Kas märkad väikseid detaile enda ümber, mida teised ei näe? Eriti üksikasju ümbritsevate inimeste kohta? Kas sul tekib kiirelt ülestimulatsioon, kui su ülesannete loetelu on pikk, su nädalavahetus on tihe või kui veedad aega lärmakas ja kaootilises keskkonnas? Kas tajud oma kogemusi sügavuti ja tunned emotsioone suurelt?

Kui jah, siis võid olla ülitundlik inimene (ÜTI). Vaatame nelja suuremat erinevust.

1. Su aju reageerib dopamiinile teisiti
Dopamiin on aju premeeriv kemikaal. Lihtsalt öeldes sunnib see sind tahtma teatud asju teha ja seejärel annab sulle võidu ja naudingu tunde.

Mitmed ülitundlikkusega seotud geenid mõjutavad aju dopamiini kasutamist – viisil, mida me veel isegi täielikult ei mõista. ÜTI-t tõmbavad välised hüved tõenäoliselt vähem kui mitte ÜTI-t. Preemiateks on pigem elu „kuldsed kleebised.“ Näiteks edutamine tööl, palgatšekk või sotsiaalsesse gruppi kuulumine. Sarnaselt introvertidele pole ÜTI-de jaoks sageli lihtsalt need teemad nii põnevad, mida teised jälgivad.

See on osa sellest, mis võimaldab ÜTI-del teabe töötlemise ajal end jälgida ja tähelepanelik olla. Tõenäoliselt takistab see sama ka liikumast tugevalt stimuleerivate olukordade poole, mis lõppeksid ülestimulatsiooniga.

Kui oled ÜTI ja sulle lihtsalt ei paku huvi lärmakad peod ja suured riskid, pead selle eest tänama oma dopamiini süsteemi.

2. Sinu peegelneuronid on aktiivsemad
Peegelneuronid mängivad suurt rolli ÜTI ajus. Need aitavad meil oma tegude põhjal mõista, mida keegi teine kogeb. Sisuliselt võrdlevad need ajurakud teise inimese käitumist aegadega, mil olete ise sarnaselt käitunud „peegeldades“ neid tõhusalt, et mõista mis teistes toimub.

See on paljudel põhjustel oluline. Kuid peamiselt lubab see meil tunda teiste suhtes empaatiat ja kaastunnet. Kui tunneme ära valu (või rõõmu), mida keegi läbi elab ning haakume sellega, on see just selle süsteemi tõttu. Suurem peegelneuronite aktiivsus viitab empaatilisemale inimeses – nagu ÜTI.

ÜTI-del pole tingimata rohkem peegelneuroneid kui teistel, pigem on nende peegelneuronite süsteemid aktiivsemad. 2014. aastal leiti uuringutes, et ÜTI-de aju aktiivsus oli sotsiaalsuse ja emotsioonide töötlemise osas kõrgem. Selline aktiivsus kerkis isegi võõrastega seotud katsetes. Mis omakorda tähendab, et ÜTI-d võivad hõlpsasti kaastunnet jagada ka isikule, keda nad ei tunne. (Mõju on siiski kõige suurem lähedaste puhu.)

ÜTI jaoks on peegelneuronid sammaegselt supervõimeks kui ka ebamugavuseks – näiteks, kui sa ei saa vaadata sama TV saadet, kui teised, sest see on liiga vägivaldne. Kuid siit pärineb ka see, mis muudab su soojaks, hoolivaks ja läbinägelikuks teiste inimeste läbielamiste suhtes.

3. Sa tõesti koged emotsioone elavamalt
Eesajju on peidetud põnev piirkond. See on ühendatud mitmesse süsteemi, mis hõlmavad emotsioone, väärtushinnanguid ja töötlevad sensoorset infot. Kui ütleme, et ülitundlikud inimesed töötlevad infot teistest sügavamini, juhtub see suure tõenäosusega just siin.

Kuigi selle piirkonna roll pole veel täielikult mõistetav, on see kindlalt seotud emotsioonide reguleerimisega ning võimaldab neid kogeda teatava erksusega. Kõik meist tunnevad elu emotsionaalsetel hetkedel end elavamana. Kuid kõrge tundlikkus on seotud geenidega, mis iseäranis rõhutab emotsioonide sügavat tajumist. See geen võimaldab palju sügavamat kogemust.

Mida see ÜTI-de jaoks tähendab? Erinevalt peegelneoronitest, pole emotsionaalne erksus tingimata seotud sotsiaalsusega. See on seotud sellega, kui tugevalt tunned emotsioone ise enese sees vastusena ümberringi toimuvale. Seega, kui tundub, et koged emotsioone tugevamini kui teised, pole see ainult sinu peas (olgu, see on täielikult sinu peas, aga mõistad, mida mõtlen!). ÜTI-d on tundlikult häälestatud, et kogeda isegi peeneid emotsionaalseid vihjeid ja neile reageerida.

4. Teised inimesed on eredalt sinu radaril
Vähem tundlike inimeste jaoks on teiste inimeste välja lülitamine lihtne. Kuid ÜTI aju on loodud veidralt märkamaks ja lugemaks inimesi.

See on selgelt nähtav paljudes teistes aju osades, mis muudab ÜTI eriti aktiivseks sotsiaalsetes situatsioonides. Näiteks ajupildi uuringud tõid esile kõrgenenud aktiivsuse piirkondades, mis võivad luua suurema teadlikkuse ja hetkes teadval olemise. Need piirkonnad on palju aktiivsemad teiste inimeste piltide suhtes, eriti nende osas, kes on sobiliku sotsiaalse või emotsionaalse suunitlusega.

Teisisõnu: ülitundlikud inimesed muutuvad sotsiaalses kontekstis tegelikult erksamaks ja „teadlikumaks.“ Kui oled ÜTI, on sinu radaril kõige eredamalt inimesed.
 
Ülitundlikku aju kingitus
Ülitundliku aju kingituse kohta on paljugi öelda. See töötleb teavet põhjalikult, näeb rohkem seoseid ja suhtleb teistega sügavuti.

Võib olla on sinu kõige olulisem kingitus ÜTI-na just see, mis on mõeldud sinu kaitsmiseks. Sinu aju on häälestunud kõigi ümbritsevate käitumise märkamisele ja lugemisele. Kui kellelgi on halb uudis, tead sa seda. Kui keegi ei hakka sind õigesti kohtlema, näed seda tulemas. Kui olukord pole sinu jaoks toetav, tead tõenäoliselt ka seda.

See on oluline, sest ÜTI vajavad arenemiseks tervislikku keskkonda ja toetavaid lähedasi – vahest ehk isegi rohkem kui teised.

Kui oled ÜTI võib su aju olla kõige võimsam sotsiaalne masin kogu universumis!

Andre Solo

Inglisekeelse artikli leiad siit. 

Vaba tõlkena eesti keelde pannud Marilii Toots.
www.joogatunnid.ee
www.ulitundlikinimene.ee
FB Rännud hingemaastikul
Youtube Rännud hingemaastikul
Soundcloud Rännud hingemaastikul
Instagram, mis on saanud nime Marilii esimese raamatu "Kukkudes armastusse" järgi
 
Marilii kasvamise teekond on vormumas raamatuteks.
Sul on võimalus panustada tema järgmiste teoste ilmumisse siin: https://www.hooandja.ee/projekt/rannud-hingemaastikul

Tänan Sind

Millisest "pisaratevabast" emotsioonide väljendamisest te räägite?

Tundlikud inimesed omandavad tihti halba mainet seetõttu, et nad tunduvad olevat oma emotsioonide täieliku mõju all.

