Kes on dr Gabor Mate?
Dr Gabor Maté on pensionil arst, enimmüüdud autor ja tuntud kõneleja, kellel on suur nõudlus oma teadmiste järele sõltuvuse, traumade, stressi ja lapsepõlve arengu kohta. Ta on nelja enimmüüdud raamatu autor.

Foto: Liisi Päeva

Kallis, ma kirjutan ühe loo. Võib-olla see "triggerdab" sind nii palju, et sa ei suuda lõpuni lugeda või soovid mulle silte külge panna ja selle endast eemale tõrjuda, sest pealtnäha see sind ei puuduta. Ometi aga oled lugema asunud. Huvitav miks?

Mina ise olen proovinud sest teemast mööda hiilida, siis üle olla ja jõuga läbi minna, siis välja naerda ja siis abitult eemalduda ning sisimas nutta. Olen proovinud südamesoove eitada ja siis rääkinud lugusid, et ei need ja need pole „minu inimesed,“ et see kõik pole minu jaoks, olen end isegi elust eemaldanud, väga edukalt. Isegi nii, et pealtnäha osalen. Nii edukalt, et keegi ligi ei saa. Vähemasti mitte mu südamele, sest seal südame sees on olnud üks väike ja hirmunud laps, kes tunneb end ikka veel, jah ikka veel vahel täiesti üksi ja eraldatuna, ikka veel!!!

Jaa, ikka veel vahel soovib, et ta kõrval on inimesed, kes teda just neis haavatavates kohtades hoiavad. Neis kohtades, kus ta on pealtnäha täiskasvanu kehas, on küps ja arukas naine, ja siis äkki ilmub välja sisemine hirmunud ja haavatav laps, kes soovib koos minna, soovib su käest kinni võtta, soovib, et ütleksid, et kõik saab korda ka siis, kui see sama naine hetkeks, ainult veel selleks üheks hetkeks, on ühenduse suuremaga ise enese sees kaotanud – ta alateadvus on nimelt ta keha korraks veel kokku pitsitanud ja see lämmatab teda – see sama täiskasvanud naine ei saa sõna otseses mõttes hingata ning on kägaras valudes! Ja ta on haavatav – ta sisemine, pikalt tähelepanuta olnud laps, on üle võtnud.

See sama laps peab nüüd elu juhtima ja hukkamõistu taluma, sest sa oled ju täiskasvanud ja “pead“ ise hakkama saama. See sama laps, kes end näitab – ikka veel, sest keegi pole, ikka veel teda siit kohas läbi aidanud ja ta ise lämbub, ta ise…. Huu… Seda kõik on ühele väiksele lapsele liiga palju – muidugi on, sest üks väike laps polegi loodud ise ja ihuüksi suures maailmas hakkama saama. Ta on ehk alles kolmene ja keegi ei kuula teda!

Ja õnneks tuleb siin nüüd elu appi, sest olen õppinud kogu seda protsessi kõrvalt jälgima. Näen, kuidas alateadvuse trauma, ehk keha ikka veel vahel reageerib hirmus ja tasapisi saan teda lahti arutada. Avanema tuua, aga mitte sundides, mitte hukka mõistes, või mitte ka sõimates, nõudes või näpuga näidates ta üle irvitades. Mitte ka jõuga käituma õpetades nagu arutut ning hingeta olendit. Vaid armastuses, ma näen teda, ma hoian teda ja ma luban tal enese kaitseks sulguda. Lõpuks ometi on ta kuuldud ja nähtud ning hoitud.

Ma luban tal minna tagasi paika, kus ta tundis end ihuüksi, sest inimesed, kes pidid neil hetkedel ta eest hoolt kandma, olid iseendaga nii hõivatud, olid oma meelemustrites nii kinni, et ei märganud teda. Ei märganud lapse südamesoove ja sundisid ta vaikima. Ja laps vaikis, kuid mitte eriti edukalt. Sest ta ei saanud kuidagi tundmist lõpetada. Ja seal pimedas istudes jäi ta ilma võimalusest oma südamesoove täitumas kogeda. Ta jäi üksi, sest õppis oma südant mitte kuulama… Kuniks ta oma südame taas avastas.

Ja nüüd vaatan ma seda hirmunud ja sulgunud last. Ja hoian teda, hingan koos temaga ja ei suru teda välja minema enne, kui ta on ühenduse ise enda sees elu endaga taastanud ehk siis ma ei suru teda elu sisse enne, kui ta saab taas korralikult hingata. Kui ta saab läbi hingamise liikuda, sest siis pole ta kunagi üksi. Mitte kunagi! Kõik muu oleks vägivald ja meelepete. Kõik muu hävitaks ta. Aga ma armastan seda väikest tüdrukut. Jah, armastan!

