Kuigi keegi ei tea kindlalt, mis ajus teeb meist ülitundliku inimese (ÜTI) või elamuste otsija (EO)...

Kuigi keegi ei tea kindlalt, mis ajus teeb meist ülitundliku inimese (ÜTI) või elamuste otsija (EO), arvatakse, et tegu on kahe teineteisest sõltumatu süsteemiga, mis on mõlemad loomult erinevad, teineteisest sõltumatult tugevad ja tõhusad. Süsteemi, mis määrab ära tundlikkuse, nimetavad mõned teadlased käitumist piiravaks süsteemiks, kuid mõistlikum oleks seda nimetada peatu-ja-kontrolli süsteemiks. Nimetatud süsteema aitab teil hetkeolukorda näha enne edasise tegutsemise osas otsuse tegemist hinnang selle võimalikule sarnasusele varasemate olukordadega. Tugev peatu-ja-kontrolli-süsteem, mis arvatakse ÜTI-del olevat, eeldab olukordade ülipeene eristamise võimet, milleni on jõutud pika ja põhjaliku töötlemise tulemusel, ning just seda tunduvad ÜTI-d tegevat.

Teine süsteem ehk käitumise aktiveerimise süsteem muudab meid uudishimulikuks, uurimisaltiks ning tekitab võimalike auhindade osas erutust. Selles süsteemis osalevad aju osad ja peamine virgatsaine (dopamiin) toimivad aju peatu-ja-kontrolli-süsteemi taga olevates osades ja peamisest virgatsainest (serotoniinist) täiesti eraldi. Kui teie aju see osa on üli tõhus, olete EO.

Kui keegi on EO, siis meeldivad talle uued kogemused. EO-d tunduvad olema valmis ÜTI-dest rohkem riskima, kuna midagi – EO puhul uudseid kogemusi – tahtes ollakse selle saamiseks valmis enam riskima. Sel juhul riskite rohkem ka siis, kui olete ÜTI, kuigi enamasti eelistavad ÜTI/EO hübriidid ka uudseid elamusi ohutult saada. Kui olete EO, kuid mitte-ÜTI, riskite te palju enam, kuna ei kuluta oluliselt aega peatumisele ja kontrollimisele.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus ` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 44 ​

---