Ülitundlik inimene (ÜTI) vajab elus enamat kui lihtsalt su armastus või sõprus. Ta vajab mõistmist.

Kas teie elus on ÜTI? Ja kas soovite oma suhteid nendega paranda?

Olgu, olete jõudnud õigele lehele. Selles artiklis jagan teiega viit praktilist nõuannet, kuidas teie suhteid ÜTI-ga parandada. Kuid kõigepealt katsume aru saada, et mida tähendab olla ülitundlik inimene ja mida peaksid tema kohta teadma.

Mida tähendab olla ülitundlik inimene?

Ülitundlik inimene on see, kes tajub ning töötleb igat tüüpi sensoorset sisendit sügavuti. ÜTI-d tunnevad kõike intensiivselt ning sageli võivad olla valesti mõistetud arvates, et nad on „liiga emotsionaalsed.“

Sa näed, et nad on nii füüsiliselt kui emotsionaalset tundlikud. Kuid see pole tingimata halb. See muudab nad empaatiliseks ja häälestunuks teiste inimeste emotsioonide suhtes.

Kuid arvesse võttes nende sensoorsete sisendite pidevat tajumist, võivad ÜTI-d tunda end nii füüsiliselt kui emotsionaalselt ülekoormatuna. Isikuna, kes hoolib ülitundlikust inimesest, pead olema teadlik, millal nende piir saabub – mis selle kaasa toob –  nii saad aidata tal sellega toime tulla. (Või veelgi parem, ennetage ülestimulatsiooni.)
​
Olles ise ÜTI, toon siin mõned viisid, kuidas luua temaga tugev ning sisukas suhe.

5 võimalust suhte parandamiseks ülitundliku inimesega

1. Selle asemel, et panna teda su tundeid ära arvama, suhelge järjepidevalt
Kuigi tõhus suhtlemine on iga terve suhte võti, on see veelgi olulisem, kui olete koos ülitundliku inimesega.

ÜTI-d on teiste tunnetest ja emotsioonidest teadlikumad, kuid nad ei ole mõtete lugejad ega suuda arvata, miks te end nii tunnete. See jätab palju ruumi oletustele ning nad püüavad aru saada, mida sa mõtled.

Ärge pange neid arvama ja oma järeldusi tegema. Selle asemel suhelge sageli ja andke neile teada, mida te mõtlete ja kuidas see teid tundma paneb.

Võin teile öelda, et meie ÜTI-d hindame ausat ja tihedat suhtlemist. Me tunneme teie emotsioone, nii et nende varjamise asemel lihtsalt valage need välja ja hoidke meid kursis.

2. Austage nende isiklikku ruumi ning piire
Kui olete romantilises suhtes ülitundliku inimesega, peate leidma tasakaalu intiimsuse ja tema isikliku ruumi austamise vahel.

Mõned ÜTI-d on tundlikud füüsilise puudutuse suhtes ja nende intiimsusega kohanemine võib võtta aega – seks on ülitundlike inimeste puhul erinev. Nii et andke neile aega ja võimalus teile omas tempos lähedale jõuda.

Võite alustada kiindumuse näitamist vaikselt, näiteks käe hoidmise ja kallistamisega, et nad tunneksid end füüsilises puudutuses mugavalt. Ja kui näete kõhklusi, on teie kohustus taganeda, sest nad ei pruugi tunda end hästi paludes teil lõpetada. (Piiride seadmine võib ÜTI jaoks olla keeruline.)

Tundlikud inimesed võivad end erinevatel aegadel erinevalt tunda, olenevalt nende energiatasemest. Nad võivad mõnel päeval jääda voodisse kaisutama ja mõnel päeval vajada omaette olemist. (Üldiselt väärtustavad ÜTI-d üksi oldud aega, nii et pidage meeles, et seal pole midagi tegemist teiega, vaid on seotud nendega ning nende vajadustega; see aitab neil pärast kogetud ülestimulatsiooni rahuneda.)

Seega austage nende isiklikku ruumi ja piire. Usu mind, nad austavad sind ja hindavad sind selle eest veelgi enam. Ja kui nad tagasi tulevad, on teie side tugevam.

3. Keskenduge pisiasjadele ja armastuse väikestele žestidele
Ülitundlik inimene märkab iga pisiasja. See tähendab, et nad hindavad ka iga väiksemat armastuse ja lahkuse žesti.

Lihtne suudlus laubale, lemmikmagustoidu tellimine kehva päeva lõpus, soe vann– kõik need on väikesed žestid, mis meile palju korda lähevad. Nende väikeste asjade tegemine võib sinu suhteid ülitundliku inimesega oluliselt parandada.

Ja see pole veel kõik! Me mäletame neid ja naeratame nende tõttu päevade ning nädalate jooksul. Meid on tegelikult üsna lihtne õnnelikuks teha – keskenduge lihtsalt läbimõeldud pisiasjadele.

4. Ära valeta ülitundlikule inimesele – sest nad teavad
Inimesed kasutavad sageli valgeid valesid. Näiteks kui keegi küsib sinult, et kuidas sul läheb, ütled sa: „Minuga on kõik hästi,“ isegi kui pole. Või peidad midagi, et takistada inimestel su pärast muretsemist või haiget saamist.

Selliste valgete valede taga peituv kavatsus võib olla hea ja need võivad tavaolukorras toimida, kuid mitte ülitundliku inimesega.

Miks? Sest teame, kui sa valetad. ÜTI-d võivad tunda isegi pisimat nihet emotsioonides ja me oskame kõige paremini kehakeelt lugeda, seega uurime kindlasti, kuidas te end tegelikult tunnete. (Me ei pruugi teid sellega seoses lohutada, kuid me teame.)

Nii et vältige valesid, isegi heade kavatsustega, ja olge ausad. Mõelge sellele, kui ülitundliku inimesega heade suhete esimesele reeglile: olge täiesti aus, kui olete suhtes ülitundliku inimesega.

5. Ärge oletage ning vältige sildistamist
ÜTI-d on ilmselt ühed kõige rohkem valesti mõistetud isikud. Kuna enamik inimesi pole kõrgest tundlikkusest teadlikud, sildistavad nad ÜTI-d sageli „liiga tundlikeks,“ „liiga emotsionaalseteks,“ või millegi veel hullemaga.

Palun ärge suurendage nende traumat stereotüüpide kujundamise või halvima oletamisega. Selle asemel proovige mõista nende vaatenurka ja esitada küsimusi, et seda paremini teha.

Selle asemel, et öelda: "Sa reageerid üle," proovige küsida: "Miks see sind mõjutab?" või "Kuidas saan aidata sul end paremini tunda?"

Küsige neilt, kuidas nad end tunnevad ja miks. Õppige kuulamise kunsti, selle asemel, et asju eeldada või neid "emotsionaalseks" või "dramaatiliseks" sildistada.

Kui soovite oma suhteid ülitundliku inimesega parandada, peate olema tema tunnete suhtes tundlik. Andke neile turvaline ruum, et väljendada oma emotsioone ilma hinnanguteta ja teil on tugev ning kauakestev side.

Ankita Raghuvanshi

Inglise keelse artikli leiad siit.

Vaba tõlkena eesti keelde pannud Marilii Toots - raamatute "Kukkudes armastusse" ja "Rännud hingemaastikul" autor.

www.joogatunnid.ee
www.ulitundlikinimene.ee
Marilii Eliisabet Patreonis
FB Rännud hingemaastikul
Youtube Rännud hingemaastikul
Soundcloud Rännud hingemaastikul
Instagram, mis on saanud nime Marilii esimese raamatu "Kukkudes armastusse" järgi
PayPal Hingemaastikul

​Foto: Aimar Säärits

​Kallis, ülitundlik inimene. Ei, ma pole sind unustanud. Kuid mis veelgi olulisem, sa ise pole end unustanud. Võib-olla on sul praegu raske ja sa ei tahaks nii palju tunda? Võib olla oled sa vihane nähes kõike seda, mis maailmas toimuba? Või on sul lihtsalt valus? Aga äkki, äkki oled sa tänus, sest oled ise ennast vastu võtmas? Oled nii ääretult tänulik elu eest, tead miks sa siin maapeal oled ja mida on tarvis teha järgmiseks? Ehk oled end leidnud ja tead, et me keegi ei pea elama kannatuses?

Ja siis jälle vihastad. Pagana „heaolu ühiskonna“ ülespuhutud meele mängud! Pealiskaudsed õhulossid, mis varem või hiljem kokku kukuvada, kui baas, elu vundament, on paigast ära. Ja siin, hea ülitundlik inimene, tuled mängu sina. Sest sinu elu vundament on ka paigast ära olnud. Aga sina nüüd lood seda kerguses uuesti, sest su õhuloss kukkus juba kokku. Sest sa tunned, sest su keha on õrn, sest sa ei saa vales elada, isegi ilusas vales mitte. Sa oled sündinud siia ilma lihtsalt nii meeletult ja julmalt ausana. No, kui julged muidugi olla see, kes oled.

Ja selleks on sul olnud kõigepealt tarvis püsida varjus. Sul on vaja oma keha taastumisvõime taastada. Sul on tarvis jõuda punkti, kus lõdvestuseks ehk endasse tagasi tulemiseks kulub vähem energiat, kui pingutuseks. Ja sa oled siin. Ja siin tuleb sul kõigepealt ise ennast valida. Ei mitte isekalt, vaid isetult. Sest ilma kehata, pole meie hingel siin maapeal kodu. Keha on meie hinge tempel. Aga, mitte meie juht. Kuid kui keha on olnud kahjustatud, siis sul tuleb teda kuulata.

Ja kuna oled tundlik, siis sa ei saa kuulata pealiskaudselt. Sa ei saa keha hõikeid maha suruda, sa ei saa mitte kuulata, sest sa tunned. Ja seda pole võimalik elusas elus kinni keerata. Ilus on see, et ainus, mis siin aitab on rohkem end kuulata, rohkem tähelapanu anda oma kehale, rohkem hoolida, rohkem kaastundlikkust ja jah, ka see ära leierdatud sõna – rohkem armastus. Aga mitte isekat armastust, vaid baasvajadustest lähtuvat elu tahet! Seda sädet su silmis, mis süttib, kui oled ühenduses! Sa tead, millest räägin!
​
Ehk siis, kui oled tükk aega pusinud meelemustrites, aga tunned, et pole ikka veel kusagile jõudnud (seda muide väidab su kriitiline meele), siis tunne, tunne kõiki emotsioone, mis üles tulevad. Ja neid sul on! Sest sa tunned! Koge need läbi. Koge veel ja siis veel ja veel ja veel ja veel. No ja siis natuke veel… Puhka! Ära unusta hingata! Kas sa ikka saad hingata sügavalt?