Seega ma ei hoia teda enda küljes enam kinni ega sunni ka vaikima. Ma ei hoia tema keha alateadlikus meelevallas, ei sunni teda ka kaljult alla hüppama, vaid annan talle hingamise ruumi. Sest nüüd ma tean, et kui annan talle ruumi, siis sirutab ta tiivad ja lendab. Lendab ise nii, et õhuvoolud kannavad. Ja minu süda on rõõmus ainult siis, kui näen teda naisena lendamas.

Isegi siis, kui siin taga peitub mu oma hirm, et ehk - ehk lendab ta kaugele ja unustab mu. Kuid ka see on ainult hirm, sest südames ma tean – kui luban armsa vabalt lendama, siis elu kannab meid ja me ei pea teineteise külge klammerduma. Tead küll seda merikajakat, kes lendab ja kelle suurim rõõm on näha teisi enda ümber lendamas! Mina tean!

Kallis, just selline lugu voolas must välja 30.märtsil 2023 vähem kui kümne minutiga. Siin lehel avaldamiseks sai aeg küpseks aga alles nüüd! Sest ma lihtsalt luban endal hingata, luban tunda ka neid kõige salajasemaid väikses lapse tundeid, mida täiskasvanud naine ehk tunda ei tohiks. Kuid niikaua kui nende eest põgenen, neid eitan ja ei koge, niikaua me ei kohtu seal üleval, õhuvooludes, vabalt lennates. Aga ka seda sa juba tead! Sest oled vabana sündinud ja su piiriks on ehk taevakaar… kui sedagi. Sest me mõlemad armastame elu ja lendamine, see lihtsalt on me and!

Nii, et kui su süda igatseb lendu tõusta, siis jää oma kehaga, sest see on see, mis sind just siin maapeal eluga ühendab ning tiivad avanema paneb!

***

Ela ise, siis lased ka teistel elada.
Elu saab kogeda.

Seega tule tundi või lühiseminaridele (mis varsti ajas ning ruumis avanevad) või kutsu mind külla. Anna endast märku aadressil [email protected], kui soovid koos rännata.

Kui pead siinset infot oluliseks ja tunned, et soovid selle ruumi hoidjate toimetamisi toetada, siis saad seda teha UrbanArea OÜ SEB a/a EE801010220119062013, Paypalis või toetades Marilii Eliisabeti Patreonis.

​​Kui soovid toetada "Rännud hingemaastikul" projekti jätkumist, siis palun lisa annetusele vastav märksõna.

Ilmunud raamatud leiad siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/raamatud.html
Rännud siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/raumlnnud.html
Kohtumised ja kursused siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/maandumine-kehasse.html

Olen südamest tänulik.
Marilii Eliisabet

See mis on, on Allika kingitus meile.

Kuidas saada üle eemaloleva, tõrjuva või enesekeskse vanema tekitatud valust?

Kui sa kasvasid üles emotsionaalselt ebaküpse, kättesaamatu või egoistliku vanemaga, oled ilmselt läbi elanud nii üksindust, reedetust, hülgamist kui ka viha.

Oma lapsepõlvele tagasi vaadates saad aru, et sinu emotsionaalsete vajadustega ei arvestatud, sinu tundeid ei võetud tõsiselt ja tõenäoliselt olid sa sunnitud juba varakult täiskasvanuks saama, et oma vanemate käitumisest põhjustatud probleemidega toime tulla.

Seda raamatut lugedes saad teada, kust on pärit lapsepõlves kogetud hüljatustunne, segadus ja enesesüüdistused.

„Õppides tundma ebaküpsete vanemate sügavamat olemust, avastad kuidas nendega suhestuda viisil, mis aitab sul pettumustest hoiduda,“ ütleb kliiniline psühholoog Lindsay Gibson.

Emotsionaalselt ebaküpsete vanemate neli tüüpi:
• Emotsionaalne vanem suurendab lastes ebakindlust ja ärevust.
• Sihikindel vanem on kontrolliv, olles hõivatud laste elu juhtimisega.
• Passiivne vanem püüab hoiduda kõigest, mis võib tüli põhjustada.
• Tõrjuv vanem on eemale tõmbunud ja tahab, et teda ei segataks.

Lindsay C. Gibson, Psy. D on kliiniline psühholoog, kes on spetsialiseerunud psühhoteraapiale emotsionaalselt ebaküpsete vanemate täiskasvanud lastega.

