Paljud ülitundlikud lapsed on väga kohusetundlikud ja võivad tunda vastutust kogu maailma ees. Noorena tunnetasid paljud meist ümbritsevat rahulolematust ja püüdsid sellele reageerida:
​
"Tunnetades, et mu ema on õnnetu, tegin kõik selleks, et talle mitte koormaks olla. Mõtlesin palju sellest, kuidas ma saaksin tema elu paremaks muuta. Ühel päeval otsustasin naeratada kõigile, kes mulle vastu tulid. Kujutasin ette, et teised inimesed imetlevad siis ema, sest ta oskas hästi lapsi kasvatada."

Hanne, 57

Ilse Sand `Armastades ennast` Plgrim, 2016 lk. 23

„Esialgu ülitundlikkusest lugedes mõtlesin, et see on mingi uus nn. moeteema, justnagu veganlus ja vaimsed otsingud on viimastel aegadel aina rohkemate inimeste seas väga levinud. Tundsin ennast ära, aga enamasti ma hoian liiga populaarsetest asjadest eemale. Mõtlesin, et igaüks, kellel on elus raskem periood, võib ennast ära tunda. 

Ma siplesin lõppevas suhtes, segases töökorralduses, erinevate elukohtade vahel ja tundsin, et ei jaksa selle kõigega toime tulla. Ahastasin: "Hea küll, kui ma olengi ÜTI, mis ma selle teadmisega peale hakkan? Kui mu elus on mitmeid korduvaid mustreid ja ma neid märkan, siis ometi ei tea ma, kuidas edasi liikuda!" Ning ühel päeval pakkus sõbranna raamatuid, tal olid need üle. Üks neist oli Elaine N Aroni "Ülitundlik inimene" ja ma olin hämmingus, loomulikult ei jätnud ma võimalust kasutamata ning võtsin selle endaga kaasa. Ma poleks iial uskunud, et ühest raamatust võib saada nii palju tuge, lohutust, tröösti, julgustust, enesemõistmist. Ma olen siiralt tänulik Universumile selle teadmise eest, mis ma seda raamatut lugedes leidsin! „

Maria, 29

​Info raamatute kohta leiad siit.

Kriitika kuulmine on enamustele meist väljakutse, kuid ülitundlikule inimesele (ÜTI) võib see olla eriti stressirohke ja otseselt laastav. ÜTI-del kipub olema intensiivsem reaktsioon võrreldes nende mittetundlike vastastega. Seetõttu kasutavad nad tihti erinevaid taktikaid kriitika vältimiseks. Näiteks  inimestele meeltmööda olemine, iseenda esmane kritiseerimine (enne kui teisele selleks võimalus avaneb) või üldse kriitikaobjekti vältimine .
​
Kriitika võib sügavalt lõigata, kuid see ei pea olema vigastav. Kui oled ülitundlik inimene ja raskustes kriitikaga, siis siit leiad mõned strateegiad, mille sihiks on aidata sul liikuda ja kasvada  nõtkelt läbi kogemuste.

1. Määra kindlaks kas kriitika on konstruktiivne või lõhkuv
Konstruktiivse ja lõhkuva kriitika erinevus seisne antud kommentaaride edasiandmise viisis. Konstruktiivne kriitika toob esile puudused ning lisab nõuande või soovitused kuidas neid võiks korrigeerida. („Enne sõidurea vahetamist kontrolli alati pimedat ala.“). Lõhkuv kriitika otsib kitsaskohti või ründab otseselt inimest ning ei sisalda praktilist soovitust olukorra parandamiseks („Sa teed seda täiesti valesti.“).

2. Ära vasta koheselt
Kriitikaga kokku puutudes on meie esimene instinkt kaitsesse minek. Isegi kui kriitika on tõesti toetav, võib see tunduda eemale tõrjumisena – mis omakorda on päästikuks „võitle või põgene“ vastusele. Kuid kui reageerime intensiivse reaktsiooni pealt, võime öeldut hiljem kahetseda. Parim, mida teha saad on hoiduda kohesest reageeringust. Astu situatsioonist samm tagasi ja mõtle kuidas jätkad. Oota kuni oled rahulikum ja selgemas olekus enne millegi ütlemist.