​

​Alusta siit. Kõik muu unusta ära. Ja tunne, tunne nüüd selles hoitud keskkonnas ning vaata, et su keha pingutusest taastuks. Ehk siis hinga, hinga end lihtsalt elust läbi, kogu kehaga! Sest nii keha taastub. Just nii sa saad tõeliselt välja puhata ning energiat taastoota. Sest sina toodad ise eluenergiat! Kuid siin seisneb ka vastutus, vastutus kuidas seda nii väärtuslikku jõudu ning elu andi kasutad! Ka see teadmine ei tule kusagilt väljastpoolt!

Sina ise oledki see energia generaator ning elu armastuse ruumi hoidja ning looja. Ja siin puudub isegi üleliigne müstika. Sina oledki see peen valguse kandja! Sina see oledki! Ja kuidas sa tead, et oled meele raputustest taastunud ja toodad energiat? See on su loomulik olek ja keha teab! Su hingamine on kerge ja sügav, kehas on lõdvestus, su meel on rahulik ja sinus on loomulik olemise kergus ehk rõõm elus olemisest. Usu mind, sa tead!

Ja nüüd vali elu ehk otsusta ise endast hoolida! Võta oma ülitundlikkus vastu! Sest ainult nii, hoolid sa teistest! See kõlab ehk liigagi lihtsalt, kuid kui keha baasvajadused, need tõelised, on rahuldatud, siis suur osa meelevahust, intellektuaalsetest kontseptsioonidest ja kannatusest lihtsalt hajub!
​
Seda kõike muidugi juhul, kui elu erinevatesse ilmingutesse kaastundlikult suhtud. Ja sina oled siin oluline. Su keha peegeldab elu peenemaidki nüansse ning su hinge sügavuses on ühendus allikaga nii, et sa ei saa kannatust juurde luua. Sul endale oleks siis liialt valus! Kas saab siin maapealses elus üldse olla nii palju armastust? Saab! Ja ka seda sa tegelikult juba tead!

Kogu mu raamatutesari "Rännud hingemaastikul" võtab inimese kihthaaval lahti - kehatajud, hingamise, mõttemustrid, emotsioonid, identiteet, ise olemine ning alles siis, alles siis adume nii lihtsalt põhjus-tagajärg füüsikat, mis meie keha nii tervendab kui kahjustab. Kõlab uskumatult, eks?

Rohkem materjale leiad - https://linktr.ee/hingemaastikul

***
​
Ja kui tunned, et soovid osaleda nende lugude väljatulemises ja lihtsalt toetada seda suurt elutööd, siis võimalused on loodud
Patreonis - https://www.patreon.com/hingemaastikul
või läbi Paypaly - https://www.paypal.com/paypalme/hingemaastikul.

Ootused puuduvad, alles on jäänud ainult tänu.
Sest mittemiski pole minu, kõik see, mis on, on Allika kingitus meile!

​Marilii Eliisabet

Fotod: Liisi Päeva, Andi Kokk, Urmas Volmer, Ruudu Rahumaru

Olen kuulnud ja ka kogenud suhtumist, et see on ju ainult psühhosomaatika, et selle oled ise välja mõelnud, et see pole päris või, kasva välja, oled lapsik. Oleks siis midagi meditsiinilist! Paraku aga on nii, et suur osa juba meditsiiniliseks kujunenud kaebusi on alguse saanud tähelepanuta jäetud psühhosomaatikast. Inimese loomupärane tundlikus on raskemate seisundite ennetamisel ainult boonuseks. Kuid jah, olen ka ise mingil hetkel endast mööda ja üle vaadanud, sest pole pikalt osanud leida võimalust kehas lõksus olevate tunnete teadvustamiseks ja läbi kogemiseks.

Ja nii ei saa me aru, et mis meiega toimub. Oleme vajavad, kohati nõudlikud, ebamugavuses, ülereageerivad ning ühenduse puuduses. Justkui teeme kõik õigesti, oleme õigesti, hoolime endast, püüame olla tänulikud, hoolitseme enda eest, austame teisi aga keha on ikka rahutu. Lihtne on siin tulema eemale tõukamine, endast eemaldumine, teistest eemaldumine - et ju on vale keha, ju on vale suhe, ju on vale inimene. No, et me ise oleme kuidagi valed. Aga ei ole valed! Täiesti õiged oleme.

Vaatleme natuke tunnetuslikult psühhosomaatikat. Mis see on ja kuidas on see kogetav? Vikipeedia ütleb, et Psühhosomaatiline häire on tervisehäire, mille puhul vaevused psüühikas või kesknärvisüsteemis tekitavad kehalisi (somaatilisi ehk somatoformseid) häireid. Ja nüüd lähme sügavamale. Sest see pole veel kõik. Esiteks see, mis meie kehas on, on püha, seega pole ka psühhosomaatikast tingitud häire kuidagi tühine või vähetähtis, sest see on meie kehas kogetav. Sageli öeldakse, et kuula oma keha tunnet, aga kui kehas räägib ka psühhosomaatika ehk sinna salvestunud alateadlik meeleprogramm, siis on ka keha kuulamine kaheldava väärtusega. Sest psühhosomaatika, see mis tekitab kehas valu või ebamugavust, ei esinda meie selget olemust vaid kinni jäänud vastupanu elule. See on see, mis häiritusi loob.

Olgu, liigume edasi selle juurde, et kust see psühhosomaatika ikkagi saab meie kehasse. Sest sageli on need häiritused baasi saanud juba varases lapsepõlves. Me jääme oma kehasse lõksu juba väga noorena ning siis arendame erinevaid ellujäämise- ning enesekaitse mehhanisme. Tuletan siinkohal meelde, et väiksed lapsed on väga tundlikud. Palju tundlikumad kui enamus täiskasvanutest. Ainult vähesed säilitavad suureks saades oma puhta (mitte neurootilise) tundlikkuse, sest nii on maailma valu kui ka rõõm sinu sees selgelt ning teravalt kogetav. Ja püsi siis kõige selle juures ka tasakaalus ja rahulik – eks ole? Lihtsam on mitte tunda. Kuid see pole lahendus. See peatab paraku elu loomuliku kulgemise ja ongi taas psühhosomaatika väljendumisele voli antud.

Tuleme tagasi lapsepõlve ja keskkonda, kuhu terve laps sünnib. Sageli on just siin alguse saanud ka psühhosomaatika ehk meie vahetute kehatajude eitamine. Siinkohal toon juurde ka suguvõsa käitumismustrid ja esivanemad. Sest just siin kipume me lõksu jääma. Sageli juba meie esivanemad olid tundekeeldudega. Juba nemad ei saanud, ei osanud ei tohtinud kerkivaid tajusid oma kehas läbi kogeda ja neid kuulata ning elu valikutes neist lähtuda. Oleme õppinud kannatama. Hetkel ei räägi ma emotsioonidest vaid ikka kehatajudest, millede peale alles hakkab kuhjuma kerkinud ning läbi elamata emotsioon. Selle tagajärjel kujuneb psühhosomaatika ehk keha reageerib teatud välistele mõjutajatele (situatsioonid, keskkonnad, suhtumised) kontrollimatult isegi siis, kui otsest kahjustajat tegelikult käesolevas momendis enam pole.

Nii, nüüd oleme väikelapse keha juures. Laps on rahutu, on häiritud, sest ta keha annab häiret. Lapse keha tajub täiskasvanute emotsioone intensiivse vibratsioonina, tunneb keskkonna mõjusid – sh õhu puudus, liigne kuivus, liigne müra, liigne niiskus, terav valgus, kunstlikud materjalid, kemikaalid sh tehisvibratsioonid ning kiirgused on lapse kehas hoopis teisiti tajutavad, kui enamusele täiskasvanutest seda kogevad või siis ei kogegi. Juba siit saab alguse keha lõks ning vastandumine.

Laps on viril ja „head“ täiskasvanud tunnevad end süüdi. Laps on rahutu, aga täiskasvanud ei tunne midagi. Laps on rahutu ja täiskasvanud püüavad last rahustada, väites, et ei ole midagi. Kavatsus on hea, kuid laps kogeb esimesi kordi eraldatust. Seda, et ta on vale! Laps kasvab suuremaks ja hakkab täiskasvanutest eemale hoidma, sest tema sees on „valed“ kogemused. Täiskasvanud on lapse suhtes rahulolematud. Ja kui laps püüab oma tundeid veel kord jagada ja väljendada, siis vanemad lähevad nii sügavale häbisse, hirmu või süütunnetesse, et kerkib lausa paanika. Ja ongi loodud eraldatuse lõks, ärevushäired, depressioon ja tegelikult ka lähisuhetes lahusoleku kogemus. Sest lähedale kuidagi ei saa. Ja ka lapsest on saanud ühel hetkel „hea täiskasvanu,“ kes kannatab aga vapralt edasi.

Lähedale saab ainult siis, kui suudame sellele, mis meis ja teises on, ausalt otsa vaadata. Alles siis saab nii igatsetud armastus piirideta taas tõeliselt vabaneda, ning igatsetud hingeühendus aset leida. Siis, kui suudame teise valus tema kõrvale kohale jääda ilma igasuguse hukkamõistuta, ilma et püüaksime teist korda teha või kritiseerida. Lubades tal tunda seda, mida ta tunneb ja teha seda, mida ta vajab, et valu läbi kogeda ning see lõpuks kehast vabastada.

Ehk, alles siis saame nõiaringist välja, kui antud näite puhul lapsevanem suudab lapse tõesti kohalolus ära kuulata, ilma et ta teda parandama hakkaks. Sest parandama hakkame me ikka seetõttu, et teise see olev aus ja ehe tunne tekitab meis ebamugavust, millega me ise hakkama ei saa. Ja siis on lihtne teist parandada, teise kallal näägutada või teda elama õpetada, juhendada ning paika panna. Märkamata, et seeläbi teeme teist väiksemaks ja väetimaks ning alateadlikult ennast tähtsamaks ja ehitame ainult aina kõrgemat eraldatuse müüri. Nii ei ole aga võimalik juba keha lõksus olevaid tundeid vabastada. Sageli sulgub lõks veelgi tugevamalt ning siiras armastus, millega laps siia ilma tuli jääb varjatuks.