Lp, Marilii

Olen möödunud sajandil sündinud mees ja seepärast tolleaegsete arusaamade kütkes. Näiteks pidasin ma täielikult nauditavaks luuleks ainult seda, mis loodud riimis. Kui käesoleval sajandil vallutas luulemaailma vabavärss, siis nägin ma selles vaid jutustust, novelli, novelletti või midagi veel lühemat. Ja paraku see ka tihtipeale oli seda. Nüüd juba hakkan ka vabavärsis tajuma luulet. Ja mu õpetajateks on saanud esialgu vaid üksikud, teie nende hulgas. Et vabavärss oleks luule, peab ta sisaldama vähemalt omapärast rütmi. See ei pea olema orkestri saatel kuuldav marsitakt, vaid midagi sisemist, midagi ainult autori- luuletajale ainuomast. Teil on selline iga rea terviklikkus. Koosnegu see rida kasvõi ainsast sõnast. Teie luules kütkestab mind ühe suurima inimtunde mõtestatus, mis on ilusasti kokku võetud juba alapealkirjas „armastus lihtsalt on.“ Ja see peab olema ikka inimeste vaheline tunne. Kui keegi ütleb, et armastab raha, rikkust, võimu või midagi muud sellesarnast, siis see pole armastus. On äärmine lollus tahta endale riiki või rahvast või poolt maailma. Neid asju valitseb Jumal. Ja inimene võiks selle kõrgema võimu ja tarkusega lihtsalt arvestada ja mitte tahta olla tema sarnane.

Ja tasuks ikka ja alati lahus hoida vaimne ja materiaalne osa me maailmast. Ja tähtsaim on loomulikult vaimne külg. Seda tasub püüelda. Seda peaks arendama. Siis võib-olla kaoksid ükskord ometi sõjad ja vaen.

Antud teose autor püüab lugejaid suunata selle poole. Sellega on ta pälvinud üldise kiituse. Kusjuures tema vaimsete tõdede lahtimõtestamine ja sealtkaudu elu ja olemise lahtimõtestamine on nauditaval tasemel. Tasub ainult aega võtta kõigi esitatud tõdede lahtimõtestamiseks.

Austagem armastust ja austagem elu nii pikalt, kui need meile on antud. Kuid mõlemad jäävad veel kauaks pärast meid. Võib-olla  igavesti. Aga seda teab ainult Taevane Isa.

Soovin samasugust edu ja mõtteküllust järgmiste luulekogude koostamisel.

E: Uuk
Üks lugejaist, sai 9 novembril 2023 92 aastaseks.

Kui ka Sinul on mõtteid ja tundeid, mis tekkinud raamatute "Kukkudes armastusse" ja/või "Rännud hingemaastikul" lugemisel ning soovid neid jagada, siis ole hea postita e-kiri aadressile [email protected].

Kui pead siinset infot oluliseks ja tunned, et soovid selle ruumi hoidjate toimetamisi toetada, siis saad seda teha UrbanArea OÜ SEB a/a EE801010220119062013, Paypalis või toetades Marilii Eliisabeti Patreonis.

​​Kui soovid toetada "Rännud hingemaastikul" projekti jätkumist, siis palun lisa annetusele vastav märksõna.

Ilmunud raamatud leiad siit: Raamatud
Rännud siit: RÄNNUD
Kohtumised ja kursused siit: KOHTUMISED

Olen südamest tänulik.
Marilii Eliisabet

See mis on, on Allika kingitus meile.

Iga inimene saab oma elu vanematelt. Selle kaudu jääb ta alatiseks oma vanemate ning päritoluperega seotuks. Neid sidemeid ei ole võimalik läbi lõigata. Ükskõik milline katse seda teha on määratud luhtumisele ning raiskab meie elujõudu. Seetõttu on oma vanemate ja nende elu aktsepteerimine ning oma koha leidmine peres hädavajalik eeldus õnnetunde ja rahu saavutamiseks elus.

Raamatus kirjeldatud Armastuse korra seadused aitavad lugejal näha oma peret süsteemina, kirjeldavad selles toimivaid jõudusid ning aitavad teadlikumalt oma kohta selles süsteemis täita, taastades nii ühenduse oma elujõuga.


Tiiu Bolzmann (sündinud Lepik) on eesti päritolu Saksamaal sündinud ja nüüd Argentiinas elav pereterapeut, õppejõud ja konstellöör. Ta on Bert Hellingeri instituudi asutaja Argentiinas. Praegu juhib Tiiu Bolzmann instituudi tööd kogu Ladina-Ameerikas.