3. Väldi mustvalget mõtlemist
Paljud ÜTI-d on hädas mustvalge mõtlemisega – põhinedes hiljutisele saavutusele või läbikukkumisele näevad nad end ühel momendil suures edus ja teises täielikus läbikukkumises. Seda tüüpi mõtlemine takistab inimestel näha  end valikuid tegevatena ning realistliku tervikuna – seades ohtu MÕLEMAD nii positiivsed kui negatiivsed omadused. Püsi hetkes ja kontrolli oma mõtete selgust. Kui märkad ekstreemseid mõtteid, küsi endalt: „Kus on tõendid, et olen halvim töötaja tervel planeedil?“.

4. Küsi küsimusi
Isegi väikest kogust negatiivset kriitikat on võimalik valesti tõlgendada. Küsi lisaküsimusi, et selgitada välja, kas mõistsid täielikult, mida sulle öeldi. See on eriti oluline kui kriitika pole eriti täpne. Üks võimalus kindlaks määramaks, kas mõistsid tagasisidet korrektselt on kuuldud sõnumi ümbersõnastamine ning selle tagasisuunamine küsides: „Mõistsin ma seda õigesti?“.

5. Otsi tõe tuuma
Öeldakse, et igas kriitikas on iva.  Kriitika kannab selle inimese tõde, kes sind näeb. Luba endal olla avatud meelega. Midagi kuuldes ei tähenda see seda, et pead kuuldut uskuma või tingimata selle järgi käituma. Kuid kui leiad koha kust kasvada, siis tee seda! Teised meie eludes on tihti peeglid peegeldades tagasi seda, mida me eneses ei näe. Leie viis kuidas kasutada seda õppimisprotsessis end arendades.

6. Eralda tunded faktidest
Ära usu kõike mida tunned! Emotsioonid pole faktid. Emotsioonid on emotsioonid. Need ei esinda alati objektiivselt seda, mis su ümber aset leiab. Kui ÜTI kuuleb kriitikat, toob see tihti välja sügava häbitunde, piinlikkuse, frustratsiooni, viha, ebaadekvaatsuse tunde, lootusetuse jne. – muutes tervikpildi nägemise keeruliseks, keskendudes situatsiooni nendele aspektidele, mis on kõige ärritavamad. Küsi endalt, kas su tunded põhinevad käesoleval hetkel, mineviku kogemustel või tulevikuga seotud hirmudel.

7. Luba enesele midagi toredat
Kriitikale avatud olemine võib olla ÜTI-dele väljakutsuv. Pole harv, et nende egod saavad selle  jooksul muljutud. Seetõttu on ÜTI-l oluline selliste kogemuste järel siduda see hea enese eest hoolitsemisega. Oluline on teha midagi meeldivat, mis on nende võimuses enese rahustamiseks/lohutamiseks – naljakas film, mullivann, hea raamat, lemmikhooldus vms. Olles enesega soe ja lahke ajal mil raskeks läheb, aitab see sul saavutada suurema tasakaalu ja meelerahu.

Christine Reber, LMHC
​
Inglisekeelse artikli leiad siit.

Lasteaiaõpetajatele esines Stuttgarti waldorflasteaedade õpetajate seminari koolitaja Birgit Klotz. Waldorfkoolide sünnilinnast tulnud lektor keskendus oma ettekandes erilistele lastele.

Iga laps on omamoodi eriline, aga seekord olid fookuses ülitundlikud lapsed.

„Need on sellised lapsed, kes on maailmale rohkem avatud, nad kuulevad tihti teravamalt, näevad täpsemalt, nende tajud on erksad,“ selgitas Birgit Klotz. „Nad on väga tundlikud ka teiste inimeste meeleolude suhtes, väga empaatilised. Neil puudub võime ennast välise eest kaitsta, piire seada. Kõik, mille vastu võtavad, lasevad nad väga sügavalt enda sisse.“
Sellised lapsed on kogu aeg pinge all ja stressis. Klotzi sõnul ei jõua nad peaaegu kunagi rahuseisundisse. „Nad on nii vastuvõtlikud, et tundub, nagu oskaksid ka mõtteid lugeda,“ märkis Klotz.