Antud näite puhul on oluline hoopis kogu elukeskkond inimsõbralikuks muuta. Keha teda kahjustavast välja tõsta ja ka meel rahuneb, kui temalt pidevalt ei nõuta või temaga õiendata. Kui kuhjunud kehatajudele ning emotsioonidele antakse õigus olla nii, nagu need on. Kuid tõsi, kui kehas on juba psühhosomaatika salvestunud, siis esiteks on tarvis meelele anda tundlik ja turvaline ruum, kus juba olev saab avalduda.
​
On tarvis keha kuulata ja kui me reaalselt pole enam selles paigas ega situatsioonis, kus psühhosomaatilised reaktsioonid alguse on saanud, siis on võimalus keha teisiti reageerima juhatada. Olles sellisest lihtsast keha-meele toimemehhanismist teadlik, siis varem kuhjunud emotsioone, peale nende vabastamist, lihtsalt enam juurde ei teki. Siin saab tööle hakata inimese loomulik taastumismehhanism ja psühhosomaatika lõks kehamälust vabaneda.

Kogu mu raamatutesari "Rännud hingemaastikul" võtab inimese kihthaaval lahti - kehatajud, hingamise, mõttemustrid, emotsioonid, identiteet, ise olemine ning alles siis, alles siis adume nii lihtsalt põhjus-tagajärg füüsikat, mis meie keha kahjustab. Kõlab uskumatult, eks?

NB! Kui sinul või sinu sõbral on kirjastus, tead kedagi, kes soovib koos minuga kirjastada või kes näeb mu elutöö väärtust ja tunneb kutset, et leida nende väljaandmiseks rahastus, soovib raamatute ilmumisele ning levitamisele oma õla alla panna, siis palun kirjuta marilii.toots@mail.com.

NB! NB! Kui sina või su sõber tunneb kutset muusikuna mu senise teekonna jooksul loodud laule koos viimistleda, siis palun kirjuta marilii.toots@gmail.com.
​
Rohkem materjale leiad - https://linktr.ee/hingemaastikul
***
Ja kui tunned, et soovid osaleda nende lugude väljatulemises ja lihtsalt toetada seda suurt elutööd, siis võimalused on loodud
Patreonis - https://www.patreon.com/hingemaastikul
või läbi Paypaly - https://www.paypal.com/paypalme/hingemaastikul.

Ootused puuduvad, alles on jäänud ainult tänu.
Sest mittemiski pole minu, kõik see, mis on, on Allika kingitus meile!
​Marilii Eliisabet

Foto: Andi Kokk

Taaskord õnnitlen sind, kui seda loed ja resoneerud. Tõenäoliselt nimetad end või oled end mingil oma eluperioodil nimetanud ülitundlikuks inimeseks. Tõenäoliselt oled sa vägagi kursis igasuguste kohanduste ja takistustega oma elu. Aga oled sa vaadanud võimalusi?

Ülitundlik inimene on sageli siia maailma tulnud, et murda tavasid, isegi traditsioone ja muukima lahti tugevalt lukus olnud kehakoode. Kehakoodide lahti lukustamisega teiseneb kogu su maailm. Ja see on tõeliselt sügav, tõeliselt eriline ja jah, tõeline sõdalase teekond, mis viib su otse Elu enese sülle. No siis kui need koodid lahti murrad. Ja jah, sa oled maailmale oluline, kui teed just seda, mis su ees lahti rullub. Oled elu teenistuses just sellisena nagu praeguses hetkes oled. Just selles paigas, kus oled!

Oled elu poolt kaasa saanud kingituse ehk oma loomuliku tundlikkuse, mis tõenäoliselt on sulle tekitanud väga palju ebamugavusi.

• Sul on olnud raskusi kehas püsimisega, sul on olnud keeruline hingata ehk oled isegi tundnud, et sul pole lubatud enda alla ruumi võtta.
• Võimalik, et oled mingil ajaperioodil elanud peas ja meeles, püüdes seda kõike mõista ning jah, oi kui palju oled sa teinud, et end siia maailma mahutada.
• Tõenäoliselt oled olnud kinni emotsioonide udus või need on su lihtsalt üle võtnud, siis oled veelkord olnud kinni oma kehas, sest see muutub ning veel ei tule alati intuitsioonile järgi.
• Oi, palju seda kõike on olnud – ja nüüd palju õnne, märkamatult oled jõudnud paika, kus su intuitsioon sind juhib, sest sa ei saa enam teisiti. Sind on juhatama asunud ühendus eluga.
• Ja siit edasi, kui oled kogu selle raja läbi käinud ning õpid taas naeratama (no sest sa ei oska olla valus võlts), siis oled ühtäkki sattunud eluvooludesse ja elu kannab.

Ja see sinu teekond, kõik see, mille oled läbi teinud, ongi su Püha tee, mis suunab su otse Allikasse. Nii, et kallis, ära võitle, ära taha, ära rabele – tee just seda, mis on parasjagu su ees. Tegele sellega, ära hülga end ja oma kogetud tõde, sest ainult nii saab sinust ühel hetkel suguvõsa ja miks mitte ka kogukona ja teve ühiskonna koodimurdja. Sest kõik on võimalik. Sest sa lihtsalt ei saa teisiti!

​Kõigest sellest täpsemalt juba siitsamast lehelt, Rännud Hingemaastikul FBst ja ka Marilii Eliisabet Toots isiklikult lehelt. Vahel võid kiigata ka Instagrammi „Kukkudes armastusse“ lehel.

Ole valmis selleks, et ühel ketkel liigub info Patreoni! Sest iga toetaja annab võimaluse sel läbi minu kiirmini ning kergemini päevavalgele tulla!

Olen end pühendanud hetkel kogu selle kogemuse süstematiseerimisele, raamatutesse kirja panemisele ning oma keha taastamisel, et ka vahetult teie kõrval seista. Ja jah, see on eluliselt oluline, keda kehastan! See võib päästa elusid! Ja muudab oluliselt inimese elukvaliteeti!

Foto: Andi Kokk

„Sind on liiga palju!“
„Sa pole piisav.“

Elu pressib end läbi sinu ja sulle peale või ei osale sa elus kogu oma potentsiaaliga. Välismaailm näib nõudlik või takistav? Ja sa pole füüsiliselt su keha hoidvas paigas? Sinus on veel sisemist kannatust ja samal ajal kannatlikkust, et sellele kõigele otsa vaadata. Oled teel duaalsest maailmast ühisteadvuse küllusesse? Muidugi!? Sest oled tundlik ja tugev samal ajal! Sest sa ei saa ega oska teisti. Sest kõik olnud lood, suhtumised ja maailma nägemise viisid, mis on varjatult su oma sees, peegeldavad sulle sind ennast, aga mitte ainult.

Miks vahel tundub, et uued inimesed ja keskkonnad on toetavamad, kui vanad, need kes arvavad teadvat sind juba pikka aega? Sest, iga kord kui astud uude maailma, suhtled uute inimestega ja suhestud uute paikadega, näed sa ise enese hetkeseisu, paika kus praegu omadega oled. Ja sa kasvad ning arened pidevalt. Sa ei saa teisiti, oled eluga ühenduses ja see muutub. See muudab sind. Nii ongi vahel nii, et tõukad inimesed, kes olid su elus varem ja näitsasid sulle samuti su enda endist hetkeseisu, eemale? Kuid ehk pole ka nemad enam sama koha peal?

Selleks, et juba tuttavas ringkonnas või keskkonnas muutust luua, tuleb tugevalt endas püsida. Sest neis paigus ja inimestes on sageli mälu meelepildid endisest sinust, nende endisest kokkupuutest endise sinuga. Ja sinu mälus on pildid endistest paikadest. Ja kui need kokkupuuted ümbritsevaga pole olnud täies kohalolus või on su ehedale olemusele valu põhjustanud, siis meel tõrgub. Ja sul tuleb paika ning inimesi vaadata uue pilguga. Kannatlikult. Sest, kui sinus endas on toimunud muutus, on ka teised muutunud.

Paratamatult püüab inim-meel automaatselt asetada sind sinna mineviku paika, kus sa lähedaste jaoks kuid, võib-olla isegi aastaid oled olnud – nende oma meele peegeldusse, asetades sind kohta, mil olid nende arenguks tol ajahetkel parimas rollis. Ja, armas lugeja, niikaua kui opereerime meele tasandil, kehtib see samamoodi ka sinu enda kohta – meie kõigi kohta.

Õnnistatud on inimesed, kes igal hommikul näevad elu värske pilguga, alustavad elu uuelt leheküljelt ja lubavad nii endal, kui elul areneda. Lubades nii ennast, kui teisi vanadest mälupiltidest välja, surumata meid olnud olemistesse. Uutes ringides pole vanu mälupilte - nii lihtne see ongi. Aga inimesed, kes suudavad su hoolimata valusast minevikust uuesti ja uuesti uuena vastu võtta on imelised. Nad ei sildista sind, nad pole ego raamides kinni, nad reageerivad hetkele kohaselt, nad suudavad oma kohalolus alustada aina uuesti ja uuesti. Sest nii on nad kohal olemas nii iseenda, kui ümbritseva jaoks.

Meie maailm muutub kohe, kui toimub muutus meie igaühe enese sees ja kui ümbritsevad inimesed ja keskkond seda vastu ei võta, siis on muutus kehale raske ja valus. Vahel jääb see isegi toimumata ja me ei saagi oma elus edasi püsides mugavas ebamugavuses. Ehk siis me pole siin maailmas kunagi üksi, oleme suure eluvõrgustiku osad ning hoidjad. Kuid kui võrgustik hoiab meid meele lõksus olevate lähedaste näol tugevalt vanas pildis kinni, siis tuleb muuta oma elu keskkonda. Me ei saa jääda vanasse, sest see teeb valu. Sest oleme seesmiselt rohkem kohal, rohkem tasakaalus, rohkem ärkvel, armastavamad ja elu hoidvamad, kui kunagi varem.

On hingetee ja elu vastane püsida samas paigas, samasugusena, samades piirides, kui sinus endas on rohkem soojust ja hoidmist. Kui sind seni ümbritsenud keskkond on loodud kohaloluta, vihas, trotsis ja valus, siis on sinna sisse kodeeritud valu külvavad mustrid. Ja nii on su kehal selles paigas halb, su hingel valus. Kuid oma tänases kohalolus lood sa liikumist elusa elu suunas. Nii hakkad sa varem kehtinud struktuure ja mustreid üle kirjutama.

