikkusele. Nendele tõdedele, millest ei saa üle ega ümber endast hooliv ülitundlik inimene ning mida harjutab teadlikult ka iga joogateel rändaja.

Läbi jooga liigume oma potentsiaali avastamise suunas, harjutame sõbralikkust, kaastundlikust, tänulikkust ja seda, kuidas mitte olla häiritud inimestest, kes käituvad (tahtlikult või tahtmatult) enese, teiste või ümbritseva suhtes kahjustavalt (YS 1.33*). Sealjuures toetame läbi erinevate praktikate oma meele ning keha selgust ja puhtust. Läbi joogatee sain enese juures teadlikuks ka tundlikust närvisüsteemist ja selle võludest.

Valitud teekond hõlmab endas tihti järjepidevat harjutamist, sest elu annab üha uusi väljakutseid. Praktiseerides meelerahu, enesearmastust, keskmes püsimist; häiritus tekib ikka meie enda sees ja võib saada segajaks eluteel soovitud suunas liikumisel. Ülitundlik inimene (ÜTI) on kaasasündinud närvisüsteemi tüübi tõttu vastuvõtlikum nii ebatervele keskkonnale kui ka nii enese kui teiste inimeste suhtumistele ja käitumistele. Seega on meil võimalus igapäevaselt harjutada üsna peenel tasemel ning minna ÜTI-dele omasel viisil õpituga praktikas sügavuti.

Märkasin, et iga kord sisemistele või välistele mõjutajatele reageerides ja/või neisse „kinni jäädes“ annan oma jõudu ära ja jään nõrgemaks. Nii muutume just selliseks, nagu üks osa ühiskonda ülitundlike inimesi näeb – abituteks, kontrollimatuteks, liiga emotsionaalseteks jne. Tundliku inimese vägi ei tulene pangaarve suurusest, pingetaluvusest, teistele ära tegemise, koha kätte näitamisest vms-st, samuti pole ta ei elu ega ühiskonna ohver. Tema potentsiaal peitub sisemises teadmises, sisemises selguses ja sellest juhindumisel. Intuitsioon võib olla üllatavalt täpne, ainult kui seda ausalt kuulata ja kuulda võtta. Enesearmastusele tuginedes saame luua enesele ka toetavad välise keskkonna tingimused. Selleks on tähtis puhastada ja minna lubada kahjustavad mineviku meele- ja käitumismustrid ehk harjumused ning hakata oma olemust tõesti toetama. Me lihtsalt ei saa leppida vähemaga, me kõik väärime parimat. Igapäevane toetav praktika on siin omal kohal.

Seega peitub tundliku inimese anne tihti just täielikus alistumises (mitte alla andmises) elule ja end sel kanda lubamises. Isegi siis kui elu tundub vahel mõistusele absurdne ja sündmused on ebaloogilised. Ande rakendamine saab toimuda ainult juhul, kui end kuulata; ehk siis tuleb eelkõige hoida täidetud enese isetud vajadused. Tehes rohkem toetavaid praktikaid ja vähendades ebatoetavat (YS 1.12*). Nendeks võivad olla pealtnäha lihtsad tegevused nagu linnast maale kolimine; kemikaalide vaba, puhta toidu söömine; piisavalt liikumine ja magamine; distsipliini hoidmine; enesele aega andmine; eemaldumine mittetoetavatest inimestest ja tegevustest, vähem arvutikasutust jms. Laias laastus on nii joogateel kulgejal kui ka ülitundlikul inimesel eesmärgiks oma omadustega rahus elamine ja neist parima võtmine.

Jah, see nõuab piisavat pingutust, millele järgneb lõõgastus (YS 2.46*). Kuid see on ainus viis tundlikul inimesel tõeliselt õnnelik olemiseks. Vahel on vaja panna silmad ja kõrvad kõvasti, kõvasti kinni ja mitte teiste arvamust kuulata. Nemad räägivad oma tõde, meie lähtume omast. Eeldusel, et me kedagi ei kahjusta. Ka tõestamine, õigustamine, õigluse taga ajamine jms. kulutab asjata energiat. Kõlab karmil. Paradoks aga seisneb selles, et kui eemaldume meid kahjustavast ja hakkame end tõesti toetama, siis meie vägi kasvab, energiatase suureneb ja oleme taas võimelised lähenema neile, kes meid mõista ei soovi või oska, laskmata end neist häirida. Nii paranevad suhted ja üldine elukvaliteet. See, millele keskendud, hakkab laienema. Ja milleks laskuda võitlusesse, kui see võtab meilt jõu?