Lasteaias torkavad sellised lapsed mitmel moel silma. „Näiteks kui mõnel lapsel on mure, siis ülitundlik laps läheb teda kohe lohutama. Kui nad tulevad hommikul oma rühmaruumi, siis nad märkavad pisimaidki muudatusi. Nad tajuvad kohe ka kasvataja meeleolu,“ loetles koolitaja. „Nad on väga ärkvel, kõike tajumas.“

Raske toime tulla
Selline tajuerksus kõlab küll üsna hea asjana, aga laps ei pruugi selle tunde- ja infotulvaga toime tulla. „Võib juhtuda, et seda kõike saab liiga palju. Siis võib laps kaotada enesevalitsuse, hakata nutma või ka märatsema. Võib ka nii olla, et tõmbub kusagile nurka ja ei lase kedagi endale ligi, justkui sulgedes ennast maailma eest.“

Ülitundlike laste jaoks on oluline väliste ärritajate minimeerimine. „Oluline on aidata sellel lapsel ennast paremini tunnetada, just füüsiliselt. Keskkond peaks olema meeldiv: sõbralikud inimesed, palju laulmist. Päevakavasse ei tohiks tuua palju uut, tundliku lapse jaoks on oluline kindel rütm,“ selgitas Birgit Klotz. Waldorflasteaiad võiksid selles plaanis olla tundlikule lapsele hea koht, seal peetakse rütmilisust väga oluliseks.

„Need lapsed vajavad oma erilisuses mõistmist ja et nad tohiksid olla sellised, nagu nad on,“ rääkis Klotz. „Saksamaal, ja ma arvan, et ka Eestis, loeb see, kes on tugev ja jõuline. Tundlik laps tahabki tihtipeale omaette olla, siis arvatakse, et temaga peab tegelema, et ta teistega ühte sulaks. Aga tema vajab hoopis rahu. Nende sisemine elu võib olla hoopis teistsugune, kui meie seda ette kujutame.“

Omaette probleem on see, et sõna ‘tundlik’ võib kõlada ka etteheitena, negatiivselt. Õpetaja ülesanne on lapsi mõista ning tundlikkust neile mitte ette heita. „Kohtusin hiljaaegu kahe inimesega, keda olin kunagi lasteaias õpetanud,“ meenutas Birgit Klotz. „Ühest oli saanud kontsertpianist, teisest poksija. Kui nad lasteaias käisid, pidin ma mõlemaid mõistma, neid tunnetama. Kasvataja ülesanne on tajuda iga lapse vajadusi. Kui rühmas on 20 last, siis tulebki kõigi nende vajadusi tajuda.“

Tundlikkus on anne
Koolitusel räägiti ka sellest, mida tundlikud lapsed hästi oskavad. Tundlikkus ei pea olema probleem, see on ka anne, kingitus. Ülitundlike laste seast kasvab väga loomingulisi inimesi, näiteks kunstnikke. Tänu oma peenetundlikkusele võivad neist saada väga head terapeudid või sotsiaalsfääris töötajad.

Birgit Klotzi sõnul on statistiliselt umbes kümme protsenti inimestest ülitundlikud. Tundlikkus võib elu jooksul muutuda. „Mingis elukriisis võib tekkida murrang ja inimene võib justkui millegi suhtes avaneda.“

Kindlasti ei tohiks ülitundlikke lapsi tähelepanuta jätta ajal, kui nad lähevad kooli. „Siis sõltub nende heaolu sellest, kas neil on arusaav õpetaja ja toetavad vanemad. Waldorfpedagoogika väidab, et lasteaiavanuses pannakse alus inimese füüsilisele tervisele. See on muidugi hea alus. Aga hingeline tervis kujuneb vanuses 7-14 aastat,“ rõhutas Klotz.

Maris Marko
​
​Allikas: Kuulutaja.ee

Armastuse kartus on termin, mille võttis kasutusele sotsioloog Brian Gilmartin, kes uuris väikest, kuid probleemset heteroseksuaalsete meeste valemit, kes on muutunud liialt arglikuks, et romantilisi seksuaalseid suhteid algatada või abielluda – vaatamata sellele, et sooviksid seda kõigist hingest teha.