Elu aluseks on muutus, sa ei saa kergust ja harmooniat mitte luua, sest sa oled see. Sa ei teadnud seda ehk enne, või ei osanud tähele panna ja keha jäi aina haigemaks. Kuid nüüd sa tead ja lood enda ümber elu toetavat ruumi, sa muudad elu võrgustiku mustreid. Samas võtad sa oleva elu avatult vastu nii, et su kese püsib ühenduses suuremaga. Sa kerkid, sa ei saa sinna midagi parata, sest nii on hea, nii lõppeb kannatus nii sinu kui nende jaoks, kes su vastu võtavad. Sa tead teed Paradiisi, sa ei saa ega ka tohi jääda solidaarsusest koos kannatajatega valu juurde luues kannatama! Oma liikumisega näitad sa teed!

Sa näed ja tunned elu. Nüüd sa kuuled keha kõnelusi ja ei saa endast enam mitte hoolida, end enam mitte hoida. Sest elu ise toob ja loob meisse selgust ning armastust, kui elu kutset kuulame, kui selle vastu võtame. Luues nii maksimaalselt seda, mida sisaldame iseenda ümber. Kui ümbrus on jäik ning kaasa ei tule, ei kuula ja võitleb aina kerkiva ühtsusteadvuse vastu, siis valides elu, me vahetame asukohta, vahetame suhtlusringi. Universum loob selleks võimalused – sest sinu enese sees on nii looja kui hoidja - on nii keha kui meel. See ongi inimeseks olemise fenomen!

Oma hinge teel käimiseks vajame nii elu hoidvat hingeühendust, kui ka meelega loodud tervet keha ja füüsilist keskkonda. See on elu loomulik osa. Alles siis oleme tasakaalus ja duaalsus on lahustunud. Kallis, sina lood välise keskkonna ise enesest lähtuvalt. Kuula lihtsalt oma keha. Kuula iga õrna sõnumit! Kuula lapsi ja sõpru, kes elavad kohalolu kerguses. Igaühe ainumas vastutus on elumustri võrgustikus kerkida ja meelemustrist välja astuda, nii võimaldame seda ka lähedastel.

Ja nii loome valgustöötajatena läbi iseenda pidevat muutust. Loome pealtnäha kaost, mille keskmeks on kord ning kohalolu. Sina, jah just sina, oledki muutuse kehastaja ja looja. Sest sinu õrn keha annab valu või haigusega märku sellest, kui surve sinus enese sees läheb talumatult suureks. Kuid võid selle enne suureks paisumist kerguses vabastada! Kui ainult kuuled elu sosinaid!

Sa valid elu, sest sa ei saa endale enam haiget teha, sest nii haavad sa teisi ning nii haavad omakorda end. Sa ei saa elu hävitavat haigust toita. Sa oled elu ime. Ja ei, sind pole liiga palju, ega pole sa ka ebapiisav. Seda on rääkinud meel. Oled kehas kohal ning teda tänuga kuulates on ka su hing rahus!

---
Marilii Toots
Raamatute "Rännud hingemaastikul" ja "Kukkudes armastusse" autor

www.joogatunnid.ee
www.ulitundlikinimene.ee
FB Rännud hingemaastikul
Youtube Rännud hingemaastikul
Soundcloud Rännud hingemaastikul
Instagram, mis on saanud nime Marilii esimese raamatu "Kukkudes armastusse" järgi.

Tänan Sind
 
Foto: Ruudu Rahumaru
Töötlus: Marilii Toots

Sa oled ärkvel.
Oled tundlik.
Sa tunned kõike.
Mõnikord soovid, et sa kõike ei tunneks.
Aga sa tunned.
Üksinduse sügavusi.
Rõõmu kõrgust.
Mõnikord on tunne, et seda on liiga palju.
Mõnikord unistad enda tuimestamisest.
Seda on palju, elada nii lähedal elule, nii lähedal surmale, nii lähedal iseendale.
Kuid siis saad aru, et valu tuimestamine tuimestab ka rõõmu.
Ja sa keeldud olemast tuim nagu teised.
Nii et sa kõnnid, süda avali terve päeva, iga päev, iga kuradi päev.
Suur kurbus kaevub läbi.
Õndsus voolab kaskaadina nagu kosk.
Seda ei saa välja lülitada.
Ei saa joosta.
(Kuhu sa jooksed? Oled ainult sina.)
Sina ja su toores, murtud süda.
Sina, põnevus ja hirm veel üks päeva elus olla.
Veel terve päev!
Tundlik kõige pisimagi väreluse või kogemuse virvenduse suhtes.
Tuul puhub näkku.
Vana akna mõrane klaas.
Ämblikuvõrk poolvalguses.
Iga püha hingetõmbe kokku tõmbumine ja laienemine.
Hommik nihkumas pärastlõunasse.
Saladus ning lubadus peetud või mitte.
Plaan, mis laguneb läikivaks Tundmatuseks.
Sa võtad selle intensiivsuse, jah.
Sa pühendud selle elamisele, jah.
Loomulikult kõnnid seda teed.
Isegi kui kahtled sageli.
Sinu jaoks pole teist teed.
Sa tunned kõike.
Oled tundlik.
Sa oled ärkvel.
Ja meie lärmakas maailm vajab sind, nüüd rohkem kui kunagi varem.

 - Jeff Foster

Tõlkinud: Marilii Toots

On üks teema, mida vaevu julgen puudutada, sest see on õrn - lapsed ja nende vanemate vahelised suhted, nende sidemed on purunematud, kuid vahel täis valu ja vahel õnnistusi. Soovin siin rääkida ülitundlikest lastest.

Need uue maailma lapsed on erilised. Nad on sündinud armastuse sagedusel ja tunnevad paljutki, nad tunnevad oma kehas maailma valu. Nii me siis nimetame neid ülitundlikeks, sest soovime neid kuidagi eristada ja nimetada. Tegelikult on nad samasugused inimesed nagu me kõik. Nad on oma olemuselt õrnad, nad on kerged, nad on rõõmsad ja tugevad, kuniks nad on armastuses.

Meie, inimete, maailmas käib aga hetkel sõda. Siin on palju viha, sest me ei luba endal tunda ning kui tunneme, siis ei tegutse vastavalt keha vajadustele. Hakkame hoopis neid maha suruma ja ümber tegema. Meelega suruma, mõtetega murdma, uskumustega keelitama? Me häbeneme enda tundeid, oma keha, oma lapsi, sest siis pole meil vaja tunda? Pole vaja vastutada oma elu eest ega midagi reaalsete tegudega muuta?

Mis on häbi? Segu hirmust ja vihast? Ja miks me vihastame, miks meie kehas tekib häiritus ja valu? Sest me ei kuula oma last. Me ei kuula oma keha. Meie keha baasvajadused on rahuldamata. Hetkel, kui meil on kehas juba väga ebamugav olla, lähme me pähe. Meel hakkab lugusid jutustama, mõtted hakkavad mängima ja nii oleme armastuse asemel sattunud kannatusse, püüdes meelt ümber veenda. Ja kõik seetõttu, et me ei kuula oma last. Me ei täida oma keha baasvajadus ega püsi kehas?

See imeõrn armastuse olend on sündinud siia maailma sagedust tõstma ja ta keha reageerib pisimalegi teole, mõttele ja tundele, mis ei põhine armastusel ning elu austamisel. Kõik, mis on meile eluga kaasa antud, mis on meie sees, on püha! Tundlik laps võib tunduda nagu väike tiksuv pomm, mis plahvatab, kui ta pole hoitud. Kui ta on meele nõudlikkuse tõttu kannatusse surutud.

Ja nii hakkavad vanemad oma lapsi tihti kartma juba siis, kui nood on õige pisikesed. Selle asemel, et ise ennast rohkem armastada, püüavad nad lapsi muuta vähem armastavaks. Kõlab karmilt kas pole? Kuid mõtle korraks. Vaata, mis tunde see väide sinus tekitab?

Tundlikud lapsed tunnevad armastuseta teo ära ja muutuvad sõdalaseteks, kes hakkavad oma elu ja armastuse eest võitlema. Ja nii on sõda alguse saanud meie eneste sees ja vanemate ning laste vahel. Juba väga varajases nooruse.

Need lapsed ei mõtle, nad ei selgita, nad lihtsalt kogevad seda, mis keskkonnas õhus on. Ümbritsevad mõtted, tunded ja kavatsused on nimelt nende jaoks enne nähtavaid tegusid kogetavad. Vanemad ei pääse nendeni läbi loogika ja sõnade. Nii õpivad lapsed sageli oma vanematelt, et nad on kõikvõimsad ja abitud samal ajal. Sest laps vajab oma vanemate kaitset ellujäämiseks. Ta vajab armastust.

Ja nii reageerib tundlik laps kõigele välisele, mis pole armastus. Siin pole põhjust süüks või laste ümber kasvatamiseks. Sest seda ei saa teha! See on nendele lastele kogetav kui jõuline vägivalla tegu. Sest meelele kuuletudes nad enam ei õitse, nad enam ei laula ja neil on valus. Nad muutuvad üha kurvemaks ja abitumaks. Vanemad omakorda tunnevad endas laste valu, seega muutuvad nad aina nõudlikumaks, sest laps peab!? ju elus hakkama saama! Märkamata, et nad ise loovad abitust.

Märkamata üha kasvavat lõhet lapses endas, sest ta on ühendust ise enese sees armastusega kaotamas ja märkamata üha laienevat kraatrit, mis üks hetk võib kasvada vanemate ning laste vahele. Kraatrit, kus pole enam isegi silda. Sageli on siin suhtlemine katkenud. Ja otsitakse süüdlasi? Meel mängib, mõistus nõuab ja arutleb, aga ühendust ei teki. Sest armastuse kehastus on mõlemas pooles tuhmund.

Kõlab kui surnud ring, kui me sellest igaüks ise välja ei astu või õigemini igaüks iseenda sisse ei astu. Ainus väljapääs kannatusest siin maailmas on liikuda ise enese sisse! Ja elus osaleda. Ise endas püsida ja kehastada enese sees olevat väärtust väärikalt. Ning oma lastele armastavat olemust õnnistada.