*YS - Patañjali joogasuutra
 
Marilii Toots
www.joogatunnid.ee

Kas mäletad kuidas oli olla lõpmatu energiaga laps? Sa jooksid väljal lihtsalt lõbu pärast, vehkides kätega, end nautides, tabades lihtsalt olemise naudingu… elus olemise!

Kui arvame, et meie keha on vana ja kulunud, siis meie keha näibki loomulikult selline. Aga kui muudame oma mõtlemist, armastame ennast rohkem ja väärtustame seda, siis järgnevad need viis hämmastavat tulemit:

1. Kiire energiataseme tõus
Muutes mõtlemise mustrit vallandub kohene keemiline reaktsioon kehas; ujutades sind üle lisaenergiaga. On tõestatud, et meie suhtumine ellu suunab meie mõtlemist ja meie mõtted toodavad emotsioone. Lihtsalt, kui mõtled paremini, tunned end paremini!

2. Sa ihkad loodusesse
Loodusel on puhastav toime, see on tervenemise koht, inspiratsioon ja energia. Hiljutised uuringud on isegi näidanud, et loodus suurendab selgelt heaolutunnet ja õnnelikkust nende üle, kellega oleme emotsionaalselt seotud vastastikustes sotsiaalsetes suhetes. Samuti aitab see säilitada ja suurendada positiivset vaimset tervist! Miks mitte olla veelgi rohkem sellest lummatud?

3. Sa hakkad paremini sööma
Kui tunned end vaimselt tugevamana, soovid sa tunda end füüsiliselt hästi. Küllastunud rasvad ja suure suhkrusisaldusega toidud on meie süsteemile rasked. Mida aktiivsemaks sa saad, seda rohkem hakkad ihaldama toite, mis on kerged ja toitvad, naturaalse energiaga, mis aitavad sul end tunda sama hästi kui sa mõtled!

4. Sa magad paremini
Harjutused ja tervislik toitumine on hea kombinatsioon une parandamiseks. Uuringud näitavad, et unetuse üks esimene põhjus on käbinäärme tasakaalutus. See tasakaalutus võib olla põhjustatud tervest reast erinevatest teguritest. Nagu näiteks liiga palu õhus olevaid internetilaineid, ebasobiv söök ja toitva söögi puudus. Söömisharjumused ja harjutused võimaldavad sügava une, mis laeb keha ning taastab meele.
​
5. Sa lõpetad teiste arvamusest hoolimise
Kõik teavad, et tõeline ilu ei ole meigis, kallites rõivastes või moekas juukselõikuses; tõeline ilu kiirgab seestpoolt väljapoole. Kui tunneme end hästi, näeme head välja. See on nii lihtne! Kõlab lihtsamalt kui teha eks? Proovi. Võta iga päev aega muuta mõtteid, mida mõtled iseendast.

Igakord, kui negatiivne mõte meenub, asenda see positiivsemaga. Usu mind, see on alguses keeruline, kuid kui see saab loomulikuks, ei pea sa enam pingutama. Sinuga on teekonnal hästi … jooksed väljadel, vehkides kätega nagu laps!

Inglisekeelse artikli leiad siit.

Millest sõltub inimese sisemine enesekindlus ning kuidas seda leebelt ja toetavalt suurendada?

Kas oled kunagi mõelnud, mis enesekindlus ikkagi on ja kust see tuleb? Enesekindlus ei tulene ainult välistest saavutustest, vaid pigem sellest, et inimene saab iseendale loota, teab, kuidas tema meel ja keha toimivad ning mida hetkel vajavad. See on teadmine, et mis iganes elu toob, saab ta hakkama, et võib end ja elu usaldada ning vajadusel abi paluda. Sellisel juhul ei kahjusta ta end ega teisi ülemääraste emotsioonide või draamaga ning on võimalik elus edasi liikuda.