Tegelikult on asi hoopis rohkem kinni inimese isiksuses. Olles ülitundlik inimene tähendab üldjuhul ka seda, et ollakse intuitiivsemad ja empaatilisemad. Uuringute tulemusena võib öelda, et umbes 20% inimestest on pisarad kerged tulema.

Nagu enamuste isiksuseomaduste puhul kehtib ka ülitundlikel inimestel reegel, et kui sa tead nende "kiiksudest", siis on sul neid oluliselt lihtsam mõista. Mõistmine tähendab nii nende iseärasuste, kui ka neile mittemeeldivate asjade mõistmist. Mõned käitumismudelid ja tõekspidamised lihtsalt ei käi nendega kokku.

Allpool on kirjas mõned tegevused, mis sageli pole ülitundliku inimese jaoks.

1. Enda vaoshoidmine, kui oled parasjagu väga emotsionaalne
Ülitundlikud persoonid on tavapäraselt sagedased nutjad, kuid mitte seetõttu, et nad on õrna hingega. Ei ole tähtis, kas nad on õnnelikud, kurvad, vihased või liigutatud. Kui nad tunnevad sügavaid tundeid, siis on pisarad kerged tulema. See on üks ülitundlike omadustest, mis paneb neid häbi tundma. Samas on see omadus, mida nad ise väga lihtsalt kontrollida ei saa. Uuringute tulemusena on teada saadud, et ülitundlikud inimesed tunnevad stiimuleid palju sügavamalt ja seetõttu reageerivad ka tugevamini.

2. Pastapliiatsi nupu klõpsutamine
Valjud ja korduvad helid on nende jaoks häirivad. Ülitundlike inimeste uurija Elaine Aron tähelepanekute tulemusena on selgunud, et ülitundlikel inimestel tekib välissegajate mõjul kergelt ülestimulatsioon ja seega võivad sellised häirivad helid olla neile eriti masendust tekitavad.

3. Ebaviisakus
Elaine Aron uurimuste kohaselt on ülitundlikud inimesed tavaliselt ka väga kohusetundlikud ja viisakad. See tähendab tegelikult oluliselt rohkem, kui mõne "palun" ja "tänan" ütlemine. Nad saavad väga hästi aru, kui nad tekitavad kellelegi ebamugavust. Tõenäoliselt ei õnnestu kohata ühtegi ülitundlikku inimest, kes siseneks ühistransporti enne, kui kõik väljuvad inimesed on tulema pääsenud. Nad märkavad suure tõenäosusega koheselt, kui keegi ei käitu heade tavade kohaselt.
​
4. Õudusfilmi vaatamine lihtsalt oma lõbuks
Kas sa sooviksid vaadata mõnda õudukat nädalvahetusel? Ülitundlikud inimesed seda tõenäoliselt ei sooviks. Elaine Aron uuringute kohaselt on ülitundlikud inimesed üliempaatilised, mis tähendab seda, et nad asetavad ennast teiste inimeste olukorda. Seetõttu ei pruugi neile selliste filmide vaatamine meeldida.

5. "Konstruktiivse kriitika" teema
Ülitundlik inimene võib olla saadud kriitikast kauem mõjutatud kui enamus teisi inimesi. Nad peavad seda murettekitavaks ja nad mõtlevad saadud kriitikale oluliselt sagedasemalt kui nende vähem tundlikud kaaslased.

6. Lihtne otsuste langetamisel
Ei oma tähtsust, kas otsustama peab söögikoha või töökohavahetuse üle. Iga selline otsus paneb ülitundlikule inimesele pea kogu maailma raskuse. Elaine Aron uuringutest selgub, et nende jaoks on otsuste tegemine seetõttu raske, et nad kardavad teha valet otsust.

7. Ühistreeningud
Ted Zeff´ (The Highly Sensitive Person Survival Guide e. Ülitundliku inimese ellujäämisõpik autor) uuringud tõid välja, et aeroobikatreeningud pole tõenäoliselt kohad, kus ülitundlikud inimesed ennast nagu "kalad vees" tunneksid, sest nad kardavad, et iga nende liigutust jälgitakse ja hinnatakse tähelepanelikult.

8. Ütlemine, et tattoo tegemine ei tee üldse haiget
Ülitundliku inimese jaoks võib olla süst arsti juures või ka ära löödud varvas vägagi piinarikas. Elaine Aron uuringute kohaselt on ülitundlikud inimesed valu aistingutest tavaliselt rohkem mõjutatud kui teised inimesed.

9. Kellegi ärritunud olek
Ülitundlikud inimesed on muutuste suhtes väga tähelepanelikud, olgu selleks siis inimese meeleolu või ka uus sisustusdetail nende sõbra elutoas. Seda põhiliselt seetõttu, et nad märkavad õhkõrnu muutusi neid ümbritsevas ja nad on tugevalt mõjutatud teiste inimeste emotsioonidest (teiste sõnadega, kui sa oma tekstides muudad oma kirjavahemärkide kasutust, siis suure tõenäosusega nad märkavad seda).

10. Ütlemine, et „tundlikkus“ on halb isiksuseomadus
Ülitundlike inimesi sildistatakse väga tihti järgmiste omadussõnadega: liiga tundeküllane, liiga nõrk, liiga tundlik. Uuringud näitavad, et nad ei saa sinna mitte midagi parata, nad on lihtsalt bioloogiliselt sellisteks loodud ja kui aus olla siis nad ei vahetaks oma ülitundlikkust mitte millegi vastu.
 
Inglisekeelse artikli leiad siit.
Eestikeelne versioon: Meelis Riiseberg ja Marilii Toots

1. Nad meeldivad enamusele inimestest, sest nad suudavad olla üldiselt empaatilised teiste inimeste emotsioonide suhtes ja olla head kuulajad.
2. Tunnevad kohe ära, kas nende ellu tulnud uus inimene on nö. nende inimene või mitte.
3. Tajuvad väga hästi seda, kui mõni inimene ei ole üdini usaldusväärne.
4. Kipuvad eelistama tervislikku toitu ja muid tooteid, sest nad ei talu mürke enda ümber.
5. Mõistavad suhteid oluliselt sügavamalt, kui enamus teisi inimesi seda teha suudavad ja neil on suurepärane oskus näha suuremat tervikpilti.
6. Nad võivad olla väga loomingulised ja nende loomingulisusele avaldab tugevat mõju muusika, loodus ja/või kunst.
7. Suurepärane oskus teisi inimesi innustada ja mõjutada ning seda tänu just ülitundlike endi poolt kogetud emotsioonidele (näiteks õnnetunne, nauding, rahu, elevus), mis võivad olla isegi nii tugevad, et neid tundeid hakkavad ka teised inimesed tundma.
8. Tugev intuitsioon, mis hõlbustab nende jaoks õigete otsuste tegemist uute võimaluste avanedes või uutes olukordades.
9. Kui ülitundlik inimene siseneb mõnda ruumi, hoonesse või muusse keskkonda, siis teab ta koheselt, kas see on tema jaoks meeldiv koht või mitte.
10. Tunnetavad väga hästi oma keha reaktsioone ja funktsioneerimist ning tänu sellele saavad nad kiiresti reageerida kui midagi on valesti.
 