Armsad armastuselaste vanemad – palun kuulake oma lapse keha vajadusi - baasvajadusi. Kontrollige nii enda kui lapse puhul kas on täidetud järgmine. Ära unusta et, sa ei saa oma lapsele valetada. Laps ei kuule su sõnu, ta loeb su energiat ning hääletooni.

• Vee vajadus.
• Sügav ning küllaldane lõdvestus, puhkus ja uni.
• Parajas koguses liikumine.
• Keha toetav toit.
• Päike ja värske õhk.
• Puudutus ja lähedus.
• Kuuldud ja nähtud olemine.
• Kõige kehas oleva austus.
• Tunnete läbi kogemise lubamine.
• Maandatus.

Eelneva teada saamise aluseks on avatud hinnangute vaba suhtlemine. Vanemate puhul sageli suhtlus iseendaga. Ehk siis kuula oma keha vajadusi, täida need ja su väike laps on rahul ning õnnelik. Jäta palun lapse muutmine! Lapsega on kõik hästi, kuniks ta on armastuse ruumis.

Pole põhjust süüks, on põhjus vaid armastuse suurendamiseks ise enese sees. Sest me kiirgame seda, mida sisaldame ja ülitundlikku last (ega ka täiskasvanut) me ei peta.

Lisaks, armsad täiskasvanud ja lapsevanemad, pole põhjust kurvastada ega ka rõõmustada, kui teil on au endal olla tundlik või ülitundliku lapse vanem. Ka mitte siis, kui tunnete end välise poolt kahjustatuna.

Elu annab meile aina võimalusi ise enda eest välja astuda, oma laste eest seista, oma keha vajadusi märgata ning tegudega toetada. On ainult põhjus iseennast rohkem armastada! Ja seda seisundit tõesõna kogeda ning kehastada.

Sest kui elu kinkis teile tundliku lapse, siis tõenäoliselt olete te ka ise üks selline imeline hing, kes loob maailma juurde elu armastust! Seeläbi tuues muutust kogu ühiskonda! Ka teil on eriline missioon ja elu poolt antud ülesanne, mida täita ning mille eest vastutada – olla püha elu puu hoidja ja kaitsja!

---
Marilii Toots
Raamatute "Rännud hingemaastikul" ja "Kukkudes armastusse" autor

www.joogatunnid.ee
www.ulitundlikinimene.ee
FB Rännud hingemaastikul
Youtube Rännud hingemaastikul
Soundcloud Rännud hingemaastikul
Instagram, mis on saanud nime Marilii esimese raamatu "Kukkudes armastusse" järgi.

Tänan Sind
 
Foto: Ruudu Rahumaru

Linda Howe aitas raamatuga „Kuidas lugeda Akaši kroonikaidˮ tuhandetel inimestel Akaši kroonikates ehk iga individuaalse hinge ja selle teekonna energeetilises arhiivis peituvale väärtuslikule infole ligi pääseda. Selles raamatus jagab ta nüüd asjatundlikke teadmisi, kuidas me kõik saame kasutada seda võimsat ressurssi oma Pühade Haavade tervendamisel – muutes piiravaid käitumismustreid ja -harjumusi, mis takistavad meid kogemast oma tõelisi võimalusi ja jumalikku olemust. Harukordsed mõtisklusharjutused ja -praktikad aitavad igaühel avastada oma hinge igavest täiuslikkust.

Howeʼi kahekümne aasta jooksul kogetu põhjal loodud unikaalne kolmeastmeline protsess õpetab kasutama seda lõpmatut väge, mis annab sulle võimaluse märgata oma haavu hinge tasandil ja leida

•kuidas Akaši kroonikatesse sisenemisel kasutada Teekonna Palve Protsessi;
•nõuandeid, kuidas ära tunda oma peamist Püha Haava – haiget tegevat sündmust, inimest või asjaolu, mis sind piirab;
•strateegiaid, mis vabastavad sind vanadest mõtetest ja piiravatest mustritest;
•tööriistu, mis aitavad teha otsuseid kooskõlas sinu kõige ehedama olemusega;
•kolm viisi, kuidas aktiveerida Ülestõusmise Maatriksit, mis aitaks täita su soove ja unistusi.

Howeʼi õpetuse kohaselt tuleks juhinduda põhimõttest mitte arvustada, karta ega osutada vastupanu, siis võimaldavad Akaši kroonikad meile hingeliseks tervendustööks turvaliselt ideaalset keskkonda.

Raamat pakub praktilisi teadmisi ja teadvust edendavaid tööriistu, mille kaudu saavutada parem ühendus oma sisemise minaga, tugevam elusolemise ja elurõõmu tunne.

Stressirohkes keskkonnas põleb ÜTI (ülitundlik inimene) suurema tõenäosusega läbi, või jääb haigeks.

Seintest kostub müra läbi. Mu südamelöögid kiirenevad. Tunnen kuidas mu nägemine kitseneb ja servadest tumeneb.

„Kõigile! Vaikust!“ karjun. Mu klass 36 lapsega tardub paigale. Nad teadsid, et midagi oli valesti. Nende õpetaja ei karju kunagi. Vaatasin tuikava peaga nende murelikesse nägudesse.

Siis jäin pimedaks.

Ma polnud kunagi varem migreeni kogenud. Mulle öeldi, millega tegu. Visuaalne migreen, mis lisandus aina kasvavate tervisemurede nimekirja. Nädal varem nihestasin roide. Pooleteist aasta jooksul, mil õpetasin, oli mul rohkem haiguspäevi, kui lubatud. Kuid hullem oli veel ees.

Paar kuud hiljem sattusin haiglasse. Minu immuunsüsteem lülitus välja. Olin haige, kuid tundsin siiski kergendust. Mul oli põhjus töölt lahkuda.

Stressirohkel keskkonnal on ÜTI jaoks palju suurem mõju, kui teistele. Kui teised õpetajad said hakkama valjude ja kaootiliste klassiruumide, emotsionaalse koormuse ja tundide pikkuse paberitööga, siis minu närvisüsteem ei suutnud sellega toime tulla.

M.D. Thomas Boyce uuringute kohaselt haigestuvad ülitundlikud inimesed stressirohketes keskkondades suurema tõenäosusega. Nad on vastuvõtlikumad ärevuse, paanikahoogude, depressiooni, immuunsüsteemi häirete ja isegi füüsiliste haiguste suhtes. See võib tunduda halva uudisena, kuid sellel on ka teine külg – rahulikus keskkonnas läheb meil suurepäraselt ja haigestume vähem kui teised.

Elain Aron, üks juhtivaid ülitundlike inimeste uurijaid, nimetab seda „diferentsiaalseks vastuvõtlikkuseks.“
 
Miks ÜTId on haavatavamad neid ümbritseva keskkonna osas

Võib-olla oled märganud: perekonnas leiab aset stressirohke sündmus, näiteks vaesus, surm, lahutus või väärkohtlemine, kuid õed-vennad reageerivad sellele täiesti erinevalt. Üks laps näib kohanevat ja jätkab nagu tavaliselt, samas kui teine laps muutub haavatavaks, depressiivseks ja ta enesetunne halveneb.

Diferentsiaalne vastuvõtlikkus tähendab, et ÜTI-d töötavad kõrge stressiga keskkondades palju halvemini kui teised. Beyco täheldas oma uurimustöös, et ÜTI lapsed, kes kogevad kodus stressi, olid palju kehvemas seisus kui mitte ÜTI-d.

ÜTI-dele tekitavad stressi ka asjaolud, mis teistes mitte. Meie tundlik närvisüsteem tähendab, et töötleme teavet erinevalt ja sügavamalt. Kui üks laps võib kohaneda valju ja kaootilise kodukeskkonnaga, võib tema ÜTI-st õde-vend tunda end pidevalt ülekoormatuna ja pinges ning jääda seetõttu haigeks.

Boyce avastas ka, et ÜTI lapsed saavad stressivabas keskkonnas palju paremini hakkama kui nende mitte ÜTIdest eakaaslased. See on diferentsiaalse tundlikkuse teine pool. Toetavas keskkonnas on nad:

• tervemad;
• õppimises edukad ja tõenäoliselt andekad;
• andekad mitmes valdkonnas, seal hulgas loomingulised, sageli isegi rohkem kui mitte ÜTI-d.

 
Ta nägi, et kui stressirohkest keskkonnast eemaldada mitte ÜTI, on sellel väike mõju. Võtke aga ÜTI laps pingeseisundist välja ja mõju on drastiline. Nad reageerivad tugevalt oma keskkonnale – nii toetavale kui mittetoetavale.
 
Mida see ÜTI-le tähendab

Kõrge stress on ÜTI-dele palju ohtlikum kui mitte ÜTI-dele. Õpetamine on minu jaoks liiga suur stress. Vajasin palju vaiksemat keskkonda, kus on vähem kohtakti inimestega. Niipea kui õpetamise lõpetasin, paranes mu tervis järsult.

Kuidas saame vähendada oma tundlikkuse negatiivset mõju?
On oluline, et:

1. Kuulaksid oma keha

Sinu keha ütleb, mida vajad, kui seda tähele paned. Elame tööl pingutamise kultuuris – tunnid lähevad aina pikemaks; ülemustel on suuremad ootused; survestame end aina rohkem; ootame rohkem, et saavutaksime paremaid tulemusi; tegeleme kõrval tegevustega, töötame kahel töökohal ja asutame igapäevase töö kõrval ettevõtteid.

ÜTI-dena on oluline, et end regulaarselt kontrolliksime ja küsiksime: „ Kas mu keha (ja vaim) tuleb toime survega, mida talle avaldan?“

• Esimesed märgid, et vajad puhkust on järgmised:
• Kiire pulss, pinnapealne hingamine, peavalud või mao ärritus.
• Ülemäärane väsimus või pidev väsimuse tunne.
• Entusiasmi kadumine.
• Keskendumisraskused ja unustamine.
• Une- või ärkamisprobleemid.
• Sagedased haigestumised,
• Muutused söömisharjumustes – söögiisu on tavapärasest väiksem või suurem.

 
2. Vähenda stressi tervislike elustiilivalikutega

Treenimine toodab endorfiini, mis tõstab sinu tuju, aitab paremini magada (aitab toime tulla pingega) ja vähendab stressiharmoone nagu adrenaliin ja kortisoon.