Mõistagi on see termin omal kohal ka paljude ülitundlike naiste puhul, kes üheaegselt ihkavad ja kardavad meeste tähelepanu niisama meeleheitlikult, kui armastust kartvad mehed ihkavad naise armastust.

Mõlema sugupoole puhul on armastuse kartus seksismi konkreetne tulem, mis ÜTI-dele eriti mürgist mõju avaldab, andes täiendavalt põhjust karta, et meid ei peeta „tõeliseks meheks“ või „tõeliseks naiseks“.
​
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 63

"Ma kuulan seda hingekutset, 
ma kuulan seda lauluhäält, 
ma kuulan merekohinat su kõrvus, 
ma kuulan sinitaevast, helget, 
ma kuulan, kuidas meri laulab, 
ma kuulan vaikuse häält, 
ma kuulan, et miski ei jää, 
ma tantsin, kuulan ja olen keset vetevoogu, 
merelainet, tuultevoogu, 
ma andestan, ma voolan, 
ma elan, ma õitsen, ma ülendan. 
ma muutun ja olen harmoonias kõigega siin Maal, 
ja ometi ma tunnen, et ma pole siin, 
et minu hing on loodud olema, 
teisel pool piiri, teisel pool, teist olevust. 
Teisel pool piiri, keset tunglevat, jäätunud piiri. 
Ma avardun, et olla elurüpes. 
Tunda seda kaitset, armastusevoogu, 
olla siin ja praegu, keset voolu, 
olla oma olemusemoodi, 
olla tundlik ja olla koos.
Ma igatsen seda, mida pole, mida merestki ei leia. 
On vaid rahu, vaikus, paitav rahu, 
Merekohin helisemas kõrvus, lähen oma hingeteed, mis määratud mul minna.
Ülendades kõiki, kes ümber minu on, 
Aitähh kallis meri, aitähh kallid sõbrad, 
aitähh kallid vanemad, aitähh kõigile kõige ees!
Nüüd mul on aeg minna oma hingerüpe!"

​René, 36

„Ma otsustasin, et ei pea tööjuures kõigile meele järele olema. Üks väike samm eesmärgi poole oli teha oma kolleegile selgeks, et mind häirisid väga tema lärmakad telefonikõned: ma mängisin mõttes läbi mitmeid stsenaariumeid. Ma kujutasin ette, kuidas ta tõuseb vihaselt püsti ja läheb otse juhataja juurde ning nõuab uut töökaaslast. Terve hommiku istusin ja ootasin võimalust kolleegiga rääkida, ent minu julgus kadus iga kord, kui selleks avanes võimalus.

Lõunapausi ajal läksin ma jalutama ja tagasi jõudes hingasin sügavalt sisse ja ütlesin välja kõik, mida olin mõelnud. Mu süda tagus ja mul oli raske hingata. Kõik ümberringi jäi vaikseks ja ma ei julgenud oma silmi tõsta. Aeg seisis. Siis ta ütles: „ Sa oleksid võinud seda mulle varem öelda. Aga mul on hea meel, et sa seda nüüd tegid.“ Me rääkisime asjad selgeks ja leidsime lahenduse. Lõpuks oli see kogemus minu jaoks positiivne. Ta hakkas mulle järjest rohkem meeldima ja ma arvan, et see oli vastastikune. Me hakkasime endisest sagedamini mõtteid vahetama. See kogemus tõesti julgustas mind. Ma läksin koju ja ütlesin oma abikaasale, kui väga mind häirib, kui ta öösel ärkab ja paneb tule põlema.“
 