Need on ainult mõned eelised, mida me võiksime nautida olles ise ülitundlikud inimesed. Need omadused koos paljude teiste isiksuse omadustega aitavad kujundada ja luua just sellise elu, mis meile endile kõige rohkem meeldib. Tuleb meeles pidada, et mitte kõik tundlikkuse vormid ei pruugi esialgu tunduda õnnistusena. Tihti läheb aega enne, kui õnnestub õppida oma tundlikkust enda jaoks positiivseks omaduseks pidama ja see on igati normaalne. Nii anname sageli ümbritsevatel olukordadel võimaluse meid kontrollida, kas siis pärssides või piirates meie arengut. Kuid me ei pea kannatama aastaid enne, kui õpime kasutama kõiki oma iseloomujooni selleks, et saada parimaks võimalikuks iseendaks. Me võime tormata läbi elu, aga saame elada ka kuulates oma tundlikkust ja nii luua endale just sellise elu, millises me peaksime elama.

Inglisekeelse artikli leiad siit. 
Eestikeelne versioon: Meelis Riiseberg ja Marilii Toots

​Inimtüüpide kirjeldamine aitab meil mõista, kui erinevad inimesed tegelikult on. Kui me seda ei teadvusta, võimegi jääda arvamusele, et kõik on meie moodi. Kui keegi käitub teistmoodi kui meie, näikse midagi olevat valesti. Enne, kui ma jõudsin arusaamisele, et on olemas erinevaid inimtüüpe, mõtlesin endamisi, et energilised ja kiire elutempoga inimesed kardavad tegelikult enda sisse vaadata. Ma arvasin, et nad põgenevad millegi eest. Nüüd mõistan, et nende jaoks toimivad asjad teistmoodi kui minu jaoks.

Ekstraverdid, kes pole teadlikud isiksuse erinevustest, võivad arvata, et introverdid on reserveeritud, endassetõmbunud, neil puudub huvi – ja aeg – teistega suhtlemiseks. Kui introvertne inimene eelistab veeta ühe õhtu üksinda ja mitte oma ekstraverdist partneriga, võib viimane arvata, et midagi on valesti, ja ta ei mõista, kuidas nii pikalt teistest eraldumises on võimalik leida midagi head. Paljude paaride jaoks võib teadmine erinevatest inimtüüpidest aidata teineteist paremini mõista.
​​
Ilse Sand `Armastades ennast` Pilgrim, 2016 lk. 33

Viis teaduslikku uuringut empaatide olemuse osas.

Psühhiaatri ja empaadina olen lummatud empaatide toimimise fenomenist. Tunnen kirglikult, et empaatia on ravim mida maailm hetkel vajab.

Empaatia on see, kui avardame südameruumi ja paneme end teise kingadesse. Empaadid lähevad isegi sügavamale. Nii mina kui ka mitmed mu patsiendid on empaadid. Inimesed, kes asetsevad empaatia skaalal kõrgel ja reaalselt tunnevad, mis toimub teise inimese kehas. Selle tulemusena, saavad empaadid tunda uskumatut kaastundlikkust teiste inimeste suhtes – kuid nad on tihti kurnatud „liiga palju“ tundmisest, kui nad just ei arenda strateegiaid oma tundlikkuse kaitseks ja kehtesta eluterveid piire.

Oma raamatus, „The Empath`s Survival Guide“ käsitlen järgnevaid intrigeerivaid teaduslikke selgitusi empaatia ja empaatide osas. Need aitavad meil sügavamalt mõista empaatia väge. Me saame seda oma eludes austada ja kasutusele võtta.

1. Peegelneuronite süsteem
Uurimused on avastanud teatud grupi ajurakke, mis on vastutavad kaastundlikkuse eest. Need rakud võimaldavad kõigil emotsioone peegeldada, selleks et jagada teise inimese valu, hirmu või rõõmu. Empaatidel on hüper-reageerivad peegelneoronid. Me resoneerime sügavalt teiste inimeste tunnetega. Kuidas see aset leiab? Peegelneouronid käivituvad välistest sündmustest. Näiteks, meie kaasa saab haiget, tunneme endas samuti valu. Meie laps nutab; tunneme end ka kurvana. Meie sõber on õnnelik; tunneme ka õnne. Kontrastina, psühhopaatidel, sotsiopaatidel ja nartsisissidel on teaduslikus keeles „empaatia defitsiidi häire.“ See tähendab teistega sarnase empaatia puudumise võimetust. See võib olla põhjustatud passiivsest peegelneuronite süsteemist. Peame neist inimestest teadlikud olema, sest nad pole tingimusteta armastuseks suutelised.

2. Elektromagnetväljad
Teine valdkond põhineb faktil, et nii aju kui ka süda tekitavad elektromagnetvälju. Põhinedes HeartMath Instiduudi andmetel, annavad need piirkonnad informatsiooni inimeste mõtete ja emotsioonide kohta. Empaat võib olla eriti tundlik selle signaali suhtes ja kipub saama sellest ülestimuleeritud. Empaadid teavad hästi, et see, mis juhtub maa ja päikesega mõjutab meie meeleseisundit ja energiat. Sarnaselt on meil tihti tugevam füüsiline ja emotsionaale reageering nii maa kui ka päikese elektromagnetväljade osas.

3. Emotsioonidesse nakatumine
Kolmas uurimus, mis suurendab empaatide mõistmist, on emotsioonidesse nakatumise fenomen. Uuringud on näidanud, et paljud inimesed korjavad üles end ümbritsevaid emotsioone. Näiteks, üks nuttev imik vallandab palatis nutulaine. Või näiteks, kui üks inimene väljendab valjusti töökohal ärevust, võib see laienda teistele. Inimesed püüavad sageli grupis teiste inimeste tundeid. Viimases New York Timesi artiklis teatati, et võime teistega tujusid sünkroniseerida on heas suhtes määrav. Mis on empaatide õppetund? Valida oma ellu positiivsed inimesed, siis ei tooda meid negatiivsusega alla. Samas näiteks, kui sõber elab rasket aega läbi, võta kasutusele erilisad abinõud enese keskmes- ja maandatud hoidmiseks.

4. Suurenenud dopaminitundlikkus
Neljas avastus hõlmab dopamiini, neurotransmitterit, mis suurendab neuronite aktiivsust ja on seostatud meeldiva reageeringuga. Uuringud on näidanud, et introvertsetel empaatidel kipub olema suurem tundlikkus dopamiini suhtes kui ekstravertidel. Nad vajavad vähem dopamiini, et õnnelikkust tunda. See selgitab, miks nad on rohkem rahul omaette olles, lugedes, mediteerides ning vajavad vähem välist stimulatsiooni pidudel ja teistel sotsiaalsetel kogunemistel. Kontrastiks saavad ekstraverdid dopamiini sööstu ergastelt sündmustelt. Neil ei saa sellest küll.

5. Sünesteesia
Viies uurimus, mille leian olevat eriti mõjusa, on ebatavaline seisund nimetusega „peegel-puudutuse sünesteesia.“ Sünesteesia on neuroloogiline seisund, kus kaks erinevat taju on ajus paarina. Näiteks näed sa värve, kui kuuled muusikapala või tunned sõnade maitset. Kuulsad sünesteesiad on Isaac Newton, Billy Joe ja viiuldaja Itzhak Perlman. Siiski, peegel-puudutuse sünesteesiaga inimesed suudavad tõesti tunda teiste emotsioone ja aistinguid nende eneste kehades nagu need oleksid nende endi omad. See on empaadi kogemusele suurepärane neuroloogiline selgitus.

Dali Lama ütles: „Empaatia on kõige hinnalisem inimese kvaliteet.“ Stressirohkete aegade jooksu, on lihtne saada ülestimuleeritud. Isegi siis on empaatia kvaliteet, mis aitab meid edasi. See võimaldab meil üksteist austada, isegi kui me pole samal seisukohal. Empaatia ei muuda sind sentimentaalseks mõistuseta pehmoks. See võimaldab hoida südame avatud, et suurendada tolerantsust ja mõistmist. See ei pruugi alati olla efektiivne inimestega läbisaamise ja rahu loomisel, kuid ma arvan, et see on parim võimalus, mis meil on.
 