Tervislikult toitumine, piisavalt magamine ning puhkuse ja töö tasakaalustamine aitavad sul hästi stressi maandada.

3. Õpi ütlema ei

Konfliktide vältimiseks nõustuvad mõned ÜTI-d tegema asju, mida nad ei taha. Konflikt võib ÜTI jaoks olla raske, kuid kindlate piiride seadmine on vajalik ja tervislik.

Öeldes ei, mõtle sellele, et avad end jah ütlemisele võimaluste puhuks, mida tõesti oma ellu soovid. Kui ütled ei madalapalgalisele tööle, oled vaba, et öelda jah kõrgema palgaga tööle. Kui ütled ei sõbrale tema maja koristamise juures, saad öelda jah, et oma perega rohkem aega veeta.

Ära võrdle end mitte ÜTI-dega või mõtle, „Kõik teised näivad toime tulevat, ma peaksin ka.“ Õpi tundma oma isiklikke limiite ja ära muretse selle pärast, kas need on teiste omadest erinevad. Kui tead, et vali kontsert on sinu jaoks liiga palju, on ei ütlemine aktsepteeritav.

4. Väärtusta oma keskkonda

Tööta selle nimel, et vähendada üle stimulatsiooni ja kaost oma kodus ja töökohas. ÜTI-dena peame tähelepanu pöörama endale rahuliku keskkonna loomisele. See võib tähendada korrastamist, panipaikade loomist, laua teisse kohta paigutamist vms.

Kuidas võtta parim positiivsest

Meie erinev vastuvõtlikkus tähendab, et areneme ja õitseme toetavas keskkonnas rohkem kui mitte ÜTI-d. ÜTI-d on sügavad tajujad, nii et kui meie keskkond on loodud toetavaks ja rahulikuks, me õitseme. ÜTI-d reageerivad võimsalt:

• Enese arendamisele ning vastavatele programmidele;
• Teraapiale;
• Enesehoolitsemisele;
• Mentorlusele või õppimise võimalustele.

Kõrge tundlikkus muudab meid keskkonnast rohkem mõjutatuks, nii negatiivselt kui positiivselt. Tõenäoliselt polnud meil lapsena palju kontrolli selle üle, kus kasvasime, kuid täiskasvanuna saame oma vastuvõtlikkust ära kasutada ja näha seda pigem tugevuse kui nõrkusena.

ÜTI-dena saame end sisse seada keskkonda, kus õitseme – kasutades oma tundlikkust arenemiseks.

Kuidas teie keskkond teid mõjutab?

Kelly Eden
​

Inglise keelse artikli leiad siit.

Vaba tõlkena eesti keelde pannud Marilii Toots - raamatute "Kukkudes armastusse" ja "Rännud hingemaastikul" autor.

www.joogatunnid.ee
www.ulitundlikinimene.ee
FB Rännud hingemaastikul
Youtube Rännud hingemaastikul
Soundcloud Rännud hingemaastikul
Instagram, mis on saanud nime Marilii esimese raamatu "Kukkudes armastusse" järgi

​Foto: Aimar Säärits

Päris tugev väide, kas pole? Täpsem on väita, et kasutades väljendit „ülitundlik inimene“ esindab see lihtsalt ühte nähtaval olevat inimeseks olemise omaduste kogumit, olles nii ühiseks nimetajaks. Ja see ühendav, hetkel olevate omaduste kohtumispunkt, on vägagi olemas. Küll aga pole see midagi jäävat, paratamatut ja püsivat.

Nimetus „ülitundlik inimene“ ei sisalda endas head ega halba, ilusat ega inetut, ei ohvrimeelsust, kannatajat ega ka võidukat teistest paremat olemist ja erinevat maailmataju. See nimetus, nagu ka kõik teised isiksuse tüüpide nimetused, aitavad meie meelel meie hetkeseisu paremini mõista. See nimetus aitab meil meid positsioneerida. Olles üheks teeviidaks, üheks lähtepunktiks, kus kohtuda ja siis koos edasi liikuma hakata. Niisiis "ülitundliku inimese" mõiste esindab täpselt samasugust õpitud mõttemustrite-, emotsionaalsete reageeringute- ja käitumiste kogumit nagu iga teinegi isiksuse tüüp.

Ja kõik need õpitud ning ehk juba põlvkondi edasi kantud meelemustrid võivad meile põhjustada raskuseid ja kannatusi või siis samahästi ka kergust ja rõõmu. Või hoopis jätavad meid neutraalseks, sest meis lihtsalt on hetkel teatud omadused väljendunud. Millised inimeseks olemise ilmingud parasjagu väljenduvad on sõltuvuses juba mitmetest teistest kaasteguritest – näiteks meie sünnikeskkonnast, ümbritsevate suhete kvaliteedist, põhivajaduste rahuldamise oskustest, elus toimuvast üldiselt jne.

Seega, kui soovime inimestena luua eraldatust, siis kasutagem selle loomiseks iseenda ja iga teise inimese kohta nimetusi ning silte. Või, kui soovime kogeda ühendatust, siis leidkem nimetuses teetähis, mis toob kokku parasjagu sarnasel teel olevaid inimesi, kes vahel käivad koos pikemat aega ning teid, vahel lühemaid käike. Ja kohtuvad just tänu meele poolt antud nimetusele, mis annab võimaluse üksteist ära tunda!

---

Marilii Toots
Raamatute "Kukkudes armastusse" ja "Rännud hingemaastikul" autor

Tänan Sind
 
Foto: Aimar Säärits

Olen ka juba varem nimetanud, et elu on külluslik ja täis võimalusi. Ühtepidi on see lihtne ja teistpidi omajagu keerukas taipamine ning kogemus. Sest kuidas siis ikkagi saab nii olla, kui sul parasjagu justkui midagi väga olulist pole. Sa tunned millestki esmaseks ellujäämiseks vajalikust puudust. Oled midagi alati tahtnud jne. Kuidas saab siis olla nii, et sina kehastad veel puudust, aga maailm on külluslik paik?

Olgu öeldud, et ma ei pea siin silmas välist rikkust ja omatavate asjade ning raha hulka. Väga sageli väljendub puudusteadvus just väliselet vastupidisel kujul – vajaduses aina rohkem omada, rohkemana näida, kuid mis jätab meid ikka seesmiselt tühjaks. Sest inimestena vajame me tegelikult minimaalselt, kuid tõsi seda kõike rikkalikult. Ja küllus annab meile kõik kõige kvaliteetsema, mis meie kehastuse terviklikkust toetab. Ei rohkem ega vähem – täpselt parasjagu.

Nojah ja see viimane on seotud meie, inimeste, võimega elu ära tunda ja vastu võta. Vahel öeldakse sulle üsna käskivalt, et „võta vastu.“ Aga nii see ei toimi, sa ei saa vastu võtta, kui sinus pole ruumi. Sa ei saa rohkem vastu võtta, kui eest ära lubad. Ja sa ei saa ka vastu võtta seda, mis su kehastust ei toeta. Sul tuleb end ja elu tunda.

Ehk siis vastuvõtmine on seotud meie elu kogemise ja endast läbi lubamise võimega ning ka elu usaldusega. Puhta ja avatud ruumiga meie eneste sees. Tegelikult on see ju vägagi loogiline. Täis klaasi, ei saa vedelikku juurde valada. Meie seedimine ja toitumisharjumused on siin kõnekad ja näitavad suunda. Mida sa vastu ei võta, mis liigub sust läbi kiiremini, kui jõuab keha toita, mis tekitab loidust või muid kehareaktsioone? Kas üldse oled võimeline kogema, kuidas toit sind mõjutab? Keha räägib meiega kõnekalt.

Aga, miks me siis millelgi takistaval minna ei lase, kus see takistus on ja miks vahel on nii, et midagi tuleb meisse ja enam ära ei lähe? Laiendame nüüd eelneva seedimise jutu meie meelele sh. mõtetele, emotsioonidele ja tunnetele. Ehk oled kuulnud emotsionaalsest kõhukinnisuses? Ja tuleme tagasi kehasse, keha näitab meile meie emotsionaalset kõhukinnisust. Energiakeha näitab jäiku mõttemustreid jne. Need on kohad, kus elu ei saa meist enam vabalt läbi voolata. Ja mida aeg edasi, siis on need sõnumid meie kehades üha rohkem välja paistvad. Meie kehad muutuvad nimelt jäigaks.

Teiseks on küllusliku elu lubamisel oluline osa elule alistumisel. Ehk siis vastuvõtmise ja minnalaskmise tasakaalul. Ja veelgi olulisem osa on elus osalemisel. See pole nii, et keegi meist ei osale elus. Me osaleme igaüks omal viisil. Kohe kui vaatame, mida me elu situatsiooni panustame, soovimata midagi saada, samas ka iseend ehk elu mitte kahjustades, oleme elu teenistuses.

Välja võib see näha väga erinev. Sa võid töötada otseselt inimeste, loomade ning paikadega või teha tööd, mis inimestega üldse pealtnäha kokku ei puutu. Kaudselt aga küll. Oluline on märgata, kas tekitame juurde avatust ja vastuvõtlikkust või suletust. Me nimelt oleme kõik ühendatud. Seega igal hetkel, kui vastutame oma elu eest, iga olukorra eest, kus oled andja kasvõi oma kohaloluga, siis oled sa elu teenistuses.

Ja kui annad parasjagu endale, sest su keha valutab või on katki, siis see on esmane, mida saad elu teenimiseks teha. Mitte valu maha suruda, mitte seda eitada, mitte selle peale vihastada, sest kõik eelnev töötab elu vastu. Sa saad vast võtta sõnumid, mida elu sulle läbi su oma keha annab. Ehk siis, mida rohkem teed sa ruumi oma kehas, seda rohkem lubad sa elul olla ja seda enam saad asuda tingimusteta elu teenistusse. Vastasel juhul sa ainult arvad, et teenid elu. Sest kui sa samal ajal ennast hävitad, taipamata, et sa ka ise esindad elu, lood sa eraldatust ja kannatust juurde isegi siis, kui su kavatsused on parimad. Kui eluvool on sinus takistatud, siis sa lihtsalt ei saa anda rohkem, kui sul on.

