Meie sõber keha

Juba sünnist saadik on meie kasutuses väga imeline tööriist – meie keha. Elu jooksul areneme ja õpime oma keha tundma, temaga koos toimima ning vastavalt oma oskustele ja teadmistele tema eest hoolitsema. Vahel aga võtab argielu võimust ning tunded, emotsioonid ja elu tormab üle pea ning me ei oska selles tohuvabohus enam märgata keha poolt tulevaid signaale, mis annavad märku et peaksime oma elus midagi muutma.
​
Järjepideva kiirustamise ja tööga üle pingutades võib tekkida väga kiiresti keha kurnatus ja haigestumine.  Sel juhul tuleks hetkeks aeg maha võtta ning enda vajadustega tegeleda. Süüvida endasse, saamaks teada mis mu praegusel eluperioodil on tasakaalust väljas ning mis otsused tuleks vastu võtta, et heaolutunne tagasi saada.

Tihtipeale me aga ei kuula alguses seda vaevumärgatavat pingetunnet oma kehas ning rabeledes edasi tööd teha, pingutades üle, süües tablette ning lootes, et küll asi üle läheb, võime ühel hetkel haigusega voodis pikali olla. Selleks ajaks on keha energiatase otsakorral ning läbi jõuetuse oleme me sunnitud nüüd oma keha vajadustega silmitsi seisma ning vaikselt ja alandlikult teda kuulda võtma, pöörates talle tähelepanu just sellisel moel, et enese tervendamismehhanism saaks loomulikult tööle hakata ja meid tasakaalu tagasi viia.
Et haigusi ennetada, oleks hea kui me võtaksime oma igapäevasesse rutiini oma keha kuulamise, et me suhtleksime temaga kui hea sõbraga. Pakuksime talle värsket ja kvaliteetset toitu, puhast õhku ja puhkust. Eelkõige on oluline ka mõtete puhtus, sest mürgised ja negatiivsed mõtted hävitavad samuti keharakke ning panevad ta pingeseisundis kokku tõmbuma.

Toome kohe näite, et kui sa ütled mõttes „armastus“, siis kuidas sa seda oma kehas koged? Kas tunned, kuidas sind valdab avatus ja vaikne rahulolu tunne, kõik justkui sujuks, lainetaks ja kui ütled mõttes „viha“, võid tajuda sellist valusat tunnet, ängi, keha oleks nagu kokku tõmbunud ja võitlusaldis. Pole vaja oma keha vaenlane olla.
Hea kontakt oma kehaga annab meile võimaluse elus ka paremaid valikuid teha. Keha annab kohe märku, kui teeme midagi vastumeelselt. Siinkohal tulekski hetkeks peatuda ja küsida endalt, et miks ma seda teen ja mis eesmärgiga ning kas see on mulle kasulik? Vahel on vaja mingi tegevus lõpule viia, isegi kui see meile ei meeldi, aga hea uudis on see, et sel juhul on meil võimalik muuta oma suhtumist tegevusse.

Näiteks paljud inimesed käivad tööl, sest ühiskonnanorm nõuab seda ning selle eest makstakse raha. Käiakse raha nimel tööl. Aga veidi oma suhtumist muutes võime mõelda, et „aitäh et mul on olemas mu praegune töökoht, kus ma saan kasulik olla teistele inimestele ning aitäh, et ma saan ka selle eest tasu, mis tagab mulle turvatunde, et mul oleksid maksud makstud ja hea olla“. Leides ebamugava tegevuse juures üles selle positiivsed aspektid, näed, kuidas su kehas see väike rahulolematus ja pinge hakkavad taanduma. Läbi lõdvestuse tekivad uued ideed ja suunad, kuhu poole minema hakata. Elu on seatud nii, et igal ajahetkel oleme me varustatud just nende asjadega, mis annavad meile võimaluse astuda järgmine samm oma külluslikuma elu suunas.

Oma keha kuulates ja tehes valikuid, mis on kehasõbralikud suudame ennetada nii mõnegi terviseprobleemi, tagades endale parema ja täisväärtuslikuma elu.

Aktsepteerige oma keha sellisena nagu ta hetkel on. See on justkui stardipositsioon, kust edasi liikuda. Tehke temaga rahu. Ühel hetkel võid avastada, et kulged tugevas koostöös ja rahus siin maailmas koos oma parima sõbra – oma kehaga. 

Kaili Pikinen

---