​Et (püüda) teisi mõista, ei pea sa tingimata nendega nõustuma. 
​​
Kui sulle näib, et kuuled sõna ‟empaatia” pea kõikjal, siis võib sul õigus olla. Sellest räägivad teadlased ja ärijuhid, haridusspetsialistid ja poliitilised aktivistid. Kuid vähesed inimesed küsivad seda, kuidas enda empaatilist potentsiaali suurendada. Empaatia ei ole lihtsalt viis laiendada enda moraaliuniversumi piire. See on harjumus, mida arendades saame parandada enda elukvaliteeti.

Kuid mis on empaatia? See on võime elu teise inimese silme läbi näha, püüd mõista nende tundeid ja perspektiivi ning selle mõistmise kasutamine enda tegude juhtimisel. See ole sama nagu lahkus või haletsemine. Ning empaatiat ei tasu segi ajada kuldreegliga ‟Tee teistele seda, mida tahad, et sulle tehtaks”. Näitekirjanik George Bernard Shaw aga on öelnud: ‟Ära tee teistele seda, mida sa tahaks, et nemad sulle teeks – neil võib olla teistsugune maitse.” Empaatia ongi see, et sa avastad, millised on teiste inimeste eelistused.

Empaatia areneb välja esimesel kahel eluaastal
Kära empaatiavõime ümber on võrsunud nihkest teadmistes, kuidas me mõistame inimloomust. Vana maailmavaade, et meie olemus on keskendunud iseenda huvidele, lükatakse järk-järgult kõrvale tõendusmaterjaliga, et meil on arenenud närviühendused empaatia, sotsiaalse koostöö ja vastastikuse abistamise jaoks. Viimase aastakümne jooksul on teadlased identifitseerinud meie aju ‟empaatiaühendused”, mille kahjustumisel halveneb meie võime mõista teiste tundeid. Evolutsioonibioloogia kohaselt oleme sotsiaalsed olendid, kellel on loomulikult välja arenenud omadus üksteise eest hoolitseda ning empaatia areneb välja tugevate kiindumussuhete kaudu esimesel kahel eluaastal.

Kuid empaatia arendamine ei piirdu lapsepõlvega. Me saame selle kasvamist toetada terve elu ning kasutada seda tõhusa jõuna enda sotsiaalses transformatsioonis. Sotsioloogia, psühholoogia ja ajaloo uuringud näitavad, et muutes empaatia oma maailmavaate osaks, saame parandada kõigi enda ümber olevate inimeste elu. Tugeva empaatiavõimega inimesi iseloomustab kuus igapäevast harjumust, mida igaüks saab endas arendada.
 
1. Arenda uudishimu võõraste suhtes
Empaatiavõimelistel inimestel on täitmatu uudishimu võõraste suhtes. Nad on valmis rääkima bussis enda kõrval istuva inimesega, säilitades lastele omast uudishimulikkust, mida ühiskond meist väga osavalt välja peksab. Nad leiavad, et teised inimesed on põnevamad kui nemad ise. Kuid oluline on mitte teisi üle kuulata, vaid jääda uudishimulikuks küsijaks.

Uudishimulikkus arendab empaatiat, kui räägime inimestega, kes on väljaspool meie tavalist tutvusringkonda – kui kohtame elusid ja maailmavaateid, mis võivad meie omast oluliselt erineda. Uudishimulikkus on üks võtmetegur, mis aitab suurendada meie rahulolu eluga ning see on kasulik abimees, ennetamaks üksildust.

Uudishimu arendamine eeldab enamat kui viisakas vestlus ilma kohta. Püüa mõista maailma, mis on teise inimese peas. Me kohtume iga päev võõraste inimestega. Näiteks see tätoveeringutega naine, kes posti toob või uus töötaja, kes eelistab üksida lõunatada. Sea endale väljakutse iga nädal ühe võõra inimesega vestlust alustada. Ainus, mida selleks vajad, on julgus.


2. Esita eelarvamustele väljakutse ja avasta, mis sind teistega seob
Meil on palju eelarvamusi teiste suhtes ja kollektiivseid silte nagu “moslemi fundamentalist”, “sotsaalabisõltlane”. Need sildid takistavad meil hindamast nende inimeste individuaalsust. Empaatiavõimelised inimesed esitavad isiklikele eelarvamustele väljakutse ning püüavad pigem leida seda, mis neid teiste inimestega seob, kui seda, mis neid lahutab.