Kui inimeses on siiras eneseusaldus, siis sellega kaasneb teadmine, kuidas iseendaga hakkama saada ning suhted teistega saavad muutuda selgeks ja lihtsaks. Eneseusaldus on justkui üksikisiku kasutusjuhend, mis on inimesel endal alati käepärast ja sobivast kohast avatud.

Mis on näiline enesekindlus?

Mõnikord on inimese ebakindluse kattevarjuks näiteks uhkus, ülbus või ebasiiras sõbralikkus. Need võivad eneses omakorda varjata näiteks hirmu, viha, ahnust, kadedus või hoopis enesehaletsust ja lootusetust. Vahel ta võitleb ja tõestab midagi järjekindlalt või väljendub ebakindlus agressiivsuses ja/või jõuetuses.

Kui kogu enesemääratlus on seotud näiteks töö, õpingute, mõne sõbra/sugulase või elukaaslase heakskiiduga, siis mis juhtub kui töökoht kaotatakse, kool saab läbi või sõber/elukaaslasest lahkub? Kui end siis täiesti kaotatakse ja ollakse teadmatuses ning segaduses, justkui laialivalgunud ja tükkideks kistud, siis ongi senine enesekindlus olnud seotud ainult välisega. Seda võimegi nimetada näiliseks enesekindluseks. Jah, loomulikult välised saavutused toetavad indiviidi eneseusaldust, kuid on oluline vahet teha, kas jõud ja teadmine tuleb ka inimesest endist või ainult välisest tagasisidest. Ainult teistele lootma jääda on libe tee. Inimesed pole sellisel juhul enam vabad oma valikutes, vaid sõltuvad teiste (sõbrad, ülemus, õpetaja, perekond, töökaaslased, abikaasa jne) heakskiidust.

Võib-olla on kogu aja elanud kellegi teise elu, soovist meeldida või olla "hea inimene", julgemata teha ise valikuid ja otsuseid, kartes eksida? Kartes, et sa ei meeldi teistele sellistena, nagu oled? Võib-olla sa ei teagi, kes oled, mida ise vajad ja soovid? Äkki ongi sinus midagi inetut, mida sa ei soovi ka enesele näidata? Võib-olla on nii, et teise tingimuste järgi elada on vaevaline, sest see ei sobi sinu loomuse ja vajadustega, aga ei julge või isegi tea, mida muuta?

Kuidas teada saada, kas elad oma olemusega vastuolus?

Mida rohkem oma keha ja meelt väärkasutatakse, seda väiksemaks läheb inimese sisemine eneseusk ja enesekindlus, väheneb energiatase kuni täieliku kurnatuse, haiguse või läbipõlemiseni välja. Vahel on ebakindlus väljaloetav füüsilisest kehast kas nõrkuse, värinate või näiteks just nimelt liigse jäikusena. Elu võib kaotada tähenduse - justkui mõtetel ja tegudel pole enam jõudu sees ja neis puudub kooskõla. Kui inimene on enese suhtes segaduses, siis on keeruline anda edasi selgeid sõnumeid ka teistele, mis omakorda võib tekitada raskusi suhetes ja suhtlemisel.

Heaks tagasiside peegliks enese tundmaõppimisel on just teised inimesed. Üks suuremaid kannatusi on tihti ühiskonnast ja lähedastest suhetest eemalejäämine/eemale hoidmine või järjepidev enesekindluse või isegi agressiivsuse maski kandmine, sest nii kaotab indiviid end järjest rohkem ära, vahel seda eneselegi tunnistamata. Teistest hoitakse eemale või ollakse kaitses aga tihti just teadmatusest, oskamatusest, hirmust ja ebakindlusest võimalike konfliktide, hukkamõistu või vääritimõistmiste ees. Nii kui hakatakse vägivaldselt, suure tahte ja jõuga end või teisi suruma inimese olemusega vastuolus olevatesse raami, siis varem või hiljem toimub tagasilöök, pingesse mineku, füüsilise või emotsionaalse valu või hoopis haiguse näol. Kui osaline olukorrast ei õpi, siis enesekindlus tihti hoopis väheneb. Teise äärmusena võib inimene lihtsalt lootuse kaotada ja alla anda ning loobuda tõeliselt südamest elamast.