Line, 43
​
Ilse Sand `Armastades ennast` Plgrim, 2016 lk. 42
 

Läbipõlemine on sageli ebaadekvaatse psüühilise või füüsiline koormuse, enesepingestamise või madala enesehinnangu tagajärg. Ülitundlikule inimesele omased kõrged normid on sageli seatud madala enesehinnangu kompenseerimiseks. Mida rohkem arvad, et ei vääri hoolimist, ega hooli endast ise, seda rohkem end pingestad. Tundlik närvisüsteem ja keha võib sellele reageerida üsna kiirelt näiteks valu või pinge näol. Kui keha mitte kuulata/tähele panna ning enda vajaduste eest mitte hoolitseda, siis pole kaugel ka läbipõlemise võimalus. Pinges oleks segab omakorda eneseteadlikkust ja tunnetust tajumaks oma tõelisi vajadusi ning nii on lihtne langeda tagasi enese jaoks mittetoetavasse käitumismustrisse. Jah, vahel tuleb loobuda mõnest kutsest või tegevusest, sest puhanuna oleme selged, produktiivsemad, õnnelikumad ja ka isetumad. Pinges olekus kipuvad tundlikus, empaatia, loovus jms kaduma. ​​

Pärnus on sel hooajal tulemas spetsiaalne kursus -  eneseteadlikkuse suurendamine igapäeva elu toetamiseks. Alanud registreerimine sügisgruppidesse nii Pärnus kui ka Tartus. Samuti oled oodatud individuaaltundidesse ja -nõustamistele. Vaata lisa joogatundide kohta siit ja ülitundlike kohtumiste kohta siit.

Marilii Toots
www.joogatunnid.ee

​​Igal küsimusel on viis valikvastust: tuleb valida sobiv number. Anna igale küsimusele vastus skaalal 0-4 nagu allpool kirjeldatud.

0 = see ei iseloomusta mind üldse
1 = see iseloomustab mind veidi
2 = see iseloomustab mind teatud määral
3 = see iseloomustab mind üsna hästi
4 = see iseloomustab mind täielikult

1. Ilusat muusikapala kuulates ma elavnen.
2. Ma kulutan teistest rohkem energiat püüdes ennustada, mis võib minna halvasti, ja valmistan end ette erinevateks stsenaariumideks.
3. Ma näen uusi võimalusi ja valikuid.
4. Ma lähen kiiresti elevile ja mul on palju häid mõtteid.
5. Ma tean, et elus on rohkemat kui see, mida me näeme ja kuuleme.
6. Mul on madal valulävi.
7. Sageli tõden, et asjad, mis teiste jaoks näivad lihtsad, käivad minu jaoks üle jõu.
8. Ma pean iga päev saama olla omaette.
9. Minu jaoks on teistega 2-3 tundi järjepanu ilma pausideta koos olemine sageli väga kurnav.
10. Tunnetades konflikti, tahaksin ma pugeda peitu.
11. Viha, isegi siis, kui see pole suunatud minu vastu, on väsitav.
12. Teiste inimeste valu mõjutab mind sügavalt.
13. Ma pingutan palju, et vältida ebameeldivaid üllatusi või vigu.
14. Ma olen loov.
15. Kunstiteosed toovad mulle vahetevahel sügavat rõõmu.
16. Mul on tunne, et mitme asja korraga tegemine on minu jaoks raskem kui teistele: näiteks on minu jaoks kurnav kellegagi vestelda, ise samal ajal internetis surfates.
17. Mulle ei meeldi viibida väga rahvarohketes ja närve kõditavates kohtades, nagu lõbustusparkides, kaubanduskeskustes või spordivõistlustel.
18. Kui näen vägivalda, näiteks televiisorist, mõjutab see mind tagantjärele mitu päeva.
19. Ma mõtisklen rohkem kui teised.
20. Ma tunnetan hästi loomi ja lilli.
21. Kaunist loodusest ümbritsetuna tunnen ma suurt rõõmu.
22. Ma tunnetan hästi, mida tunnevad teised.
32. Ma võtan kergesti süü omaks.
24. Mulle tekitab stressi, kui inimesed töö juures jälgivad, mida ma teen.
25. Ma näen valed läbi ja tunnetan seda, millist mängu teised mängivad.
26. Ma ehmun kergesti.
27. Ma võin pühendada teistele oma jäägitu tähelepanu ja pakkuda asjalikku seltsi.
28. Helid, mis teisi ei häiri, võivad mind väga ärritada.
29. Mul on väga hea vaist.
30. Ma naudin üksiolemist.
31. Enamuse ajast käitun ma väga kaalukalt ja ainult vahetevahel olen spontaanne ja reageerin kiiresti.
32. Kõva heli, tugev lõhn ja ere valgus ärritavad mind.
33. Ma vajan rohkem puhkust vaikuses ja rahulikus keskkonnas kui teised.
34. Mul on raske peletada nälja- või külmatunnet.
35. Ma nutan kergesti.
Liida kokku ja jätka järgmiste küsimustega.
36. Mulle meeldib kogeda uut, kui ma pole selleks ette valmistunud.
37. Ma tunnen end hästi, kui saan oma tahtmise teisi üle trumbates.
38. Suhtlemine mind ei väsita. Heas õhkkonnas võin ma suhelda terve päeva järjest ilma pausideta.
39. Mulle meeldivad ellujäämiskursused.
40. Mulle meeldib pingeline töö.
41. Kaldun arvama, et inimesed on ise süüdi selles, kui nad tunnevad end halvasti.
42. Tavaliselt on mul palju energiat ja minu tuju ei riku see, mis toimub ümberringi.
43. Sageli olen ma üks viimastest, kes peolt lahkub.
44. Asjad kulgevad omasoodu ja ma ei muretse väga palju.
45. Mulle meeldib näiteks veeta nädalalõpp koos oma sõbraga suvilas ja ma ei pea olema üksinda, et puhata.
46. Mulle meeldib, kui sõbrad tulevad külla ette hoiatamata.
47. Ma ei vaja palju und.
48. Mulle meeldib ilutulestikku lasta.
​
TULEMUSED
Küsimused 1-35 moodustavad 1. grupi. Liida 1. grupi vastused. Kui sa vastasid kõikidele küsimustele 1, tuleb summaks kokku 35. Küsimused 36-48 moodustavad 2. grupi. Liida 2. grupi vastused. Vastates kõikidele küsimustele 2, on summaks kokku 26. Nüüd lahuta 1. grupi summast 2. grupi summa. Ülal toodud näite põhjal tuleb vastuseks 9. Number, mille sa saad, näitab, kui tundlik sa oled. See jääb kusagile vahemikku miinus 52 kuni 140: mida suurem on su number, seda tundlikum sa oled. Kui su vastus on suurem kui 60, oled sa tõenäoliselt ülitundlik. Tulemused varieeruvad ka vastavalt tujule, mis sul testi tegemise hetkel on. Test annab üldise ülevaate sinu tundlikkusest, ent seda ei tasu üle tähtsustada.