Ajaloos on mitmeid näiteid selle kohta, kuidas kahest erinevast religioossest, rassilisest või maailmavaatelisest grupist pärit inimesed vihkavad üksteist niikaua, kuni näevad vaid teise inimese “silti”. Õppides seda inimest lähemalt tundma, saame sageli teada, et neid asjaolusid, mis meid ühendavad, võib olla tegelikult palju rohkem kui neid, mis meid lahutavad.


3. Proovi elada teise inimese elu
Sa arvad, et jääronimine või lohesurfamine on ekstreemsport? Võib-olla tasub proovida eksperimentaalset empaatiat – potentsiaalselt kõige keerulisemat ja kõige äratasuvamat võimalust laiendada oma empaatiavõimet. Otsi võimalusi saada otsest kogemust sellest, millist elu teised inimesed elavad ning järgi põlisameeriklaste vanasõna “kõnni miil teise mehe mokassiinides, enne kui sa teda kritiseerid.”

George Orwell on inspireeriv näide selle kohta. Ta soovis näha oma silmaga, kuidas elavad ühiskonna rõhutuimad. Ta riietus kerjuseks ning elas mõnda aega Ida-Londoni tänavatel kerjuste ja hulkurite keskel. Ta mõistis, et kodutud ei ole ainult “purjus kaabakad” ning ta sõlmis uusi sõprussidemeid ning muutis täielikult enda vaateid ühiskonna ebavõrdsuse kohta. Orwelli jaoks oli see tema elu parim reisikogemus, mille tagajärjel ta mõistis, et empaatiavõime ei tee sinust lihtsalt head inimest, vaid see on sinu enda jaoks ka hea.

Me kõik võime teha oma eksperimente. Kui oled religioosne, siis proovi osaleda mõne teise religiooni teenistusel, kui oled ateist, mine vahelduseks kirikusse. Veeda enda järgmine puhkus mõnes arengumaa külas vabatahtlikuna. Filosoof John Dewey on öelnud: “Kogu tõeline haridus tuleb kogemuste kaudu.”


4. Kuula hästi ja ole avatud
Empaatilisele vestlejale on omased kaks iseloomujoont. Üks neist on põhjalik kuulamine. Vägivallatu suhtlemise (non-violent communication, NVC) meetodi looja Marshall Rosenberg on öelnud: “Kõige olulisem on meie võime olla kohal ja märgata, mis tegelikult pealispinna all toimub – märgata unikaalseid tundeid ja vajadusi, mida inimene sel hetkel kogeb.” Empaatiavõimelised inimesed kuulavad teisi hoolikalt ning püüavad mõista teiste emotsionaalset seisundit ja vajadusi, olgu see sõber, kellel on diagnoositud vähk või abikaasa, kes on pahane kuulaja liiga pikkade tööpäevade pärast.

Ainult kuulamisest ei piisa. Teine empaatilise vestluse iseloomujoon on enda haavatavaks tegemine. Maski eemaldamine ja tunnete avaldamine on väga oluline selleks, et luua tugev empaatiline side. Empaatia on mõlemasuunaline ning parimal juhul üles ehitatud vastastikusele mõistmisele ning enda kõige olulisemate uskumuste ja kogemuste vahetamisele.


5. Kanna edasi inspiratsiooni sotsiaalseteks muutusteks
Sageli eeldame, et empaatia toimub vaid üksikisiku tasandil, kui see võib olla ka massifenomen, mis toob endaga kaasa põhimõttelisi sotsiaalseid muutusi. Mõtle näiteks 18. ja 19. sajandil toimunud orjandusevastasele liikumisele, mille edendajad ei seadnud lootusi pühadele tekstidele, vaid inimlikule empaatiavõimele, kirjeldades orjade kannatusi istandustes ja orjalaevadel. Ka tööliste ühendused on alguse saanud empaatiast tööstuste tööliste vahel, keda ühendas tööandja poolne ärakasutamine.

Empaatia kannab kollektiivsel tasandil vilja kõige tõenäolisemalt siis, kui selle seemned on istutatud lastesse. Üks maailma parimaid empaatia õpetamise programme on Roots of Empathy Kanadas, mis on toonud kasu rohkem kui poolele miljonile koolilapsele. Selles vaatlevad õpilased imiku arengut, õppides selle käigus emotsionaalset intelligentsust, ning selle tulemusel on vähenenud koolikiusamine ja paranenud akadeemilised saavutused.

Lisaks haridusele on oluline väljakutse välja mõelda, kuidas sotsiaalsete võrgustike kaudu rakendada empaatia jõudu selleks, et luua laiahaardelist poliitilist aktsiooni. Twitter viis inimesed tänavale Occupy Wall Streeti ja araabia kevade liikumiste ajal, aga kas selle abil on võimalik panna inimesi hoolima võõraste kannatustest, olgu need siis põua all kannatavad Aafrika farmerid või tulevased generatsioonid, kes peavad kannatama meie tänase elustiili tagajärgede all?