Kust tõeline enesekindlus tuleb?

Enesekindlust aitab suurendada iseenda tundmaõppimine ning vastavalt saadud teadmistele tegutsemine. Inimene saab end teistele avada täpselt nii palju, kui ise teab enese kohta. Teadlikkus sünniga kaasa saadud ja ka elu jooksul kogunenud omadustest vähendab hirmu ning nii on võimalik oma vajadusi väljendada ja vastavalt neile toimida. Kui inimese keha on hoolitsetud/hoitud, on ka meel rahulik ja vastupidi. Nii on järjest lihtsam püsida kontaktis iseenda ja sisemise teadmisega, mis annab enesekindluse ja näitab edasise liikumise suuna. Nõnda on oma tõelisi vajadusi kergem ära tunda ning tõelist potentsiaali rakendada. Suur osa inimestest soovib olla aktsepteeritud ja ühiskonda kaasatud just sellistena nagu nad hetkel on. Seetõttu on oluline elada oma omadustega rahus, teisi tahtlikult kahjustamata.

Enesekindlus tuleb teadmisest, et inimene ei saa elus kõike kontrollida ja et on ka midagi temast suuremat, mida usaldada. Selle suuremaga saab olla kontaktis just läbi eneseteadlikkuse ja südameruumi kasvatamise, mis omakorda toetab eneseusaldust ja -kindlust.

Kuidas sellise enesetundmiseni jõuda?

Teada ju on, et uue inimese sünniga kasutusjuhendit kaasa ei anta. Paremaks enese tundmaõppimiseks on vaja eelkõige sisemist selgust ning seejärel tahtejõudu ja enesedistsipliini, et end vägivallatult juhtida sobivas suunas. Ainult teadmisest ei piisa, on vaja tegutseda ja teadmisi rakendada.

- Arenda endas uudishimulikkust, empaatiat ja siirast hoolimist teiste suhtes. Nii on võimalik näha elu mitmekesisemalt.
- Loe silmaringi laiendamiseks, kuula teiste inimeste lugusid, kuid jäta ruumi omadele mõtetele ja kogemustele. Inimesed on erinevad. Ja see, mis sobib ideaalselt ühele, ei tarvitse sinu vajadustega kattuda.
- Lähtu teadmisest, et kõigi inimeste alge on üks ja selleks on headus, mis asub südameruumis. Keskendu sellele kujustades näiteks avanevat lootoseõit.
- Luba minna inimestel, sündmustel ja olukordadel, mis on sinu olemusega vastuolus. Loo enda jaoks igapäevane rituaal. Näiteks veel ja tulel on puhastav toime.
- Vaata inimesi, sündmusi ja olukordi kaugemalt, kolmanda erapooletu isikuna.
- Arvesta sellega, et kõigis inimestes on pime ala, mis põhjustab segadust ja valearusaamu. Õpi andestama nii teistele kui iseendale.
- Loo kehas ja meeles ruumi, et selgemini näha, täida see kerguse, valguse ja positiivsusega. Õpi südamega kuulama. Seda on hea teha näiteks läbi joogapraktika või Veeda mantrate õppimise. Kui sinus on ruumi, siis saab kasvada sisemine teadmine, kontakt iseenda ja millegi meist suuremaga.
- Õpi elu usaldama. Ära anna hinnanguid, vaid õpi olukorrast ja tee midagi teisiti järgmisel korral. Praktikana sobib näiteks meditatsioon positiivsete omadustega objektile, mantra või hingamisele keskendumine.
- Usalda oma sisemist teadmist ja tegutse vastavalt sellele. Jälgi, kust tuleb impulss tegutsemiseks.
- Treeni hetkes kohalolu näiteks kehaaistingute märkamise läbi. Too teadlikult kaks jalga vastu maad või jälgi oma hingamise rütmi.
- Lõdvestunud olek annab meile selgust ja teadmise, kus suunas oma elus muutuseid teha. (Loe lisaks siit.)