Autori, Judith Orloff, Md, poolt kohandatud raamatu "The Empath´s Survival Guide: Life Strategies of Sensitive People" järgi. Käsiraamat empaatidele ja kõigile hoolivatele inimestele, kes soovivad hoida südame avatud kohati tundetus maailmas.

Eestikeelde pannud Marilii Toots
Inglise keelse teksti leiad siit.

Sügavus

• Luues seoseid ja võrreldes teisi samalaadseid kogemusi. Nad teevad seada alati.
• Kui nad teevad otsuse teadmata, kuidas nad selleni jõuavad, nimetatakse seda intuitsiooniks. ÜTI intuitsioon on hea (aga mitte ilmeksimatu – klesad, mustrid, minevik jne).
• Otsust teadlikult kujundades on nad aeglasemad. Ka see iseloomustab töötlemisprotsessi sügavust.
• Keerukate ülesannete lahendamisel kiired ja täpsed
• Asjade nägemine nii nagu need on
• Aju saare ehk insula aktiivsus – selles piirkonnas töödeldakse hetkeinfot tunnete ja emotsioonide, kehaasendite ja väljaspool aset leidvate sündmuste kohta. Teadlikkuse piirkond.

Ülestimulatsioon

• Vähimagi pisiasja märkamine. Palju tuleb korraga meelde jätta (siis võib olukord muutuda keeruliseks), intensiivseks (palju müra ja objekte) või kestab liiga kaua, siis väsite kiiremini, sest töötlemist vajavat infot on palju.
• Teised, kes ei märka niipalju, ei väsi nii ruttu.
• Üle stimulatsioon viib stressi (sh sotsiaalne), mis võib põhjustada vältivat käitumist. See omakorda aga võib põhjustada stressi, kuna vajame lähedust. Tasakaalu leidmine.
• Kuid kiirus ja täpsus tekitab omakorda stressi.

Emotsionaalne reageerimisvõime

• Nii positiivne kui negatiivne tugev reaktsioon.
• Aju uuringud tõid esile, et ei esinenud mitte ainult tugev esmane emotsioonide kogemus seotavas piirkonnad, vaid ka „kõrgemates“ rääkimise ja tajumisega seotud piirkondades, mis vastutavad aju sügavuti töö eest.
• Empaatia – nähes emotsiooni insula aktiveerib ja suureneb aktiivsus peegelneuronite süsteemis.
• Tänu sellele süsteemile õpime matkimise kaudu
• Abiks teiste tunnete ja kavatsuste taipamisel
• Tihti teame kuidas teine end tunneb ning tunneme ise vähemal või suuremal määral samamoodi
• Aktiivsus teatud ajupiirkondades viitab soovile midagi ette võtta ja tegutseda
• Väärarusaama kohaselt sunnivad emotsioonid meid mõtlema ebaselgelt.
• Emotsioon aitab meil juhtunut meeles pidada ja sellest õppida
• Mida enam on rõõmu teo tagajärjel, seda suurema tõenäosusega saame sellest innustust selle kordamiseks.
• Tugev emotsioon on edasiviivaks motivaatoriks.

Nüansitundlikkus

• Nüansitaju - paneme tähele pisiasju, mis teistele märkamatuks jäävad.
• See pole seotud alati hea sensoorse  (töötlemis tundlikkusega) nägemise või kuulmisega. Üks või mitu meelt on teravda, kuid ka siin võib olla tegu sügava töötlemisprotsessiga.
• Ajupiirkonnad, mis on tundlikel inimestel taju käigus aktiivsemad, teevad ära ka sensoorse informatsiooni keerukama töötlemise töö: need pole niivõrd sellised piirkonnad, mis eristavad tähestikus olevaid tähti kuju järgi või aitavad sõnu kokku lugeda, vaid sellised piirkonnad, mis hoomavad sõnade varjatud tähendusi.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ` OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 14 ja 22-26 

NB! Ülitundlikud inimesed pole kõik identsed ega ka teadlikud, kohusetundlikud ega toredad inimesed. ÜTI võib stressirohke mineviku tõttu olla rohkem ohvrirollis ning minna endast välja suutmata end ise sealjuurse paigutada õigesse kohta ja hoiduda valest ümbrusest!  Siin on abiks eneseväärtustamine, enesearmastus, enese tundmaõppimine iseendast lähtuvalt.

Kui ülestimuleeritud inimese pulssi mõõta, siis ilmselt lööb nende süda 95 kuni 100 lööki minutis (kiire südametöö sõltub iga konkreetse inimese pulsisagedusest puhke olekus). Nad hoiavad silmi sagedamini suletuna (püüdes stimulatsiooni vähendada või nende silmalaud võbelevad. Nad võivad käed rinnale risti panna või end puusadest partnerist risti pöörata. Nad võivad näperdada juukseid või mängida pastaka või salvrätikuga või siis nägu kätega katta. Nende näolihased tunduvad olevat liigse kontrolli all – lõug on pingul, huuled nii tugevasti kokku surutud, et ülahuule punast osa pole enam näha. Nende „murelihased“ on pingul: kulmude ninapoolsed otsad on kergitatud ning nende vahel on sügav kurd või siis on kulmud sirged. Hääl muutu kõrgemaks ning hingamine pindmiseks – hingatakse läbi kõri, mitte rinnapiirkonna. Üleerutatud inimene ohkab sageli ning tal tekivad kõnehäired. Näiteks lõpetamata laused, sõnade kordamine keelevääratused, kogelemine, korduv väljendite „oh“ või „ah“ kasutamine lauses.

Üldiselt on üle erutatud inimestele omane vähene huumorimeel ja huvi millegi vastu või millelegi reageerides ilme pingutatud muutmine. Nad on igasuguste ohumärkide suhtes ülimalt valvel ning negatiivse mõttekäigu ilmnemisel kulub selleks vabanemiseks kauem aega. Uut teavet või uusi seisukohti ei töödelda. Niisiis läheb üleerutatud inimeste puhul suur osa neile öeldust lihtsalt kaduma. Kui soovite, et nad võtaksid omaks mingi uue käitumismalli, siis unustage ära – üleerutatud inimene ei rakenda õpitut, kui see pole paljude katsetuste tulemusel nende jaoks sisuliselt automaatseks muutunud.

Enamasti soovivad üleerutunud inimesed vestluse katkestada või siis selle üle täielikku kontrolli omada. Kui neile seda võimalust ei anta, hakkavad nad igasugu asjade üle kurtma ning võtavad appi nähtuse, mida Gottman nimetab „neljaks ratsanikuks“ – kriitika, kaitsepositsioon, põlgus ja tõrkumine ehk emotsionaalne eemaldumine.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus `OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 200
 
Kindlasti tuleb kasuks oma tunnete ja vajaduste selge sõnastamine ning väljendamine.
Vaata ka vihjeid kuidas ülestimulatsiooni suhtes ennetada või sellega toime tulla ÜTI-de vahelises suhtes ja ÜTI ja mitte ÜTI vahelises suhtes. 

Kas osa (või kõik) järgnev kirjeldab sind või mõnda su tuttavat?