Ilse Sand `Armastades ennast` Plgrim, 2016 lk. 133-138

Kommentaariks: Lisaks testile on sünniga kaasa saadud ülitundlikkuse tuvastamisel oluline varajane lapsepõlve käitumine jms. Ülitundliku isiksuse (ÜTI) teiste baastunnuste kohta loe siit. Tundlikkus üldisemalt on arendatav omadus ja pole ÜTI-de privileeg. Suurenenud tundlikkuse tase võib järgneda näiteks ka mõnele traumale vms. Samuti suureneb tundlikkus vanuse kasvades.

Teised testid leiad siit.

Kui mõtleme tugeva iseloomuga inimesele, kes on võimeline tulema läbi keeruliste asjaolude, tihti näiliselt häirimatuna, ei arva me üldiselt, et need inimesed on samal ajal ka väga tundlikud. Võib tulla ja tulebki pähe mõte, et need erakordselt tugevad inimesed ja isiksused on ühed kõige tundlikumatest. Need kaks joont ei ole omavahel välistavad, kuigi ühiskond võib nii mõelda. Allpool on viis märki sellest, et võid olla üks nendest haruldastest inimestest.

1. Oled aegajalt üle stimuleeritud
​Maailm on metsik ja vahel hirmutav koht ning elu ei võta kellelgi hoogu maha. Võid vahel tunda end  selle kiirustamisest ja raskusest kaasa kisutuna, kuid sa ei anna alla. Oled piisavalt tundlik, et tunda neid tundeid sügavuti, kuid samas ka piisavalt tugev, et mitte saada nende poolt peatatud. Sa tead paremini kui keegi teine, et mis ei tapa, see teeb tugevamaks.

