Mõiste „ülitundlik inimene“ (ingl highly sensitive person) võttis kasutusele doktor Elaine N. Aron. Ülitundlikena sünnib kuni 20 protsenti kõigist inimestest. Selles raamatus keskendub Aron ülitundlikele lastele, kes kogevad kasvades ainulaadseid katsumusi. 

Autor kasutab oma psühhoterapeudina töötatud aastate jooksul omandatud kogemusi ja algupärase, laste temperamendile keskenduva uurimistöö tulemusi. Ülitundlikud lapsed on juba sündides kaalutlevad, terava nüansitajuga ja kergesti ummikusse sattuvad. Nende omaduste tõttu võivad neist kujuneda nutikad, kohusetundlikud ja loomingulised, või siis valede kasvatusvõtete ja ebasoodsa koolikeskkonna mõjul hoopis ebaharilikult ujedad või teatraalsed lapsed. Vanemaid ja õpetajaid, kes nende käitumise põhjuseid mõistaksid, on vähe ja seega sildistatakse ülitundlikke lapsi sageli alusetult kas liiga vaoshoitud, kartlikeks, pirtsakateks või koguni probleemseteks lasteks (ning teatud puhkudel saavad nad isegi aktiivsus- ja tähelepanuhäire valediagnoosi). Ülitundlikel lastel, keda kasvatatakse mõistvalt ja hoolivalt, pole probleeme sugugi rohkem kui mittetundlikel lastel ning neist võivad saada õnnelikud, terved ja hästi kohanenud täiskasvanud. 

Sellest raamatust leiavad lapsevanemad kasulikke teste ja olukorrakirjeldusi, mis aitavad neil oma ülitundlikku last paremini mõista, ning põhjalikke soovitusi, mis aitavad neil toime tulla ülitundliku lapse kasvatamisega kaasnevate katsumustega. 
​
„Ülitundlik laps“ annab ülevaate erinevate vanuserühmade vajadustest, alustades vastsündinutega ja lõpetades teismelistega. Tegemist on südamliku ja asjakohase teabega, millest on abi lapsevanematel, õpetajatel ja ülitundlikel lastel nende elus. 

​Empaadid on ilusad olendid, kes jagavad oma annet läbi kuulamisoskuse.
Nad on alati saadaval, kui sa neid vajad. Nende loomuses on aidata end ümbritsevaid inimesi. Sageli nad kergendavad su koormat, võttes osa su raskust endal ja täites sind kergusega.

Kuid siiski, on aegu, kus empaadid unustavad enese piirid. See juhtub enamusega neist.

Nad veedavad liiga palju aega inimestega, kes nende energiat ei toeta. Selle tulemusena on nad kurnatud.
​
Seepärast ongi need üheksa moodust olulised enese negatiivsuse eest kaitsmisel.
​