• Sa tunned emotsioone sügavuti ning sa ei saa oma tundeid varjata.
• Oled alati teadlik sellest, mida inimesed su ümber tunnevad.
• Sinu tundeid on kriitikaga kerge haavata või isegi ainult silmavaatega. Sa mõtled sellele, mis juhtus, mida oleksid võinud teha teisiti ja mida oleksid pidanud tegema.
• Tunned sügavalt teiste inimeste kannatusi. Sinu jaoks on keeruline vaadata  uudiseid või kurba filmi.
• Sa kaldud kergelt ärevusse või depressiooni. Kui oled sinna jõudnud, on sul keeruline sealt välja tulla.
• Sa ei tunne end suurtes rahvamassides, heitlikes keskkondades või valju muusikaga mugavalt. Kui korraga on palju toimumas, võib tekkida kergelt ülestimulatsioon.
• Soovid abistada nii, et paned teiste inimeste vajadused  enda omadest ettepoole.
• Annad oma parima, et konflikte vältida.
• Tunned end kui tulnukas perekonnas. Su pereliikmed on praktilised, usinad ja sotsiaalsed. Sina oled vaikne, hea kujutlusvõimega mõtlik ja loov.
• Sa oled perfektsionist.
• Su missiooniks on rahu toomine maale. Soovid maailma päästa. Näed kui hästi kõik oleks, kui ainult…
• Tunned, et sinu tundlikkus on nõrkus. Soovid, et oleksid kangem ja tugevama nahaga.
• Soovid, et asjad ei vaevaks sind nii.
• Soovid, et su emotsioonid poleks teistele nii nähtavad.
• Soovid, et suudaksid lubada asjadel minna ja mitte muretseda.
• Tunned tihti, et pead oma tundlikkust teiste eest varjama.

Rue Hass `EFT for the higly sensitiive temperamnet` Energy psychology press, 2009 lk. 20, 21

Arvatakse, et kõik empaadid on ka ülitundlikud inimesed, kuid kõik ülitundlikud ei pruugi olla empaadid. Nimetamine ja kategoriseerimine pole üldise inimliku mõistmise kõrval siinkohal niivõrd olulised. *

1. Inimesed toovad selle välja
Sulle on kogu elu öeldud, et oled liiga tundlik või üli emotsionaalne. Inimesed ütlevad sulle, et korjad üles vihjed tunnetele, mida nemad isegi ei märka.

2. Sa tunned teiste tundeid
Oled märganud oma tundlikkust teiste emotsioonide suhtes. Sa tead juba enne seda, kui nad on sulle öelnud, et kuidas nad end tunnevad. Sa võid ruumi sisenedes tajuda üldist ruumi emotsiooni.

3. Negatiivsus koormab sind üle
Kui teised suudavad taluda kõrgendatud häält, konflikte või viha – sinu jaoks on seda palju. Kui sind ümbritseb negatiivne energia, tunned end füüsiliselt haigena või valudes. Sa ihaldad rahu ja vaikust.

4. Rahvamassides olemine on sinu jaoks üle stimuleeriv
Sulle ei meeldi olla kaubanduskeskustes, spordiüritustel, lennujaamades või teistes rahvarohketes kohtades. Tunned end lämmatatuna ja üle erutuses. Ei suuda lahkumist ära oodata.

5. Tugev intuitsioon
Tundub, et tead asju ilma ütlematagi. Sa tajud, mida tuleb teha või, mis juhtuma hakkab. Su kõhutunne on pea-aegu alati täpne.

6. Valu talumatus
Su valu talumise künnis on madalam kui teistel keda tead.  Sa ei talu süste, tunned iiveldust või väikeste vigastustega tegelemist. Võib olla on isegi arst sulle öelnud, et ära kaeble nii palju.
​
Sa vajad iga päev aega ilma aistingulise sisendita. Soovid taas laadimiseks eemalduda oma tuppa või vaiksesse kohta.

7. Väldid negatiivset meediat
Sinu jaoks on äärmiselt häiriv näha või lugeda traagiliste sündmuste kohta või näha ebameeldivaid pilte. See häirib sind nii palju, et püüad iga hinna eest nende piltide vaatamist vältida.

8. Võid kergelt aru saada, kui keegi valetab
Kõik, mida tegema pead on vaadata teiste nägusid või kuulata nende häält ja sa tead koheselt kas nad räägivad tõtt või mitte.

9. Oled stimulantidele/ravimitele vastuvõtlikum
Eriti kofeiin teeb su ärevamaks ja ärritunumaks kui keskmise inimese. Sa ei saa juua kofeiini õhtuti kui soovid magada. Sul avalduvad tihti ravimite kõrval toimed.

10. Sul esinevad tihti sind ümbritsevate inimeste sümptomid
Kui keegi sulle lähedal on haige või depressioonis, ilmneb sul sama tervisehäda.

11. Sul esinevad sagedasti alaselja ja seedimisprobleemid
Need on negatiivsete ja stressirohkete situatsioonidega ja inimestega tegelemise tulem. Su tunded ilmnevad füüsiliste sümptomitena.

12. Oled teiste jaoks probleemide maha paneku koht
Inimesed su ümber näivad justkui tõmbuvat ja laadivad sulle maha nende oma valu ja probleemid. Sa oled empaat, tunned sundi aidata isegi end kahjustades.

13. Tunned end tihti väsinuna
Kuna annad teistele tahtmatult palju, tunned end tihti kurnatuna ning äärmiselt väsinuna. Sul võib olla isegi krooniline väsimus.

14. Sul on väga tihe sise-elu
Oled üliloov, suure ettekujutusvõimega ja armastav. Võid olla seotud kunstide või teiste loovate harrastustega. Tunned end lähedasena loomadega ja naudid suhet oma lemmikloomaga.

15. Oled tundlik helile ja sensooretele tunnetele
Valjud helid või äkilised dramaatilised liikumised ehmatavad sind. Tunned end ülekoormatuna eredas valgused, karedas kangas ja tugevates lõhnades. Märkad väga õrnu lõhnu, puudutusi ja helisid.

16. Sulle ei sobi liiga palju asju korraga
Kui sa teed mitut asja korraga või liiga palju tuleb korraga, tunned end erutatuna ja üle stimuleerituna.

17. Sa juhid enda keskkonda
Lood oma elu ja töökeskkonna kohandades seda oma tundlikkusega. Korraldad oma graafiku ja kohustused nii, et saad vältida ebameeldivaid, kaootilisi või üle stimuleerivaid situatsioone.

18.Sulle ei meeldi nartsissistid
Oled raskustes eriti nartsissistidega, kes panevad end alati esimeseks ja pole tundlikud tundmaks teiste tundeid. Võid isegi arvata, et sul on midagi viga või sul on mõni emotsionaalne häire.

19. Võid lausa tunda nädalapäevi
Igal nädalapäeval on eriline „tunne“. Sa märkad kui kolmapäev tundub kui pühapäev. Tunned erilist raskust töönädala alguses. Isegi kuudel ja aasta-aegadel on eriline tunne.

20. Oled hea kuulaja
Inimesed ütlevad seda sulle tihti. Kuulad teadlikult ja tead õigeid küsimusi ning kommentaare, et inimesi avada ja anda neile tunde, et nad on kuuldud.

21. Sul hakkab kergesti igav
Empaadina tuleb sul keskenduda tööle ja tegevustele, mis stimuleerivad su loovust ja kirge. Kui sul hakkab igav, kasutad sa unistamist, sirgeldamist jne. Siiski oled sa kohusetundlik ja proovid mitte vigu teha.

Kui oled empaat, siis võta teadmiseks, et sul on võime kasutada oma tundlikkust nii enese kui teiste heaks. Enese kaitsmiseks halda teadlikult oma keskkonda ja eemaldu inimestest, kes sind kurvavad või kasutavad su tundlikku olemust ära. Teadmine, et sul on võime tunda positiivseid kogemusi veelgi sügavamalt, aktsepteerida, et sinu reaktsioon valu ja viha stimulatsioonile on normaalne – kuid mitte alati üheselt mõistetud.