Muutused võivad olla esilagu väikesed. Näiteks igapäevane looduses/värskes õhus viibimine, suhkru tarbimise vähendamine, või teleka sulgemine tund enne magamaminekut ja toa tuulutamine. Anna nii endale kui teistele aega. Tähtis on järjepidev positiivse kavatsusega treenimine, et oleks võimalik mittetoetavad keha- ja meelemustrid vahetada end toetavate vastu ning neid siis sobivas kohas teadlikult kasutada.

Kui soovid saada senisest teistsuguseid tulemusi, siis on vajalik teha midagi teisiti. Tõeline enesekindlus ei sisalda uhkust või ülbust. See ei sisalda praalimist või end teistest paremaks või ka halvemaks pidamist ega enesehaletsust. Eelkõige sisaldab see füüsilist ja emotsionaalset vägivallatust nii enese kui teiste suhtes. Enesekindlus ei võitle või tõesta, enesekindlus on teadlikkus, mis suudab aktsepteerida ja vajadusel minna lasta.

Välised saavutused on tihti oskusliku enesesuunamise tulem. Või siis mitte. Tasub olla teadlik sellest, kust impulss tegutseda tuleb. Meeles tasub hoida, et kui hoolitseda oma vajaduste (mitte tahtmiste ja nõudmiste) eest, siis jagub rohkem jõudu ka teistele pühenduda, mis omakorda kasvatab eneseusaldust. Ja eneseusalduse kasvades kasvab ka usaldus ümbritseva osas. Oluline on, et inimene ei läheks endaga vastuollu ja kasutaks ise oma kasutusjuhendit, mis loomulikult iga päevaga täieneb, kuna indiviid ise ja ka ümbritsev on pidevas muutumises.

Marilii Toots, Alkeemia.ee 29.jaanuar 2016
www.joogatunnid.ee
Esmakordselt avaldatud siin.

Pühendunud suhte ümber võrsub palju põhjendatud muresid. Eriti seetõttu, et tundliku inimese  põhiloomuses on kaaluda ka pikaajalisi tagajärgi. Paljud tundlikud lähevad tavapäraste hirmudega sügavuti, kuna need on ülitundliku inimese (ÜTI) omaduste tõttu intensiivsemad. Nii võivad üles kerkida asjaolud, mis taksitavad läheduse loomist nende eludes.