1. Meenuta endale, et on OK öelda ei, kui nii tunned. Kuigi teiste aitamine on empaatide kutsumus, siis oma vajaduste eest hoolitsemine on võrdse tähtsusega.
2. Ole oma emotsioonide ja tunnete osas avatud. Tõde võib haiget teha, kuid sa ei peaks kõiki emotsioone eneses hoidma. Enese korrastamiseks peavad empaadid negatiivsed emotsioonid oma süsteemist välja lubama.
3. Väldi haavunud ja mürgiseid inimesi. See kõlab lihtsamalt, kui on reaalsuses tehtav, sest me kõik unustame eemalduda, kui oleme selliste inimeste seas. See on lihtne, kuid sul peab see meeles olema. Ole kindel, et miski meenutaks sulle seda, kui oled negatiivsust levitavate inimeste seas.
4. Anna enesele üksi olemiseks aega, et end igapäevaselt taas laadida. Pole oluline, kui väga soovid teistega olla, meenuta enesele, et liiga palju vastastikkust mõju jooksutab su positiivsusest tühjaks. Tea, kuna on piisavalt ja kuna vajad taaslaadimist. Alati jäta vähemalt 20% emotsionaalset energiat varuks. Ära mine sellest allapoole.
5. Lõpeta igaühe rõõmustamine. See pole sinu vastutusala. Sa ei pea kõiki aitama ja sa ei pea kõigile meeldima. See on täiesti OK.
6. Lõdvestu. Lase asjadel juhtuda ja lihtsalt jälgi olukorda. Ole kindel, et meenutad seda enesele igapäevaselt ja ka siis, kui oled inimeste seas. Enamus inimesi soovib vestelda, nad ei otsi nõuannet või abi.
7. Täida oma telefon positiivse muusikaga. Kuna iganes tunned negatiivse energia kohalolu või ärevust tekkimas, pane kõrvaklapid pähe ja muusika mängima. Luba positiivsetel vibratsioonidel end toetada. Laula. Tantsi, kui soovid. Audioraamatud töötavad ka, nii et sa võid isegi midagi õppida.
8. Tee harjutusi. Jooksmine või ükskõik, mis aitab sul keha liigutada, aitab negatiivse voo ära juhtida.
9. Ära jookse negatiivsuse eest ära. Ära avalda negatiivsetele emotsioonidele vastupanu, luba neil enesest läbi voolata ilma suurema hõõrumiseta. Negatiivne energia on elu osa ja kui püüad alati põgeneda, oled sellest ikka mõjutatud. Luba sel olla, see mis see on ja luba sel mööduda. Parim kaitse negatiivsuse vastu on selle osas minimaalne vastupanu.

Eestikeelde pannud Marilii Toots
Inglise keelse teksti leiad siit.

Viis teaduslikku uuringut empaatide olemuse osas.

Psühhiaatri ja empaadina olen lummatud empaatide toimimise fenomenist. Tunnen kirglikult, et empaatia on ravim mida maailm hetkel vajab.

Empaatia on see, kui avardame südameruumi ja paneme end teise kingadesse. Empaadid lähevad isegi sügavamale. Nii mina kui ka mitmed mu patsiendid on empaadid. Inimesed, kes asetsevad empaatia skaalal kõrgel ja reaalselt tunnevad, mis toimub teise inimese kehas. Selle tulemusena, saavad empaadid tunda uskumatut kaastundlikkust teiste inimeste suhtes – kuid nad on tihti kurnatud „liiga palju“ tundmisest, kui nad just ei arenda strateegiaid oma tundlikkuse kaitseks ja kehtesta eluterveid piire.

Oma raamatus, „The Empath`s Survival Guide“ käsitlen järgnevaid intrigeerivaid teaduslikke selgitusi empaatia ja empaatide osas. Need aitavad meil sügavamalt mõista empaatia väge. Me saame seda oma eludes austada ja kasutusele võtta.

1. Peegelneuronite süsteem
Uurimused on avastanud teatud grupi ajurakke, mis on vastutavad kaastundlikkuse eest. Need rakud võimaldavad kõigil emotsioone peegeldada, selleks et jagada teise inimese valu, hirmu või rõõmu. Empaatidel on hüper-reageerivad peegelneoronid. Me resoneerime sügavalt teiste inimeste tunnetega. Kuidas see aset leiab? Peegelneouronid käivituvad välistest sündmustest. Näiteks, meie kaasa saab haiget, tunneme endas samuti valu. Meie laps nutab; tunneme end ka kurvana. Meie sõber on õnnelik; tunneme ka õnne. Kontrastina, psühhopaatidel, sotsiopaatidel ja nartsisissidel on teaduslikus keeles „empaatia defitsiidi häire.“ See tähendab teistega sarnase empaatia puudumise võimetust. See võib olla põhjustatud passiivsest peegelneuronite süsteemist. Peame neist inimestest teadlikud olema, sest nad pole tingimusteta armastuseks suutelised.