6. Arenda välja ambitsioonikas kujutlusvõime
Empaatiavõimelised inimesed suudavad teha rohkemat kui mõista tavapärast. Me kipume arvama, et empaatia peaks olema reserveeritud nendele, kes elavad ühiskonna äärealadel või kes kannatavad. See on kahtlemata vajalik, kuid sellest ei piisa. Me peame püüdma empaatiavõimet üles näidata ka nende suhtes, kelle uskumusi me ei jaga või kes on mingil moel meie “vaenlased”. Näiteks kui oled globaalse soojenemise vastu võitleja, siis tasub uurida, kuidas mõtlevad naftakompaniide tegevjuhid, et luua tõhusamaid strateegiaid, kuidas panna neid rohkem taastuvenergia poole vaatama.

Oma vastaste empaatiline mõistmine on tee sotsiaalse tolerantsi suunas. Seda mõistis ka Gandhi, kui moslemite ja hindude vahelised konfliktid viisid India iseseisvumiseni aastal 1947 ning Gandhi kuulutas: “Ma olen moslem! Ja hindu ja kristlane ja juut.“

“Sotsiaalse ettevõtluse isaks” nimetatud Bill Drayton usub, et kiirete tehnoloogiliste muutuste ajastul on empaatiaoskus võtmetähtsusega ka organisatsioonide ja äri ellujäämisel, kuna see rõhutab edukat meeskonnatööd ja head juhtimist.

20. sajand oli “enesevaatluse ajastu”, mil eneseabi ja teraapia kultuur julgustas meid uskuma, et parim viis mõista, kes me oleme ja kuidas elame, on vaadata iseendasse. Kuid see jättis meid oma naba imetlema. 21. sajand peaks saama empaatia ajastuks, kui me avastame ennast mitte lihtsalt enese peegelduste abil, vaid olles huvitatud ka teiste eludest. Me vajame empaatiat, et luua uutmoodi revolutsioon. Mitte vanamoeline revolutsioon, mis on ehitatud üles uutele seadustele, institutsioonidele ja poliitikatele, vaid radikaalne revolutsioon inimsuhetes.

Allikas: Telegram.ee

​Te ei saa ette ennustada ega vältida partneri alateadvuses toimuvaid plahvatusi, mille tagajärjel isegi pealtnäha imetore inimene teid reedab. Aga oleme ausad – ega te saa ennast ka selles osas sajaprotsendiliselt kontrollida. See osa elust ja inimese psüühikast on etteaimamatu.
 
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus `OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 92

Kuigi keegi ei tea kindlalt, mis ajus teeb meist ülitundliku inimese (ÜTI) või elamuste otsija (EO), arvatakse, et tegu on kahe teineteisest sõltumatu süsteemiga, mis on mõlemad loomult erinevad, teineteisest sõltumatult tugevad ja tõhusad. Süsteemi, mis määrab ära tundlikkuse, nimetavad mõned teadlased käitumist piiravaks süsteemiks, kuid mõistlikum oleks seda nimetada peatu-ja-kontrolli süsteemiks. Nimetatud süsteema aitab teil hetkeolukorda näha enne edasise tegutsemise osas otsuse tegemist hinnang selle võimalikule sarnasusele varasemate olukordadega. Tugev peatu-ja-kontrolli-süsteem, mis arvatakse ÜTI-del olevat, eeldab olukordade ülipeene eristamise võimet, milleni on jõutud pika ja põhjaliku töötlemise tulemusel, ning just seda tunduvad ÜTI-d tegevat.

Teine süsteem ehk käitumise aktiveerimise süsteem muudab meid uudishimulikuks, uurimisaltiks ning tekitab võimalike auhindade osas erutust. Selles süsteemis osalevad aju osad ja peamine virgatsaine (dopamiin) toimivad aju peatu-ja-kontrolli-süsteemi taga olevates osades ja peamisest virgatsainest (serotoniinist) täiesti eraldi. Kui teie aju see osa on üli tõhus, olete EO.

Kui keegi on EO, siis meeldivad talle uued kogemused. EO-d tunduvad olema valmis ÜTI-dest rohkem riskima, kuna midagi – EO puhul uudseid kogemusi – tahtes ollakse selle saamiseks valmis enam riskima. Sel juhul riskite rohkem ka siis, kui olete ÜTI, kuigi enamasti eelistavad ÜTI/EO hübriidid ka uudseid elamusi ohutult saada. Kui olete EO, kuid mitte-ÜTI, riskite te palju enam, kuna ei kuluta oluliselt aega peatumisele ja kontrollimisele.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus ` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 44 ​

Armastus tähendab teise inimese jõuvälja sisenemist. See muudab meid. Niisiis on loomulik, et enne sinna sisenemist kõhkleme.