Sa pole ainus empaat. Viiendik elanikkonnast mõistab sind täielikult ja väärtustab su erilisi omadusi. Inimesed, kes pole ülitundlikud võivad väärtustada su unikaalseid omadusi, kui neile selleks võimaluse annad. Kui seda loed ja sa pole empaat, ehk tundsid need jooned ära kelleski, keda armastad. Vastastikune mõistmine ning teadlikkus on toetav ja hooliv viis, milles empaadid ja mitte-empaadid saavad elada.

Barrie Davenport

*Tõlkija märkus.

Täispika inglise keelse artikli leiad siit. 

Kuigi keegi ei tea kindlalt, mis ajus teeb meist ülitundliku inimese (ÜTI) või elamuste otsija (EO), arvatakse, et tegu on kahe teineteisest sõltumatu süsteemiga, mis on mõlemad loomult erinevad, teineteisest sõltumatult tugevad ja tõhusad. Süsteemi, mis määrab ära tundlikkuse, nimetavad mõned teadlased käitumist piiravaks süsteemiks, kuid mõistlikum oleks seda nimetada peatu-ja-kontrolli süsteemiks. Nimetatud süsteema aitab teil hetkeolukorda näha enne edasise tegutsemise osas otsuse tegemist hinnang selle võimalikule sarnasusele varasemate olukordadega. Tugev peatu-ja-kontrolli-süsteem, mis arvatakse ÜTI-del olevat, eeldab olukordade ülipeene eristamise võimet, milleni on jõutud pika ja põhjaliku töötlemise tulemusel, ning just seda tunduvad ÜTI-d tegevat.

Teine süsteem ehk käitumise aktiveerimise süsteem muudab meid uudishimulikuks, uurimisaltiks ning tekitab võimalike auhindade osas erutust. Selles süsteemis osalevad aju osad ja peamine virgatsaine (dopamiin) toimivad aju peatu-ja-kontrolli-süsteemi taga olevates osades ja peamisest virgatsainest (serotoniinist) täiesti eraldi. Kui teie aju see osa on üli tõhus, olete EO.

Kui keegi on EO, siis meeldivad talle uued kogemused. EO-d tunduvad olema valmis ÜTI-dest rohkem riskima, kuna midagi – EO puhul uudseid kogemusi – tahtes ollakse selle saamiseks valmis enam riskima. Sel juhul riskite rohkem ka siis, kui olete ÜTI, kuigi enamasti eelistavad ÜTI/EO hübriidid ka uudseid elamusi ohutult saada. Kui olete EO, kuid mitte-ÜTI, riskite te palju enam, kuna ei kuluta oluliselt aega peatumisele ja kontrollimisele.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus ` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 44 ​

Äratundmine, et oled ülitundlik inimene (ÜTI) võib paljugi selgitada.

Vastavalt uuringutele on 15-20% rahvastikust ülitundlikud. Kuid paljud ei tea siiski mida see tähendab. Kuigi see on seotud introvertsusega, ei ole see päris sama. Ülitundlikud inimesed on hüpertundlikud valikule stiimulitele, mis ulatuvad valust kofeiini tarbimiseni. Selle tulemusel on ülitundliku inimese mitmed spetsiifilised käitumised jälgitavad ja äratuntavad.

1. Nad tunnevad end rõhutuna, kui neil on liiga palju teha
Ülitundlikul inimesel on keeruline konkreetse ülesande juures püsida, kui neil on mitu erinevat tegevust teha vaja. Nad muutuvad nähtavalt ärevaks, nende stressitase tõuseb ning neil on keerulisem olla produktiivne.

2. Mürarohked keskkonnad on kaootilised
Ülitundlikud inimesed ei tööta hästi avatud kontorites kuna nende aistingud on nähtavast, kuuldavast, tuntavast ning aktiivsest suminast üle koormatud.

3. Nad muutuvad näljasena vihaseks
Kui ülitundlikud inimesed on näljased, muutuvad nad vihaseks. Neil on keeruline funktsioneerida ning nad elavad oma frustratsiooni tihti lähedal olevate inimeste peal välja.

4. Jälgimise all nad lämbuvad
Ülitundlikud inimesed on kõige säravamad, kui nad on omaette.  Pane nad kõrgete panustega situatsiooni, nagu näiteks esitlused ülemuse ees, ja nad esinevad tekkiva pinge tõttu kehvalt.

5. Nad on kunstist sügavalt liigutatud
Olgu see muusikalil osalemine või kunstimuuseumi külastus, ülitundlikud inimesed väärtrustavad kunsti. Nad leiavad, et loovuse väljendamine liigutab nende emotsioone.

6. Nad tunnevad teiste inimeste ebamugavust
Ülitundlik inimene tunneb ära, kui keegi teine vajab tulede sättimist või muusika maha keeramist. Nad tajuvad kergelt, kui teine inimene tunneb end rõhutuna.

7. Nad eemalduvad siis, kui asjad muutuvad liiga rõhuvaks
Peale pikka päeva või kiiret nädalat vajavad ülitundlikud inimesed laadimiseks vaikset aega. Näiteks pime magamistuba võib olla ideaalne koht kosumiseks.

8. Vali müra tekitab neis ebamugavust
Vali rokk-kontsert ja lärmaka ilutulestiku vaatamine ei ole tavaliselt ülitundlikule inimesele kuigi lõbus – neil on teistega võrreldes madala helitaluvus.
​
9. Nad väldivad vägivaldset meediat
Vägivaldsete filmide vaatamine või graafiliste videomängude mängimine võib olla ülitundlikele inimestele liiast. Seega ära üllatu, kui nad näiteks vaadates sinuga õudusfilmi, otsustavad lahkuda.
 
Samal ajal kui paljud hoiatavad ülitundlik inimene olemise ohtude eest – nagu suurenenud depressiooni või ärevuse oht -  pole tundlik olemine üdini halb. Ülitundlikud inimesed on suurema südametunnistusega. Nad märkavad teatud detaile, mis teistele võivad jääda nähtamatuks ning nad võivad olla väga loovad.

Ülitundlik inimene olemine ei tähenda seda, et sul on parandamist vajav häire. See tähendab lihtsalt, et sa töötled sensoorset infot sügavamalt. Ära tundmine, et oled ülitundlik inimene võib aidata sul arendada suuremat teadlikkust enese ja oma vajaduste osas.

Täispika inglise keelse artikli leiad siit.

Kõik ülitundlikud inimesed tunnevad teravamalt, kuidas teised inimesed ennast tunnevad, mida nad soovivad ja vajavad. Tänu teabe spontaansele töötlemisele suudate te tunnetada ka seda, mis juhtub siis, kui nad soovitut ei saa – nad võivad kannatada, läbi kukkuda, teie peale vihastada või teis pettuda. Kuna te olete tundlikum, häirib nende halb enesetunne ka teid – kaugelt rohkem kui teisi. Niisiis on teil kalduvus anda kõigile seda, mida nad soovivad, nii enda kui ka teiste huvides.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ja armastus` OÜ Hea Lugu, 2015 lk. 68

Hirmul, et sind jäetakse kõrvale, kui oma norme muudad, võib olla ka tõepõhi. Mõned on valinud sind oma sõbraks, sest on mugav, kui neil on keegi, kes on nii arvestav, hooliv ja abivalmis nagu sina. Kui sa ei osuta neile teeneid nagu vanasti, võivad nad kaotada sinu vastu huvi.