• Haavatavus ja tagasilükkamine – enese olemus või selle tundlik osa tundub häbiväärne. Vahel toetab meenutamine, et kõigile tundub, et nende elukulg ja kannatused on teiste omadest hullemad. Kuna ÜTI-d on elanud pikalt teadmisega, et neil on midagi viga, nõuab selle hirmu vähendamine erilist pingutust.
• Eraldatus ja kaotus – eriti teise surm. Tihti on need kaks esialgu lahus, kuid seos on aimatav süüvides inimese minevikku.
• Hülgamine ja reetmine – eraldatus, mis on teise poolt tahtlikult põhjustatud. Need hirmud kerkivad tihti seetõttu, et hülgamine või reetmine on ka reaalselt aset leidnud. Need on raskesti kaduvad, eriti tundliku inimese puhul.
• Hirm konfliktide ees – juhud kui tuleb alistuda rahu nimel või välja kannatada karjumised. Seda on raske tunnistada ning lisaks veel taluda selle suunalist kriitikat. ÜTI võib vastata sellisel juhul kriitikale kriitikaga, vihaväljendusega, kartes vasturünnakut. Üles võib kerkib väärtusetuse tunne.
• Hirm vastutuse ja vabaduse kaotamise ees – kas teenin piisavalt, et vajadusel toetada? Kas suudan olla hea partner? Kas pühendumine takistab mu loovaid eesmärke? Keeruka taustaga ÜTI-d võivad tõesti saada ülekoormatud liiga paljude kohustustega sõltuvalt millisesse suhtesse pühendumist nad kaaluvad. Eriti valvas tasub olla kellegi päästmise sooviga.
• Eelneva kahe hirmuga on seotud hirm kellegi poolt kontrollitud saamise ees, millegi alla maetud või maha surutud saamise ees – enese kaotamise ees. Tundlikud lapsed on eriti kahjustatud nartsissilike, pealetükkivate, liialt sekkuvate vanemate poolt. See on tihti ka eelnevate hirmude juur.
• Hirm oma enese instinktide ees – nende võimalik halastamatus seksuaalsuses või vihahetkedel või täielik ükskõiksus nende suhtes, keda nad peaksid armastama. Nii hirm kui instinktid on peidetud alateadvuses – kuid mitte piisavalt kaugel. ÜTI-l tuleb õppida neid instinkte väärtustama kui kõigis inimestes olevat ning neid juhtima.
• Hirm ärritavuse ja kiitika ees – see on tihti õigustatud. Näiteks tundlik inimene ärritub kergelt harjumusest või helist, mis teisi ei sega. Tavaliselt seda välja ei öelda, kuid lähedases suhtes tuleb see esile, põhjustades teises viha kõrgete standardite suhtes. Eriti seetõttu, et  tõenäoliselt teisel pole probleeme tundliku inimese väikeste isikupäradega.  ÜTI-l tuleb õppida end rahustama. Lähedal olemine juhib alati mõningase ärrituseni. Tundlikule inimesele on loomulik märgata rohkem. Keskendudes sellele, mis neile teise juures meeldib, suudavad nad tihti osadel ärritajatest minna lasta. Tundliku inimese jaoks hirm oma enese ärrituvuse ees on tihti liialdatud – nad tunnevad, kuid väljendavad harva.

Siin aitab enam präänik kui piits  (ing. k carrot and stick – porgand ja kepp) – präänik põhineb vajadusesel, mis meil kõigil on läheduse osas, vastandudes piitsale, millega püütakse teist suruda läbi mineviku hirmude. Tõenäoliselt aitab viimane tekitada tõsise ebakõla. Eeltoodu polegi justkui päris metafoor. Mul on järgmine kogemus hobustega – loomadega, kes on äärmiselt tundlikud ohule. Kui nad keelduvad midagi tegemast, on see tavaliselt hirmu tõttu. Nad tõrguvad kangekaelselt ja „võidavad“ olles ratsutajatest suuremad. Viimasel on kiusatus neid piitsaga kõvemini ja kõvemini lüüa, kuid see suurendab ainult hobuse hirmu. Teisest küljest -  üks strateegia, mis töötab, on pakkuda präänikut. See rahustab tihti hobuse ja siis saab hirmule uuesti otsa vaadata ning selle ületada. Tundlike inimeste puhul võib korduv, sobilik, aus kiitus ja kinnitus omada sama efekti.

Elane N. Aron, PhD `Psychotherapy and the highly sensitive person` Routledge, 2010 lk. 137, 138

Kommentaariks veel niipalju, et hirmud tulevad tugevamini esile siis, kui kontakt Iseendaga ja millegi Meist Suuremaga puudub või on nõrk - kui usaldus elu suhtes on väike. Ka joogafilosoofias (Patanjali joogasuutrad) kasutatakse eelnevaga sarnast metafoori, kus aistinguid nimetatakse hobuseks, kes mõnikord vankrit, kus istuvad meie meel (kutsar) ja Sisemine Nägija (See, kes tajub elu sellistena nagu see tõeliselt on, Meist Suurem) omasoodu juhib. Minu isiklikul ÜTI -na toimetamise teel pakuvad tuge erinevatel hetkedel erinevad joogavahendid (järjepidev praktika), mis toetavad enesekindluse ja usalduse kasvatamist. Samuti on abiks enese põhjalik tundmaõppimine ning oma vajaduste leebe, kuid kehtestav väljendamine. Viimasel puhul aitab näiteks ka see, kui õppida juhtima päris looma ehk hobust.

Marilii Toots
www.joogatunnid.ee