Iga terapeut, teadlane või armastusest kirjutav õpetlane pakub teile välja sama lahenduse:
Selleks, et olla lähedane, peate te oma „mina“ eraldi hoidma. Kui teie eraldi „mina“ puudub, pole teis kedagi, kes saaks olla teie ise, ehe ja loomutruu. Aga kuidas saame väita, et oleme lähedases suhtes ja armastame kedagi, kui end temast täiesti eraldi hoiame? Kui me ei jaga teise inimese ihasid ega tunne soovi tema valu leevendada?

Mitte ükski inimene, kes teid päriselt armastab, ei nõua teilt iial enese mahasurumist.

Kui mõistate, et saate oma vajadusi väljendada ning teie partner nendega arvestab, siis võite peagi avastada, et hirm enda kaotada on kadunud.
​
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus `OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 97-98

​Vastake igale küsimusele oma sisetunde järgi. Valige tõene vastus, kui väide peab vähemalt mingil määral paika. Märkige vastus valeks, kui see ei pea teie puhul olulisel määral või üldse mitte paika.

​1. Kui see oleks turvaline, siis prooviksin aineid, mis aitaksid mul saada uusi veidraid kogemusi.
2. Teatud vestlused võivad muutuda nii igavaks, et tundub lausa valus.
3. Parem lähen uude kohta, mis ei pruugi mulle meeldid, kui et naasen vanasse kohta, mida tean endale meeldivat.
4. Sooviksin katsetada mõnd füüsilist põnevust tekitavat spordiala, näiteks suusatamist, mägironimist või surfamist.
5. Pikalt kodus olles muutun ma rahutuks.
6. Mulle ei meeldi oodata, kui mul samal ajal midagi teha pole.
7. Vaatan harva mõnd filmi sagedamini kui korra.
8. Naudin uut ja tundmatut.
9. Kui näen midagi ebatavalist, olen selle lähemaks uurimiseks valmis kõike tegema.
10. Tüdinen iga päev samade inimestega koos viibimisest.
11. Minu sõprade sõnul on raske aimata, mida ma teha tahan.
12. Mulle meeldib uue kohaga tutvuda.
13. Väldin igapäevast rutiini.
14. Mind tõmbab intensiivseid kogemusi pakkuva kunsti poole.
15. Mulle meeldivad ained, millega saab end „pilve“ tõmmata.
16. Eelistan sõpru, kes on ettearvamatud.
17. Ootan seda, et satuksin uude ja mulle võõrasse paika.
18. Kui ma reisimisele raha kulutan, siis valin kindlasti uue ja võimalikult teistsuguse riigi.
19. Sooviksin saada maadeavastajaks.
20. Naudin seda, kui keegi teeb ootamatult mõne seksuaalse alatooniga nalja või pillab märkuse, mille peale kõik natuke närviliselt naerma hakkavad. 
​
TULEMUSED
Naised: Kui märkisite tõeseks 11 või enam väidet, siis olete te tõenäoliselt elamuste otsija. Kui märkisite tõeseks seitse väidet või vähem, siis te tõenäoliselt ei ole elamuste otsija. Kui märkisite tõeseks 8, 9, või 10 väidet, paiknete te tõenäoliselt kuskil elamuste ihaluse skaala keskpunktis.
Mehed: Kui märkisite tõeseks 13 või enam väidet, siis olete te tõenäoliselt elamuste otsija. Kui märkisite tõeseks üheksa väidet või vähem, siis te tõenäoliselt ei ole elamuste otsija. Kui märkisite tõeseks 10, 11, või 12 väidet, paiknete te tõenäoliselt kuskil elamuste ihaluse skaala keskpunktis.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 25

​Teised testid leiad siit.

​1. ÜTId/mitteEOd (elamusteotsijad): üldjuhul on tegemist juurdleva meelelaadiga inimestega, kes on vaikse eluga rahul; nad ei ole impulsiivsed ega näe olulist põhjust riskimiseks.

2. EOd/mitte-ÜTId: harilikult on tegemist uudishimulike, innukate, impulsiivsete, kõhklemata riskivate ja kergesti tüdinevate inimestega; nad ei taju erinevate olukordadega seotud nüansse ja isegi ei huvitu neist.

