 Kallis, ülitundlik inimene. Ei, ma pole sind unustanud. Kuid mis veelgi olulisem, sa ise pole end unustanud. Võib-olla on sul praegu raske ja sa ei tahaks nii palju tunda? Võib olla oled sa vihane nähes kõike seda, mis maailmas toimuba? Või on sul lihtsalt valus? Aga äkki, äkki oled sa tänus, sest oled ise ennast vastu võtmas? Oled nii ääretult tänulik elu eest, tead miks sa siin maapeal oled ja mida on tarvis teha järgmiseks? Ehk oled end leidnud ja tead, et me keegi ei pea elama kannatuses? Ja siis jälle vihastad. Pagana „heaolu ühiskonna“ ülespuhutud meele mängud! Pealiskaudsed õhulossid, mis varem või hiljem kokku kukuvada, kui baas, elu vundament, on paigast ära. Ja siin, hea ülitundlik inimene, tuled mängu sina. Sest sinu elu vundament on ka paigast ära olnud. Aga sina nüüd lood seda kerguses uuesti, sest su õhuloss kukkus juba kokku. Sest sa tunned, sest su keha on õrn, sest sa ei saa vales elada, isegi ilusas vales mitte. Sa oled sündinud siia ilma lihtsalt nii meeletult ja julmalt ausana. No, kui julged muidugi olla see, kes oled. Ja selleks on sul olnud kõigepealt tarvis püsida varjus. Sul on vaja oma keha taastumisvõime taastada. Sul on tarvis jõuda punkti, kus lõdvestuseks ehk endasse tagasi tulemiseks kulub vähem energiat, kui pingutuseks. Ja sa oled siin. Ja siin tuleb sul kõigepealt ise ennast valida. Ei mitte isekalt, vaid isetult. Sest ilma kehata, pole meie hingel siin maapeal kodu. Keha on meie hinge tempel. Aga, mitte meie juht. Kuid kui keha on olnud kahjustatud, siis sul tuleb teda kuulata. Ja kuna oled tundlik, siis sa ei saa kuulata pealiskaudselt. Sa ei saa keha hõikeid maha suruda, sa ei saa mitte kuulata, sest sa tunned. Ja seda pole võimalik elusas elus kinni keerata. Ilus on see, et ainus, mis siin aitab on rohkem end kuulata, rohkem tähelapanu anda oma kehale, rohkem hoolida, rohkem kaastundlikkust ja jah, ka see ära leierdatud sõna – rohkem armastus. Aga mitte isekat armastust, vaid baasvajadustest lähtuvat elu tahet! Seda sädet su silmis, mis süttib, kui oled ühenduses! Sa tead, millest räägin! Ehk siis, kui oled tükk aega pusinud meelemustrites, aga tunned, et pole ikka veel kusagile jõudnud (seda muide väidab su kriitiline meele), siis tunne, tunne kõiki emotsioone, mis üles tulevad. Ja neid sul on! Sest sa tunned! Koge need läbi. Koge veel ja siis veel ja veel ja veel ja veel. No ja siis natuke veel… Puhka! Ära unusta hingata! Kas sa ikka saad hingata sügavalt?
Vaata, millises keskkonnas sa oled. Kas ehk on tarvis oma keha eest paremini hoolitseda ja tõsta ta sinna, kus tal on ruumi hingata, kus on puhas õhk, soe tuba, vaikus, puhtus ja heatahtlikud, elu austavad inimesed? Kus on öö ja kus on päev au sees, kus on talv ja suvi? Kus peetakse lugu elu loomulikkusest, püüdmata seda meelevaldselt muuta? See on paik, kus teatakse ning pühitsetakse elu saladust! Siin jõuame alles baasvajaduste juurde, sest alles siin saab su keha hakata taastuma kõigist nendest järjestikest sissehingamistest, mida su meel, ühiskonna meel ja kollektiivteadvuse meelemaatriks meile ette söödab. Siia alla käivad igasugused teadvuseseisundid, millel siinkohale ei peatu. Sest hea ülitundlik inimene, sul pole vaja end sinna sisse kinni keerutada, ka need on lood. Ja siin ei räägi ma meele kapriisidest! Vaata oma keha, mida ta tõeliselt vajab? On ta terve? Ilma milleta elu maal ei eksisteeri? Ole siin julmalt aus! Sa oskad seda. Ja kriitiline meel las puhkab. On ainult põhjus ja tagajärg.
 Alusta siit. Kõik muu unusta ära. Ja tunne, tunne nüüd selles hoitud keskkonnas ning vaata, et su keha pingutusest taastuks. Ehk siis hinga, hinga end lihtsalt elust läbi, kogu kehaga! Sest nii keha taastub. Just nii sa saad tõeliselt välja puhata ning energiat taastoota. Sest sina toodad ise eluenergiat! Kuid siin seisneb ka vastutus, vastutus kuidas seda nii väärtuslikku jõudu ning elu andi kasutad! Ka see teadmine ei tule kusagilt väljastpoolt! Sina ise oledki see energia generaator ning elu armastuse ruumi hoidja ning looja. Ja siin puudub isegi üleliigne müstika. Sina oledki see peen valguse kandja! Sina see oledki! Ja kuidas sa tead, et oled meele raputustest taastunud ja toodad energiat? See on su loomulik olek ja keha teab! Su hingamine on kerge ja sügav, kehas on lõdvestus, su meel on rahulik ja sinus on loomulik olemise kergus ehk rõõm elus olemisest. Usu mind, sa tead! Ja nüüd vali elu ehk otsusta ise endast hoolida! Võta oma ülitundlikkus vastu! Sest ainult nii, hoolid sa teistest! See kõlab ehk liigagi lihtsalt, kuid kui keha baasvajadused, need tõelised, on rahuldatud, siis suur osa meelevahust, intellektuaalsetest kontseptsioonidest ja kannatusest lihtsalt hajub! Seda kõike muidugi juhul, kui elu erinevatesse ilmingutesse kaastundlikult suhtud. Ja sina oled siin oluline. Su keha peegeldab elu peenemaidki nüansse ning su hinge sügavuses on ühendus allikaga nii, et sa ei saa kannatust juurde luua. Sul endale oleks siis liialt valus! Kas saab siin maapealses elus üldse olla nii palju armastust? Saab! Ja ka seda sa tegelikult juba tead! Kogu mu raamatutesari "Rännud hingemaastikul" võtab inimese kihthaaval lahti - kehatajud, hingamise, mõttemustrid, emotsioonid, identiteet, ise olemine ning alles siis, alles siis adume nii lihtsalt põhjus-tagajärg füüsikat, mis meie keha nii tervendab kui kahjustab. Kõlab uskumatult, eks? Rohkem materjale leiad - https://linktr.ee/hingemaastikul *** Ja kui tunned, et soovid osaleda nende lugude väljatulemises ja lihtsalt toetada seda suurt elutööd, siis võimalused on loodud Patreonis - https://www.patreon.com/hingemaastikul või läbi Paypaly - https://www.paypal.com/paypalme/hingemaastikul. Ootused puuduvad, alles on jäänud ainult tänu. Sest mittemiski pole minu, kõik see, mis on, on Allika kingitus meile! Marilii Eliisabet Fotod: Liisi Päeva, Andi Kokk, Urmas Volmer, Ruudu Rahumaru
0 Comments
Leave a Reply. |
Ülitundlik inimene
Valdkonnad
All
Arhiiv
February 2025
|
RSS Feed