Tuleks hoolikalt mõelda järele, kas sa oled valmis riskima sellega, et kaotad osa oma sõpradest. Teisalt tuleks kaaluda, kas on mõtet hoida vägisi oma elus inimesi, kes on sinust huvitatud vaid seepärast, et sinuga on kerge suhelda. Või oleks parem riskida ja selgitada välja, kas teie sõpruses on ka midagi rohkemat. Tõenäoliselt ei hülga sind kõik sõbrad. Ent mõned võivad seda siiski teha. See on aga vabastav ja annab sulle võimaluse leida tõelisi sõpru, kes sind hindavad sellisena, nagu oled ja mitte sellepärast, mida sa nende heaks teed.

Kui sa ei pinguta enam niipalju, et olla see, kellena teised sind sinu arvates soovivad näha, ja selle asemel avad rohkem oma tegelikku mina, oled sa teel, elujaatavate kogemuste poole. Sa avastad, et inimesed ei hülga sind ning hoolivad sinust jätkuvalt ka siis, kui näitad oma vähem täiuslikku poolt. See oleks nagu vastumürk sinu hirmudele ning see julgustab sind olema sina ise. Tõenäoliselt jääb sul üle energiat, et olla rohkem teistega koos ja suhelda kauem.

​Ilse Sand `Armastades ennast` Plgrim, 2016 lk. 41 ja 44.

Kui mõtleme tugeva iseloomuga inimesele, kes on võimeline tulema läbi keeruliste asjaolude, tihti näiliselt häirimatuna, ei arva me üldiselt, et need inimesed on samal ajal ka väga tundlikud. Võib tulla ja tulebki pähe mõte, et need erakordselt tugevad inimesed ja isiksused on ühed kõige tundlikumatest. Need kaks joont ei ole omavahel välistavad, kuigi ühiskond võib nii mõelda. Allpool on viis märki sellest, et võid olla üks nendest haruldastest inimestest.

1. Oled aegajalt üle stimuleeritud
​Maailm on metsik ja vahel hirmutav koht ning elu ei võta kellelgi hoogu maha. Võid vahel tunda end  selle kiirustamisest ja raskusest kaasa kisutuna, kuid sa ei anna alla. Oled piisavalt tundlik, et tunda neid tundeid sügavuti, kuid samas ka piisavalt tugev, et mitte saada nende poolt peatatud. Sa tead paremini kui keegi teine, et mis ei tapa, see teeb tugevamaks.

2. Nimetad seda nii, nagu see on
Sinu tundlikkus lubas sul näha reaalsuse detaile ja rasket tõde. Kas see on sõbra käitumine või mõni väike ebaõiglus, mis jääb teistele märkamata, sa ei karda seda päevavalgele tuua. Sa oled teiste tunnetega kontaktis, enamus tundlikke inimesi on, kuid sa ei pehmenda või kata asjaolusid, mida tuleb käsitleda.

3. Huvitud ainult tõelisest romantilisest ühendusest
Sinu sees leiab palju aset ja sa pole huvitatud viie kohtamise jooksul rääkima ilmast, spordist ja lemmik bändidest. Sa soovid midagi ausat ja tõelist oma partnerilt. Sa ei karda seda pisut kauem otsida. Sulle ei meeldi üksi olla, kuid sa tead, et sinu seltskond on väärtus ja sa ei lepi vähemaga.

4. Sul on enese ja teiste jaoks standardid
Oled piisavalt tundlik, et teada, et midagi pole päris õige. Kuid samuti oled piisavalt tugev teadmaks, et sa ei peaks seda sodi alandlikult taluma. Sa ei oota teistelt midagi, mida sa ei eelda eneselt. Kui midagi on vastuvõetamatu, siis on oluline, et annad õigetele inimestele tead, et situatsiooni saaks muuta. Põhimõtteliselt sa ei võta mingit jama endasse ja ei luba enesel seda ka puhastada.

5. Oled suurepärane kuulaja
Sinu loomulik tundlikkus annab sulle unikaalse kuulamise ande, olles kaastundlik teiste murede suhtes, samal ajal kui su tugevus aitab sul olla suurepärane õlg, mille najal vajadusel nutta. Sinu kohalolu on lahke ja soe, kuid samuti kindel ja rahustav. Sa oled võimeline kaasa tundma ja koos sõbraga valus istuma. Kuid oled samuti seal, aitamaks neil püsti tõusta ja jätkata edasi liikumisega. See on see, miks keegi, kes nimetab sind sõbraks, peaks end pidama õnnelikuks.

Inglisekeelse artikli leiad siit.

Uuringutes, mis käsitlevad emotsioonide osatähtsust selge mõtlemise seisukohast, on jõutud järeldusele, et inimesed ei ole õppides kuigi edukad või ei õpi üldse mitte midagi, kui neil puuduvad õppimiseks emotsionaalsed põhjused. Sellest seisukohast vaadates tundub peaaegu võimatu, et ülitundlik inimene suudab olukorda sügavuti töödelda, ilma et teda motiveeriksid tugevad emotsioonid.

Mida enam lööb tehtud viga meid rööpast välja, seda enam me sellele mõtleme ning suudame seda järgmisel korral vältida. Mida enam saavutatud edu meid rõõmustab, seda enam me sellele mõtleme ja räägime ning eduni jõudmist kirjeldame ja seda suurem on tõenäosus, et suudame seda korrata.
​

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ` OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 24 ​

Ülitundlikud inimesed on tihti kunstiandega, sportlikud või mõlemat. Nad on teadlikult (või ebateadlikult) spirituaalsusele orienteeritud, intuitiivsed ja empaatilised ning on tõenäoliselt tervendamisele või teenimisele orienteeritud töös ja tegemistes. Nad ei pruugi olla teadlikud oma tundlikkusest. Nad võivad olla nii tihti valesti mõistetud, häbistatud või tunnustuseta jäänud, et neil on arenenud kõva kest või kurb depressioon ja nad ei pruugi enam märgata kui tundlikud nad on. Kuid neid kõigis on peidus metsik hobune, oodates vabaks pääsemist!
​
Rue Hass `EFT for the higly sensitiive temperamnet` Energy psychology press, 2009 lk. 121

Pühendunud suhte ümber võrsub palju põhjendatud muresid. Eriti seetõttu, et tundliku inimese  põhiloomuses on kaaluda ka pikaajalisi tagajärgi. Paljud tundlikud lähevad tavapäraste hirmudega sügavuti, kuna need on ülitundliku inimese (ÜTI) omaduste tõttu intensiivsemad. Nii võivad üles kerkida asjaolud, mis taksitavad läheduse loomist nende eludes.

