Valehäbi

Meil on standardid, standardid, millele iga täiskasvanu, iga laps, iga noor, iga vanur justkui peab vastama. Neisse normidesse meid hakatakse suruma. Hiljem õpime juba ise suruma. Ja kui me neisse ei mahu, siis hakkab varem või hiljem sotsiaalsetes ruumides häbi kerkima. Ja see kerkib meie kehas, sest meie keha on see, kes on pinge all deformeerumas või pideva kontrolli alla. Võimaluseta vabalt hingata.
 
Mäletan juba varasest lapsepõlvest, kuidas küsisin, et miks minu keha niisugune on. Ja sain vastuseks vaid, et ah, sul pole häda midagi. Häbitunne minu sees aga jäi püsima. Eks see saab alguse teisme east, kus meie kehad hakkavad jõudu koguma ja rohkem muutuma. Nad muutuvad ausamaks, väljendades seda, mis meie sees on. Ja oh hullu, kui see pole üldistele normidele vastav ja keegi ei oska meid tegelikult ka aidata.

Siis on mitmeid võimalusi, mida oma kehas välja arendame. Kas hoiame jäika vormi ja meist saavad trennisõltlased, vajume arvuti taha kössi ja keeldume välja minemast või hoopis näljutame end, sest me ei soovi oma vormi kehastada, see on me arvates kole ja hirmutav. Meie aga tahame kuuluda. Tahame koos olla ja oleme valmis selle nimel kasvõi nõrkema. Nõrkema, et mitte ise enda sees olevat näha ja kogeda.

Nii ei pääse me aga ligi oma sisemisele jõule ja jääme enesekindluse ning hinge ühenduseta. Ehk oleme kuulnud, kuidas meie vanemad oma kehast räägivad, kuidas sõbrad või tuttavad nimetavad kedagi paksuks, kedagi lodevaks ja kedagi loomuliku ujumisrõngaga olevat. Ja no, et miks sa trenni ei tee? Või et sa oled liiga kondine?

Ja siis hakkame end sagedasti vormi nimele (et kuuluda) hävitama. Üle treenima ja alatoituma.  Või üle toituma ja ala treenima. Igal juhul me keha on aus ja kehastab seda, mis meis on, seda mis ei lase vabalt liikuda ja hingata. Raskus aga aina kasvab ja seestpoolt nõrgestab meid. Närib, kuni tunneme, et selgroog enam ei kanna, oleme justkui kaheks kistud. Ülemine ja alumine poole ei ole kooskõlas.

Juba siin kehastab keha me suguvõsa ja kogukonna hoiakuid. Teed tööd hambad ristis või hüppad pea eest tulle? Oma keha kuulamata? Kael on kange, sa põled nii suure leegiga, et kehast on saanud kõrb? Sul on raske täielikult hingata? Kõhu keskosa punnitab? Oled pisemagi pinge all pooleks murdumas? Või tundetult jäik nii, et miski sind ei liiguta?  Just siin saavad paika me sisemised hoiakud, keha tugevus ja üldine tasakaal.

Kui tundsid end eelnevas ära ja soovid oma eluenergia tagasi võtta? Ilma uhkuse, ilma eelarvamuse ja ilma valehäbita. Sind on narritutud? Sind on su olemuse pärast kiusatud, välja jäätud või orjaks tehtud? Siis oled sa just nüüd julgelt iseendale otsa vaatama. Sest sinus pole midagi valesti. Sul pole vaja end häbeneda. Häbi on siin kohatu. Su keha on aus.

Ja see ongi see koht, kus kohtume. Keha näitab vilunud silmale seda, kus oleme. Mitte alati visuaalse vormina, sest seda oleme õppinu varjama. Varjama riiete, trennide, nälja jms-ga. Vaid läbi meie energiataseme, läbi öö une, läbi sisepingete, läbi valude ja lõdvestuse ja kõige lõpuks ikka läbi hingamise. Sest hingamine on see, mis meid kehaga ühendab.

Ja vahel on kehas juba nii halb, et meil on raske kehas püsida. Siis oleme ka loomulikku enesekindlust minetamas. On aeg see taastada! Ükskõik kus omadega hetkel oled. Su kehal on kesk telg, su keha sulgub ja avaneb ning tahab vabalt liikuda. Ta ei liigu vaid seetõttu, et viimane on olnud teda kahjustav. Kui aga õpid end märkama, oma liikumisi optimeerima, siis sa tantsid läbi elu ja iga tegevus on nauditav.

Nüüd sa küsid, et kas mina olen seal. Vahel olen ja vahel pole. Oleme siin, et üksteist keskmesse tagasi juhatada ja koos rännata! Ka siin on olnud tegu vaid valehäbiga, mis takistas meil end näha ja vaadata ning võis liikumise sootuks peatada.

---

Kui pead siinset infot oluliseks ja tunned, et soovid selle ruumi hoidjate toimetamisi toetada, siis saad seda teha UrbanArea OÜ SEB a/a EE801010220119062013, Paypalis või toetades Marilii Eliisabeti Patreonis.

​​Kui soovid toetada "Rännud hingemaastikul" projekti jätkumist, siis palun lisa annetusele vastav märksõna.

Ilmunud raamatud leiad siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/raamatud.html
Rännud siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/raumlnnud.html
Kohtumised ja kursused siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/kohtumised.html

Olen südamest tänulik.
Marilii Eliisabet

See mis on, on Allika kingitus meile.

Foto: Liisi Päeva