2. Nimetad seda nii, nagu see on
Sinu tundlikkus lubas sul näha reaalsuse detaile ja rasket tõde. Kas see on sõbra käitumine või mõni väike ebaõiglus, mis jääb teistele märkamata, sa ei karda seda päevavalgele tuua. Sa oled teiste tunnetega kontaktis, enamus tundlikke inimesi on, kuid sa ei pehmenda või kata asjaolusid, mida tuleb käsitleda.

3. Huvitud ainult tõelisest romantilisest ühendusest
Sinu sees leiab palju aset ja sa pole huvitatud viie kohtamise jooksul rääkima ilmast, spordist ja lemmik bändidest. Sa soovid midagi ausat ja tõelist oma partnerilt. Sa ei karda seda pisut kauem otsida. Sulle ei meeldi üksi olla, kuid sa tead, et sinu seltskond on väärtus ja sa ei lepi vähemaga.

4. Sul on enese ja teiste jaoks standardid
Oled piisavalt tundlik, et teada, et midagi pole päris õige. Kuid samuti oled piisavalt tugev teadmaks, et sa ei peaks seda sodi alandlikult taluma. Sa ei oota teistelt midagi, mida sa ei eelda eneselt. Kui midagi on vastuvõetamatu, siis on oluline, et annad õigetele inimestele tead, et situatsiooni saaks muuta. Põhimõtteliselt sa ei võta mingit jama endasse ja ei luba enesel seda ka puhastada.

5. Oled suurepärane kuulaja
Sinu loomulik tundlikkus annab sulle unikaalse kuulamise ande, olles kaastundlik teiste murede suhtes, samal ajal kui su tugevus aitab sul olla suurepärane õlg, mille najal vajadusel nutta. Sinu kohalolu on lahke ja soe, kuid samuti kindel ja rahustav. Sa oled võimeline kaasa tundma ja koos sõbraga valus istuma. Kuid oled samuti seal, aitamaks neil püsti tõusta ja jätkata edasi liikumisega. See on see, miks keegi, kes nimetab sind sõbraks, peaks end pidama õnnelikuks.

Inglisekeelse artikli leiad siit.

"Ma pole sellele enne eriti mõelnud, ent pärast seda, kui hakkasin kandma päikeseprille ja kõrvaklappe, võin ma tundide kaupa linnas jalutada ja see ei väsita mind enam niipalju kui enne."

Hans, 33

Ilse Sand `Armastades ennast` Plgrim, 2016 lk. 51

Eluaegne kõige sügav tundmine on mulle õpetatud üht -  tänulikkust nende tunnete eest.
​
Magus rõõm kõrvuti piinava südamevaluga. Pime viha olles kõrvuti armastava kaastundlikkusega.

„Kõigist ülitundliku inimese omadustest on emotsioonide intensiivsus mu lähim igapäevane kaaslane.“

Neli aastat püüdsin neid täielikult maha suruda, aitab täna tundmisest, aitäh. Või siplesin ja rüselesin emotsioonide tipu poole.

Teekond oma tunnete kui tugevuse austamise suunas juhatas taipamiseni, et meil kõigil on emotsionaalne alusjoon. Keskne joon, mis on unikaalne nii minul kui sinul. See pole sirge joon vaid pigem õrnalt vibreeriv lainemuster, mis on alati olemas. Isegi elu emotsionaalsete löökide puhule pöördume lõpuks tagasi sisemisse maandatud ruumi.

Tavapärase emotsionaalse seisundi mõistmine suurendab enesest hoolimist. „See situatsioon pole jääv. Tunne, mis hetkel on, luba sel voolata ja kui oled valmis, liigu edasi.“

Mõistmine, et kõik kogevad lööke, mis ulatuvad üle nende emotsionaalse alusjoone, vabastas hukkamõistu ja jättis ruumi ehedatele väljendustele:

• Nutta, kui seda vajame.
• Küsida abi, kui abi vajame.
• Olla tugev teistele kui suudame.
• Vihastada ja seada terved piirid.
• Armastada sügavalt kogu südamest.

Emotsionaalne tugevus on lubada emotsioone ilma häbi, süütunde või kahetsuseta.

Bevin Niemann

Inglisekeelse artikli leiad siit.