2. Elektromagnetväljad
Teine valdkond põhineb faktil, et nii aju kui ka süda tekitavad elektromagnetvälju. Põhinedes HeartMath Instiduudi andmetel, annavad need piirkonnad informatsiooni inimeste mõtete ja emotsioonide kohta. Empaat võib olla eriti tundlik selle signaali suhtes ja kipub saama sellest ülestimuleeritud. Empaadid teavad hästi, et see, mis juhtub maa ja päikesega mõjutab meie meeleseisundit ja energiat. Sarnaselt on meil tihti tugevam füüsiline ja emotsionaale reageering nii maa kui ka päikese elektromagnetväljade osas.

3. Emotsioonidesse nakatumine
Kolmas uurimus, mis suurendab empaatide mõistmist, on emotsioonidesse nakatumise fenomen. Uuringud on näidanud, et paljud inimesed korjavad üles end ümbritsevaid emotsioone. Näiteks, üks nuttev imik vallandab palatis nutulaine. Või näiteks, kui üks inimene väljendab valjusti töökohal ärevust, võib see laienda teistele. Inimesed püüavad sageli grupis teiste inimeste tundeid. Viimases New York Timesi artiklis teatati, et võime teistega tujusid sünkroniseerida on heas suhtes määrav. Mis on empaatide õppetund? Valida oma ellu positiivsed inimesed, siis ei tooda meid negatiivsusega alla. Samas näiteks, kui sõber elab rasket aega läbi, võta kasutusele erilisad abinõud enese keskmes- ja maandatud hoidmiseks.

4. Suurenenud dopaminitundlikkus
Neljas avastus hõlmab dopamiini, neurotransmitterit, mis suurendab neuronite aktiivsust ja on seostatud meeldiva reageeringuga. Uuringud on näidanud, et introvertsetel empaatidel kipub olema suurem tundlikkus dopamiini suhtes kui ekstravertidel. Nad vajavad vähem dopamiini, et õnnelikkust tunda. See selgitab, miks nad on rohkem rahul omaette olles, lugedes, mediteerides ning vajavad vähem välist stimulatsiooni pidudel ja teistel sotsiaalsetel kogunemistel. Kontrastiks saavad ekstraverdid dopamiini sööstu ergastelt sündmustelt. Neil ei saa sellest küll.

5. Sünesteesia
Viies uurimus, mille leian olevat eriti mõjusa, on ebatavaline seisund nimetusega „peegel-puudutuse sünesteesia.“ Sünesteesia on neuroloogiline seisund, kus kaks erinevat taju on ajus paarina. Näiteks näed sa värve, kui kuuled muusikapala või tunned sõnade maitset. Kuulsad sünesteesiad on Isaac Newton, Billy Joe ja viiuldaja Itzhak Perlman. Siiski, peegel-puudutuse sünesteesiaga inimesed suudavad tõesti tunda teiste emotsioone ja aistinguid nende eneste kehades nagu need oleksid nende endi omad. See on empaadi kogemusele suurepärane neuroloogiline selgitus.

Dali Lama ütles: „Empaatia on kõige hinnalisem inimese kvaliteet.“ Stressirohkete aegade jooksu, on lihtne saada ülestimuleeritud. Isegi siis on empaatia kvaliteet, mis aitab meid edasi. See võimaldab meil üksteist austada, isegi kui me pole samal seisukohal. Empaatia ei muuda sind sentimentaalseks mõistuseta pehmoks. See võimaldab hoida südame avatud, et suurendada tolerantsust ja mõistmist. See ei pruugi alati olla efektiivne inimestega läbisaamise ja rahu loomisel, kuid ma arvan, et see on parim võimalus, mis meil on.
 
Autori, Judith Orloff, Md, poolt kohandatud raamatu "The Empath´s Survival Guide: Life Strategies of Sensitive People" järgi. Käsiraamat empaatidele ja kõigile hoolivatele inimestele, kes soovivad hoida südame avatud kohati tundetus maailmas.

Eestikeelde pannud Marilii Toots
Inglise keelse teksti leiad siit.