Ja nii ongi, et saame anda ja vastu võtta just selle kohapeal, kus ise oleme, ei rohkem ega vähem. Saame järjepidevalt enda sees olevaid sisemisi takistusi vabastada ning elu annab meile taas rohkem. Siit tulenevadki meie piirid ja tingimuslikkust. Meie avardumine juhtub samm, sammult järk järgult, kerkides spiraalina aina kõrgemale, kui nii valime. Nii suudame eluga püsida, keset ja tasakaalu hoida ja vaikselt edasi voolata. Sest kui elu tuleb üha rohkem meisse, siis see lihtsalt sunnib meid enese sees olevaid takistusi vabastama.

Avardumine ja kasv on elu reeglid. Ja kui elu armastust on ehk hetkel meile liiga palju, siis me ei tunne teda ära ega võta vastu. Ja ka see on hästi, sest elu on armuline. Sest elu ei jäta ja on ikka meiega. Ja teate ju küll – maailm on külluslik paik.

---
Marilii Toots
www.joogatunnid.ee
www.ulitundlikinimene.ee
FB Rännud hingemaastikul
Youtube Rännud hingemaastikul
Soundcloud Rännud hingemaastikul
Instagram, mis on saanud nime Marilii esimese raamatu "Kukkudes armastusse" järgi.

Tänan Sind
 
Foto: Ruudu Rahumaru

​Ülitundlikud on tähelepanelikumad end ümbritsevate peenete detailide osas – sama puudutab ka seksi.

Ülitundlikud inimesed (ÜTI) tajuvad rohkem neid ümbritsevaid detaile – sama kehtib ka seksi kohta.

Ülitundlikud inimesed on peenelt häälestunud ümbritsevale keskkonnale ja oma kehadele. Võrreldes mitte ÜTIdega, on nad hästi kursis suhkru mõjuga, oma kofeiini- ja alkoholi piiridega, kui palju und nad vajavad (vihjena: rohkem kui mitte ÜTId) ja nad teavad, millal vajavad puhkust. Need omadused võivad tunduda teistele mõistetamatud, eriti kui sõbrad ja lähedased on vähem teadlikud oma kehas toimuvatest peenetest muutustest.

Seks pole erand.

Seksuaalne intiimsus on paljude ÜTIde jaoks ühenduse oluline osa. Kuid erineb nendest, kes pole tundlikud. Siin on toodud mõned peamised omapärad, mida teadvustada olles ÜTI või suhtes ÜTIga.
 
10 viisi, kuidas seks ÜTI jaoks erineb

1.ÜTId eelistavad intiimsuses armastust ja pühendumist.
ÜTId, eriti tundlikud naised, eelistavad sageli enne füüsiliseks muutumist, pühendunud suhet. Paljudel juhtudel ootavad nad, kuni nad oma partnerit tõesti armastavad.
Tundlikul inimesel võib olla keeruline hüpata seksuaalsesse suhtesse, millel puudub tugev emotsionaalne side. Vastavalt dr Elaine Aroni („Ülitundlik inimene ja armastus“ autor) uuringu tulemustele, väitsid naised, et nad ei naudi seksi kellegagi, keda nad ei armasta.

Loomulikult on kõik erinevad ja see ei tähenda, et ülitundlikel poleks juhusuhteid. Kuid see, mida seni on uuritud, on näidanud, et ÜTId vajavad oma partneriga emotsionaalset sidet, et tõeliselt lõõgastuda ja end kogemuses hoitult tunda.

2.Võime vältida seksi üle erutuse tõttu.
ÜTI, küll naudib seksi, kuid peab olema selle algatamiseks või sellega nõustumiseks õiges seisundis.

Ülitundlikud inimesed on tavalise päeva jooksul sageli erinevatel viisidel üle stimuleeritud. Kui oleme hakkama saanud tööstressiga, puutunud kokku liiklusega, planeerinud õhtusöögi ja toime tulnud igapäevaste stiimulitega, võib seksuaalse tegevuse alustamine tunduda liiga palju.

Kui vajate ÜTIt, kellel on olnud eriti stressirohke või kiire päev, ei pruugi armatsemine talle eriti ahvatlev tunduda. ÜTId võivad seksi asemel eelistada kaisus olemist ja hea filmi vaatamist (seal juures enese maandatusse lubamist). Sest esimene võib eriti emotsioonide rohkel päeval tunduda lisakiirendusena.

Ja päev ei pruugi tavalistest standarditest lähtuvalt tunduda „väga hõivatud.“ ÜTIdel võib olla ülimalt aktiivne meel ja me võime tunda end kurnatuna juba lihtsalt sotsiaalses suhtluses või liigse müra läheduses. Paljud ÜTId peavad seksi imeliseks ja isegi maagiliseks - vajame lihtsalt aega ja ruumi, et sellele häälestuda.

3.Kui ÜTI on aga häälestunud, on peened näpunäited oodatud.
Uuringud näitavad, et ÜTIdel on kõrgem positiivse reaktsiooni võime kui mitte ÜTIdel. Me kogeme positiivseid emotsioone intensiivselt, sealhulgas erutusega seotud tundeid ja emotsioone.

Kui puudutus on liiga puine või partner on liiga jõuline, võivad ÜTId end pigem välja lülitada. Liialt järsk lähenemine võib olla frustreeriv. Kuni mõlemad osapooled õpivad, et rohkem pole alati parem. (Suhtlemine on võti).

Kerged soovitused (mitte tugevad selgesõnalised vihjed) lülitavad ÜTI sisse – näiteks õrnad puudutused, komplimendid või naeratus. Kui partner seda teab, võib see muuta seksi ja selleni viivad hetked imeliseks nii tundliku kui vähem tundliku partneri jaoks.

4.Naudingu ja valu vahel on peen joon.
ÜTId kogevad kõike intensiivsemalt kui mitte ÜTId. Kui miski ei tundu päris õige võib see põhjustada valu või ebamugavust. Tundlikud inimesed võivad vajada rohkem suhtlust, et märgata äkiliste või tugevate tunnete tekkimist. See on veel üks põhjus, miks ÜTId võivad eelistada seksi kellegagi, keda nad armastavad – sest armastus tuleb (loodetavasti) usaldusega ja on piisavalt mugav, et end avatult jagada.

ÜTId võivad muret tunda ka valu väljendamise pärast. Võib-olla arvavad nad, et nad ei tohiks olla üle stimuleeritud või võivad arvata, et nende partner naudib kogemust ega taha seda katkestada. Kuid see on ka põhjus, miks ÜTId vajavad partnerit, kes neid kuulab ja soovib olla tundlik nende ainulaadsete vajaduste osas.

5.Üleminekud on olulised.
Hiljutine uuring näitas, et ÜTIde aju tunneb pärast emotsionaalselt stimuleerivat kogemust sügavuti, ka puhke olekus. Meil kulub aega, et naasta tavaellu pärast midagi, mis on meid sügavalt puudutanud.

Samamoodi võime pärast seksi vajada aega, et väärtustada seda hetke enne päeva (öösse) naasmist. Mõne jaoks võib see tähendada kaisutamist või partneriga pehmelt rääkimist või lihtsalt vaikselt koos olemist.

See on ka vastupidi. ÜTId hüppavad harva ilma ettevalmistuseta millessegi stimuleerivasse. Seks võib tunduda mägironimisena, kui pole erutust – on vaja meeleolu luua. Selleks võib sobida oma partnerga rääkimine. Mõne jaoks võib see tähendada sekis planeerimist kindlale ajale, sinna kus teil pole enne ja pärast liiga palju toimumas. Ehkki see ei tundu nii seksikas, võib ootamine tegelikult mõlemale poolele põnev olla! (Lisaks võib see vähendada meie ÜTIde üle stimulatsiooni.)

6.ÜTId on oma partneri seksuaalsete vajaduste suhtes tundlikud.
Uuringud näitavad, et ÜTId on sageli väga empaatilised, kuna nad tajuvad hästi teiste emotsioone ja see laieneb ka magamistuppa. Tundlik inimene soovib, et tema partneril oleks hea ja ta võib isegi teise õnnelikuks tegemise soovist oma vajaduste jagamist vältida.

ÜTId märkavad peensusi, näiteks ka kehakeelt, isegi voodis ja teavad sageli, kas partner tunneb end ebamugavalt või ei taju olukorda. Nad võivad korjata üles vihjeid enne, kui partner ise on kindel, mida vajab. See võib muuta tundliku inimese väga tähelepanelikuks ja hoolivaks armastajaks. Samal ajal võivad tundlikud hinged vajada rohkem oma vajaduste väljendamist, eriti suhte alguses, kui nende partner on vähe intuitiivne.

„ÜTIde jaoks muutub suhtlus koos nauditava seksiga suureks osaks emotsionaalsest seotusest ja intiimsusest,“ väidab ÜTI klientidega töötanud litsentseeritud abielu- ja pereterapeut Dr. Aprile Andelle. „Nii et plussiks on seksikas vestlus partneriga ning avatud ja aus olemine selles, mida teete või naudite.“

7.Mitmekesisus pole alati vajalik.
Dr. Aroni sõnul leiavad ÜTId, et seks on salapärasem ja võimsam kui mitte ÜTId. Samas eelistavad nad seksuaalsuse osas rutiini. Nad on juba piisavalt lummatud seksuaalsest ühendusest endast ega pruugi tunda vajadust asju keeruliseks muuta.

Samuti eelistavad tundlikud hinged seda sageli aeglaselt võtta ja naudinguna üles ehitada. Kuigi meedia võib kujutada suurepärast seksi intensiivsena koos suurte orgasmidega, võivad ÜTId saada suurema rahulduse peentest liigutustest ja aeglastest ning ühtlastest sammudest. Liiga kiire ja liiga palju võib isegi haiget teha ja anda hoopis vastupidise tulemuse.

8.Häirimine võib teelt kõrvale juhtida.
Helid, märgid või isegi mõtted, mis segavad olukorda, võivad ÜTId seksist eemale juhtida.
Kui nad on mures sotsiaalse suhtluse pärast päeva alguses, kuulevad nad naabrit õues muru niitmas, linad on liiga karedad, valgust on liiga palju (või pole piisavailt) jne., võib see nautimist raskendada.

ÜTIna on 100% normaalne seksi puhul initsiatiiv haarata ja luua stiimuleid hellitav keskkond. Sh. valgustus, muusika, esteetika jms.,“ väidab dr. Andelle.

ÜTIde partnerid võivad seda fakti kasutada meeleolu loomiseks! Küsige ÜTIlt, mis neile meeldib (ja mis ei meeldi) ja nautige ideaalsete tingimuste ettevalmistamist. Lõppude lõpuks on keskkond ÜTIde jaoks nii oluline ja võib tõesti nende meeleolu ja mugavust mõjutada.