3. Mitte-ÜTId/mitte-EOd: neile on omane vähene uudishimu ja vähene soov elu üle sügavamalt järele mõelda; nad lihtsalt elavad elu nii lihtsalt ja loomulikult kui võimalik.
​
4. ÜTId/EOd: neile on omane mitmekülgsus, ühendades ÜTI nägemuse ja EO energia, kuid nende optimaalne erutustase on väga piiratud, kuna nad jooksevad kiiremini kinni ja tüdinevad kergesti; nad lähevad sageli iseendaga vastuollu, kuna soovivad küll uusi kogemusi, soovimata samas üleerutuda või liigselt riskida. Nagu üks ÜTI/EO kunagi ütles: „Mul on koguaeg tunne, et mu üks jalg on gaasi- ja teine piduripedaali peal.“

Neli tüüpi tähendab, et erinevaid suhtekombinatsioone on  kuusteist: paarid, kus on esindatud ÜTI/mitte-EO, ÜTI/EO, ÜTI/ mitte-EO omadused koos ÜTI/EO omadustega jne.
​
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus `OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 45

"Minu jaoks oli päris üllatav kui n.ö. vastuseid otsides tegelikult täiesti juhuslikult internetis läbi päris paljude erinevate lehekülgede lõpuks ÜTI teema ja ÜTI testideni jõudsin. 100% muidugi kõik kokku ei lähe aga valdav enamus küll.

Nüansside tajumisest ja põhjalikkusest oli meie kohtumisel juttu ka. Seoses põhjalikkusega on mul olnud juhus, kus ühe töökaaslese suust tuli ütlus minu kohta, et olen nagu toriseja pöialpoistest. Ma esialgu ei saanud aru milles probleem oli aga kui sain asja üle natuke mõelda siis jõudis kõik mulle kohale. Selles antud seltskonnas võisin vähemalt mõne inimese arvates olla vahel päris suureks "piduriks", sest ülejäänud seltskonnast erinevalt ei meeldinud mulle äkkideede peale tegutsema tormata. Mulle on alati meeldinud enne tegutsema hakkamist asju korralikult läbi mõelda ja oma sellise suhtumisega ei olnud ma selles konkreetses seltskonnas just väga populaarne aga ma jäin ka edaspidi siiski oma seisukohtade juurde ja korralikult mõtlemata tegutsema ei tormanud ja ei lubanud seda ka teistel teha, sest küsisin küsimusi ja see nõudis ka teistelt planeerimist.

Vahel võib elu ka siiski väga kiiret otsustamist nõuda ja siis võib oma pika analüüsimisega kahjuks mõned olulised asjad ka "maha magada".

Fotograafia on päris palju aastaid mu üks suurimaid hobisid olnud ja seoses sellega ja ÜTI teemaga tekkis mul hiljuti üks mõte, et miks on nii, et mõni pilt, mis mulle endale väga meeldib enamusele teistele inimestele võib olla muljet ei avalda. Ehk on siin ka vähemalt osaliselt mängus ÜTI-ide oskus oluliselt rohkem nüansse tajuda kui enamus teisi inimesi. Huvitav oleks seda muidugi testida ÜTI ja mitte ÜTI puhul. Muidugi fotode puhul ei ole nüansid ainukesed asjad, mis fotost n.ö. foto teevad.

ÜTI-de sügav emotsioonide tajumine on ka minu jaoks väga tuttav teema ja tegelikult oli aeg kui ma just meeleldi näiteks haiglas kedagi vaatamas ei tahtnud käia, sest seal tundus rusuv olla ja mulle jäi mulje, et haigla õhustik neelab päris kõvasti minu energiat."

Meelis, 39

Vastavalt Dr. Aronile on suhetel, mille üks pool on ülitundlik inimene (ÜTI), potentsiaali kujuneda kas erakordselt edukaks või täiesti ebaõnnestunuks. Vaatamata sellele, et me esindame umbes 20 protsenti elanikkonnast, on tõenäosus, et suhte üheks osapooleks saab ÜTI (eeldusel, et inimesed pannakse paari juhuslikult) umbes 36 protsenti. Kui kaasame mõõdukalt tundlikud inimesed, kujuneb see protsent veelgi suuremaks. Kui arvestame nii sõprus- kui ka romantiliste suhetega, üritab ilmselt iga mitte-ÜTI tõenäoliselt armastada mõnd ÜTIt, sellel kui iga ÜTI püüab päris kindlasti armastada vähemalt üht mitte-ÜTIt. Võib koguni öelda, et teadmised erinevast tundlikkusest on iga paari seisukohast olulised, kuna alati on üks teisega võrreldes tundlikum.
​
Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus `OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 38