• Haavatavus ja tagasilükkamine – enese olemus või selle tundlik osa tundub häbiväärne. Vahel toetab meenutamine, et kõigile tundub, et nende elukulg ja kannatused on teiste omadest hullemad. Kuna ÜTI-d on elanud pikalt teadmisega, et neil on midagi viga, nõuab selle hirmu vähendamine erilist pingutust.
• Eraldatus ja kaotus – eriti teise surm. Tihti on need kaks esialgu lahus, kuid seos on aimatav süüvides inimese minevikku.
• Hülgamine ja reetmine – eraldatus, mis on teise poolt tahtlikult põhjustatud. Need hirmud kerkivad tihti seetõttu, et hülgamine või reetmine on ka reaalselt aset leidnud. Need on raskesti kaduvad, eriti tundliku inimese puhul.
• Hirm konfliktide ees – juhud kui tuleb alistuda rahu nimel või välja kannatada karjumised. Seda on raske tunnistada ning lisaks veel taluda selle suunalist kriitikat. ÜTI võib vastata sellisel juhul kriitikale kriitikaga, vihaväljendusega, kartes vasturünnakut. Üles võib kerkib väärtusetuse tunne.
• Hirm vastutuse ja vabaduse kaotamise ees – kas teenin piisavalt, et vajadusel toetada? Kas suudan olla hea partner? Kas pühendumine takistab mu loovaid eesmärke? Keeruka taustaga ÜTI-d võivad tõesti saada ülekoormatud liiga paljude kohustustega sõltuvalt millisesse suhtesse pühendumist nad kaaluvad. Eriti valvas tasub olla kellegi päästmise sooviga.
• Eelneva kahe hirmuga on seotud hirm kellegi poolt kontrollitud saamise ees, millegi alla maetud või maha surutud saamise ees – enese kaotamise ees. Tundlikud lapsed on eriti kahjustatud nartsissilike, pealetükkivate, liialt sekkuvate vanemate poolt. See on tihti ka eelnevate hirmude juur.
• Hirm oma enese instinktide ees – nende võimalik halastamatus seksuaalsuses või vihahetkedel või täielik ükskõiksus nende suhtes, keda nad peaksid armastama. Nii hirm kui instinktid on peidetud alateadvuses – kuid mitte piisavalt kaugel. ÜTI-l tuleb õppida neid instinkte väärtustama kui kõigis inimestes olevat ning neid juhtima.
• Hirm ärritavuse ja kiitika ees – see on tihti õigustatud. Näiteks tundlik inimene ärritub kergelt harjumusest või helist, mis teisi ei sega. Tavaliselt seda välja ei öelda, kuid lähedases suhtes tuleb see esile, põhjustades teises viha kõrgete standardite suhtes. Eriti seetõttu, et  tõenäoliselt teisel pole probleeme tundliku inimese väikeste isikupäradega.  ÜTI-l tuleb õppida end rahustama. Lähedal olemine juhib alati mõningase ärrituseni. Tundlikule inimesele on loomulik märgata rohkem. Keskendudes sellele, mis neile teise juures meeldib, suudavad nad tihti osadel ärritajatest minna lasta. Tundliku inimese jaoks hirm oma enese ärrituvuse ees on tihti liialdatud – nad tunnevad, kuid väljendavad harva.

Siin aitab enam präänik kui piits  (ing. k carrot and stick – porgand ja kepp) – präänik põhineb vajadusesel, mis meil kõigil on läheduse osas, vastandudes piitsale, millega püütakse teist suruda läbi mineviku hirmude. Tõenäoliselt aitab viimane tekitada tõsise ebakõla. Eeltoodu polegi justkui päris metafoor. Mul on järgmine kogemus hobustega – loomadega, kes on äärmiselt tundlikud ohule. Kui nad keelduvad midagi tegemast, on see tavaliselt hirmu tõttu. Nad tõrguvad kangekaelselt ja „võidavad“ olles ratsutajatest suuremad. Viimasel on kiusatus neid piitsaga kõvemini ja kõvemini lüüa, kuid see suurendab ainult hobuse hirmu. Teisest küljest -  üks strateegia, mis töötab, on pakkuda präänikut. See rahustab tihti hobuse ja siis saab hirmule uuesti otsa vaadata ning selle ületada. Tundlike inimeste puhul võib korduv, sobilik, aus kiitus ja kinnitus omada sama efekti.

Elane N. Aron, PhD `Psychotherapy and the highly sensitive person` Routledge, 2010 lk. 137, 138

Kommentaariks veel niipalju, et hirmud tulevad tugevamini esile siis, kui kontakt Iseendaga ja millegi Meist Suuremaga puudub või on nõrk - kui usaldus elu suhtes on väike. Ka joogafilosoofias (Patanjali joogasuutrad) kasutatakse eelnevaga sarnast metafoori, kus aistinguid nimetatakse hobuseks, kes mõnikord vankrit, kus istuvad meie meel (kutsar) ja Sisemine Nägija (See, kes tajub elu sellistena nagu see tõeliselt on, Meist Suurem) omasoodu juhib. Minu isiklikul ÜTI -na toimetamise teel pakuvad tuge erinevatel hetkedel erinevad joogavahendid (järjepidev praktika), mis toetavad enesekindluse ja usalduse kasvatamist. Samuti on abiks enese põhjalik tundmaõppimine ning oma vajaduste leebe, kuid kehtestav väljendamine. Viimasel puhul aitab näiteks ka see, kui õppida juhtima päris looma ehk hobust.

Marilii Toots
www.joogatunnid.ee

Uuring näitas, et ÜTI-dele on iseloomulik intensiivsem ajutegevus piirkonnas, mis kannab nime aju saar ehk insula; selles piirkonnas töödeldakse hetkeinfot tunnete, emotsioonide, kehaasendite ja väljaspool aset leidvate sündmuste kohta. Mõned nimetavad seda teadlikkuse piirkonnaks. Kui ülitundlik inimene tunnetab paremini nii sees- kui väljaspool toimuvat, on loomulik oodata, et ta jõuab ka täpsemate tulemusteni.

Kui ülitundlik inimene näeb kedagi midagi tegemas, aktiveerub peegelneuronite kogum tema ajus samamoodi nagu teatud osa vaadeldava inimese neuronitest. Need neuronid aitavad õppida matkimise kaudu ja on koos teiste, ÜTI-de puhul eriti aktiivsete ajupiirkondadega, abiks teiste kavatsuste ja tunnete taipamisel. ÜTI teab, kuidas teine inimene ennast tunneb, tundes ise mingil määral samamoodi.​

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene ` OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 22 ja 24

Ülitundliku inimese närvisüsteem tundub olevat konstrueeritud reageerima isegi vaevumärgatavatele kogemustele, mis omakorda muudab intensiivsetele stiimulitele reageerimise korral taastumise aeglasemaks.

Samas ei ole ÜTId pidevas erutusseisundis. Ülitundlikud inimesed on teistest rohkem erutunud ainult üksnes uue või pikaajalise stimulatsiooni korral.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 47 ​

Suurem osa ülitundlikest inimestest on ...
- edukamad vigade märkamisel;
- väga kohusetundlikud;
- suure keskendumisvõimega;
- eriti head niisuguste ülesannete täitmisel, mis nõuavad hoolsust, täpsust, kiirust ning vähimagi erinevuse märkamist;
- võimelised materjalidega töötama sügavamatel tasanditel;
- sageli keskendunud oma enda mõtete mõtlemisele;
- suutelised õppima, isegi teadmata, et oleme midagi õppinud;
- tugevasti mõjutatud teiste inimeste meeleoludest ja emotsioonidest.

Samas kui keegi meid jälgib, aega võtab või tegevust hindab, pole me tihti võimelised oma kompetentsi näitama. Põhjalikuma töötlemisprotsessi tõttu võib esimese hooga tekkida mulje, et me ei saa asjale pihta, kuid ajapikku mõistame me enamat kui teised ja meil jääb teistega võrreldes rohkem meelde.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene`OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 46

Need, kes uurivad inimeste vahelisi suhteid, on täheldanud, et me anname oma lastele edasi samu kogemusi, mis said osaks meile enestele. Kuid päris kindlasti on ka erandeid. Nendeks on täiskasvanud, kes on lapsepõlves saadud haavadest paranenud. Ka teie võite selleks saada, kui te selle - kahtlemata valulise - protsessi läbi teete.

Elane N. Aron, PhD `Ülitundlik inimene `OÜ Hea Lugu, 2014 lk. 108