Ülitundlik laps on maailmale avatud...

Lasteaiaõpetajatele esines Stuttgarti waldorflasteaedade õpetajate seminari koolitaja Birgit Klotz. Waldorfkoolide sünnilinnast tulnud lektor keskendus oma ettekandes erilistele lastele.

Iga laps on omamoodi eriline, aga seekord olid fookuses ülitundlikud lapsed.

„Need on sellised lapsed, kes on maailmale rohkem avatud, nad kuulevad tihti teravamalt, näevad täpsemalt, nende tajud on erksad,“ selgitas Birgit Klotz. „Nad on väga tundlikud ka teiste inimeste meeleolude suhtes, väga empaatilised. Neil puudub võime ennast välise eest kaitsta, piire seada. Kõik, mille vastu võtavad, lasevad nad väga sügavalt enda sisse.“
Sellised lapsed on kogu aeg pinge all ja stressis. Klotzi sõnul ei jõua nad peaaegu kunagi rahuseisundisse. „Nad on nii vastuvõtlikud, et tundub, nagu oskaksid ka mõtteid lugeda,“ märkis Klotz.

Lasteaias torkavad sellised lapsed mitmel moel silma. „Näiteks kui mõnel lapsel on mure, siis ülitundlik laps läheb teda kohe lohutama. Kui nad tulevad hommikul oma rühmaruumi, siis nad märkavad pisimaidki muudatusi. Nad tajuvad kohe ka kasvataja meeleolu,“ loetles koolitaja. „Nad on väga ärkvel, kõike tajumas.“

Raske toime tulla
Selline tajuerksus kõlab küll üsna hea asjana, aga laps ei pruugi selle tunde- ja infotulvaga toime tulla. „Võib juhtuda, et seda kõike saab liiga palju. Siis võib laps kaotada enesevalitsuse, hakata nutma või ka märatsema. Võib ka nii olla, et tõmbub kusagile nurka ja ei lase kedagi endale ligi, justkui sulgedes ennast maailma eest.“

Ülitundlike laste jaoks on oluline väliste ärritajate minimeerimine. „Oluline on aidata sellel lapsel ennast paremini tunnetada, just füüsiliselt. Keskkond peaks olema meeldiv: sõbralikud inimesed, palju laulmist. Päevakavasse ei tohiks tuua palju uut, tundliku lapse jaoks on oluline kindel rütm,“ selgitas Birgit Klotz. Waldorflasteaiad võiksid selles plaanis olla tundlikule lapsele hea koht, seal peetakse rütmilisust väga oluliseks.

„Need lapsed vajavad oma erilisuses mõistmist ja et nad tohiksid olla sellised, nagu nad on,“ rääkis Klotz. „Saksamaal, ja ma arvan, et ka Eestis, loeb see, kes on tugev ja jõuline. Tundlik laps tahabki tihtipeale omaette olla, siis arvatakse, et temaga peab tegelema, et ta teistega ühte sulaks. Aga tema vajab hoopis rahu. Nende sisemine elu võib olla hoopis teistsugune, kui meie seda ette kujutame.“

Omaette probleem on see, et sõna ‘tundlik’ võib kõlada ka etteheitena, negatiivselt. Õpetaja ülesanne on lapsi mõista ning tundlikkust neile mitte ette heita. „Kohtusin hiljaaegu kahe inimesega, keda olin kunagi lasteaias õpetanud,“ meenutas Birgit Klotz. „Ühest oli saanud kontsertpianist, teisest poksija. Kui nad lasteaias käisid, pidin ma mõlemaid mõistma, neid tunnetama. Kasvataja ülesanne on tajuda iga lapse vajadusi. Kui rühmas on 20 last, siis tulebki kõigi nende vajadusi tajuda.“

Tundlikkus on anne
Koolitusel räägiti ka sellest, mida tundlikud lapsed hästi oskavad. Tundlikkus ei pea olema probleem, see on ka anne, kingitus. Ülitundlike laste seast kasvab väga loomingulisi inimesi, näiteks kunstnikke. Tänu oma peenetundlikkusele võivad neist saada väga head terapeudid või sotsiaalsfääris töötajad.

Birgit Klotzi sõnul on statistiliselt umbes kümme protsenti inimestest ülitundlikud. Tundlikkus võib elu jooksul muutuda. „Mingis elukriisis võib tekkida murrang ja inimene võib justkui millegi suhtes avaneda.“

Kindlasti ei tohiks ülitundlikke lapsi tähelepanuta jätta ajal, kui nad lähevad kooli. „Siis sõltub nende heaolu sellest, kas neil on arusaav õpetaja ja toetavad vanemad. Waldorfpedagoogika väidab, et lasteaiavanuses pannakse alus inimese füüsilisele tervisele. See on muidugi hea alus. Aga hingeline tervis kujuneb vanuses 7-14 aastat,“ rõhutas Klotz.

Maris Marko
​
​Allikas: Kuulutaja.ee

---