9.Üle stimulatsioon? Ei, aitäh. Parim on aeglane ja sujuv.
Mis tahes soost tundlikud inimesed, sealhulgas ÜTI mehed, võivad kergesti üle stimuleeritud saada. Seetõttu võivad ülitundlikud inimesed end aeglustada, kui nad kipuvad sekis ajal liialt erutuma, ega suuda enam hetke nautida.

„ÜTId keskenduvad tõenäoliselt rohkem erutusele `aeglustunud seksiga,` mitte kiirustamisega. Nii kus iga osapool võtab aega, et puudutada ja tunnetada.“ Ütleb Dr. Andelle. Niisiis aeglane ja ühtlane on sageli koht, kust alustada.

10.Seksi järgne emotsionaalne pohmell…  Isegi hea kogemus võib ÜTI jaoks tunduda palju.
Uuringud on näidanud, et nii mehed kui naised kogevad pärast seksi nn. seksijärgset düsfooriat või nutavad peale vahekorda. ÜTId kipuvad üldiselt kergemini nutma, nii et kui neil on pärast armatsemist intensiivsed emotsioonid, on see kogemus täiseti normaalne. Neil võib olla tugev emotsionaalne reaktsioon, sest nad on õnnelikud, rahul või lihtsalt kogu toimunust üle stimuleeritud. (see on veel üks põhjus, miks me, tundlikud tüübid, vajame aega, et kogemus lahustada enne, kui igapäeva toimetuste juurde naaseme.)

ÜTI empaatiline olemus võib neist teha suurepärased seksuaal partnerid. Seks võib endiselt tunduda tabu teemana, kuid sellest on oluline rääkida, eriti ÜTIdega, sest meie kogemused võivad tavapärastest normidest erineda. Rõõm, eelistused ja soovid võivad kõigile olla vahel keerulised. Ja tundliku inimese jaoks võib siin olla veelgi rohkem kihte.

Kõik ÜTId saavad (väärivad!) seksi nautimist nagu kõik teisedki. Meie empaatiline olemus võib teha meist suurepärased armastajad. Sageli vajame lihtsalt partnerit, kes mõistab meie vajadusi, muresid ja kommunikeerumise soovi ühenduse loomiseks.

Lauren Valkko 

Inglise keelse artikli leiad siit.

Vaba tõlkena eesti keelde pannud Marilii Toots.
www.joogatunnid.ee
www.ulitundlikinimene.ee
FB Rännud hingemaastikul
Youtube Rännud hingemaastikul
Soundcloud Rännud hingemaastikul
Instagram, mis on saanud nime Marilii esimese raamatu "Kukkudes armastusse" järgi
 
Marilii kasvamise teekond on vormumas raamatuteks.
Sul on võimalus panustada tema järgmiste teoste ilmumisse siin: https://www.hooandja.ee/projekt/rannud-hingemaastikul

Tänan Sind

Foto: Aimar Säärits

Ühel päeval avaldas sõber mulle ülitundlikkuse puhul kaastunnet. Ja teate, mis juhtus? Vastasin automaatselt, et see on puhas rõõm ja kingitus. Need on imelised omadused, millega tänapäeva lapsed juba suuresti sünnivad. Ainult märgakem ja võtkem nad vastu. Ei uue ajastu lapsed, ega ka ülitundlikud täiskasvanud (ÜTI) ei saa end ümber teha. Nad on juba uue maailma ilusate omadustega kehastunud. Ja see on puhas õnnistus!

Täna saan öelda, et ülitundlikkus on suur kingitustest, mida elu meile sünniga kaasa anda saab. Kas seda on kerge vastu võtta ja kanda? Ei, mitte alati! Kuid ülitundlikkusega kaasa saadud omadused pakuvad meile imelise võimaluse elu takistavatest, iganenud ja valu põhjustavatest kogemustest läbi minemiseks, et need vabastada ning seeläbi elule endale teed teha. Just ülitundlikkusega kaasas käivad omadused loovad tugeva baasi, mis lubab ehedat elu kogu meie hinge olemuses täiega kogeda, kui ainult julgeme elu sisse astuda.

Siinkohal toon taas lühidalt välja ülitundliku inimese baasomadused, mida PhD Elanie N. Aron võtab kokku lühendiga SÜET (ingl. DOES: D = deep, O = overstimulation, E = emphasis on emotional reactions, S = sensitivity). Olen neid täiendanud mõne sõnaga vastavalt oma kogemusele.

S tähistab vastuvõetava- ja töödeldava info sügavust. Sellest tulenevalt on üks ÜTI käitumismall sageli olukorra jälgimine enne tegutsemist. Me töötleme kogetud infot põhjalikult, olenemata sellest, kas oleme sellest teadlikud või mitte. Seetõttu oleme täpsed.

Ü tähistab ülestimuleerimise ohtu. Pöörates kõigele toimuvale ja olevale tähelepanu. Märgates pisimaidki seoseid ja detaile, väsime me paratamatult kiiremini. Me vajame minimaalset stimulatsiooni, et elusat ja külluslikku elu kogeda. Kui me ei suuda parasjagu erinevatel põhjustel ümbritsevat infot vastu võtta ja läbi kogeda, võib tekkida ülestimulatsiooni ja ülemõtlemise või liigse passiivsuse oht.

E tähistab emotsionaalsete reaktsioonide intensiivset kogemist ning suurt empaatia võimet, mis aitab muuhulgas nii sise- kui välismaailmas toimuvat märgata ja sellest kiirelt õppida. Tugevate emotsioonide esiletulek lubab elu endas kogeda, kasutada emotsioon kui teejuhte ja need ka kiirelt vabastada. Et minna elu kogemises veelgi sügavamale.
​
T tähistab tundlikkust ka peenete nüansside osas.

Milline hõrk ja võimalusi täis omadustega isend? Kas pole? Täna julgen ka väita, et enamus teisi ülitundliku isiksusega seostatavad omadused, on sageli vaid kõrvalekalle meie oma olemusest, sellest kelleks elu meid loonud on. Sest juba sõna isiksus ise on vaid meele õpitud kaitse ja loodud ellujäämismehhanismide kogum, mille läbi püüame elust aru saada. Aga elu ei saa mõistusega lõpuni lahti seletada. See pole püsiv. Me nimelt pole oma mõtteid genereeriv meel ega ka mitte neile järgnevad emotsioonid. Me oleme kehastunud hinged.

Hetkel, kui oleme läbi kogenud ja vastu võtnud suure tulva äärmuslikke emotsioone, mis paljastavad meie mõttemustreid, satume elu sees olevasse vaiksesse voolamisse. Ülitundlikel on väga suur potentsiaal sinna jõuda, kui me ainult julgeme aina uuesti ja uuesti elus osaleda. Kui ainult oleme piisavalt vaprad, et läbi näha meile minevikust ja suguvõsaliini mööda kaasa pakitud kandamid. Kui suudame jääda armastusse paigale ka siis, kui näeme, mida oleme endas kandnud ja mis meie eluteed seni alateadvuses on juhatanud. Ja oleme ka nendest peidetud kohtadest tõusvad tunded valmis väärikalt vastu võtma ning läbi kogema. Sel hetkel lõppeb jooksmine, lõppeb põgenemine ja me liigume elu ühtlases voos.

Sageli on ülitundlikel emotsioone raske tunda, siis neid vastu võtta ja neist lõpuni läbi minna. Vastuseisu põhjustab tihti teadmatus, et milleks see kõik ja kogetava intensiivsus. Meele soov elu kontrollida, mitte usaldada. Sageli võib hirmu põhjustada ka võime näha suuremat pilti ja sügavamaid seoseid. Võime näha, kuidas elu kogu oma lihtsuses, meele poolt loodud põhjuste ja tagajärgede seoses on meid kandnud siia kohta, kus hetkel oleme. Ja vahel on meil selle koha peal väga valus olla nii hinges kui kehas. Siis oleme unustanud, et just see sama omadus loob võimaluse ka need korduvad mustrid lõpetada ja jubab oleva alkeemikuna transformeerida. Just siin kohapeal saam elu usaldada.

Sageli me eraldame end kogetava intensiivsuse tõttu elust, kuid nii jääb hing ikka hüüdma. Hing jääb kinni. Sest me oleme loodud siin maapeal üheskoos ja ühenduses helisema. Sageli keelame endal ja teistel elu kogemist ehk elamist, püüdes luua norme, struktuure või moraalitseda, märkamata, et ka eelnev on vaid üks elu eest põgenemises varjatud moodus, julgemata tegelikult ise elu elada. Sest elu ei jäta enne, kui meie nurgad ning konarused on maha lihvitud ja kalliskivid välja puhastanud, elu ei jäta enne, kui oleme kerged, selged, helged ja valged. Kui oleme lõpuni välja oma tõelises elusas olemuses. Tehes seda mida vaja. Tehes rõõmus lihtsaid ja maiseid, kehastust toetavaid tegevusi.

Nii, et kallid, olles sündinud ülitundlikena, oleme me juba elu enese poolt määratud suuresti olemisse, mitte tegemisse. Me ei pea elu tegema, vaid ainult oma olemuse täielikult vastu võtma. Ja just sellel hetkel saame võime elu sisse astuda, sest meie tundlikkus on meie suurim teejuht, kaitsja ja õpetaja. Meie võime märgata ja tajuda ümbritsevat sügavuti, annab võimaluse, ka ümbritsevat keskkonda korrastada, seeläbi luues elu arenguks soodsamaid tingimusi. Sest elu annab meile külluslikult kõike, mida vajame.

Meil on võime elu aeglustada või kiirendada, luues nii tasakaalu. Tuues sellesse aeglust, kui elu intensiivsus on liialt tõusnud. Ja meil on võime elu kiirendada, kui kogeme elu hävitavat passiivsust. Ehk siis meie võime on luua ja hoida maailmas vaikset kohalolu. Meil on võime luua tasakaalu. Olles ise nii enese kui ümbritseva tasakaalustajateks, lihtsalt läbi oma ülitundliku olemuse.

Ainus, mis meil tuleb teha, on oma roll siin maailmas austuse ja tänuga vastu võtta. Lubada nähtavale enda sees olevad äärmuslikud emotsioonid, neid juhtima õppida ja need läbi kogeda. Sealjuures toita ja austada oma tundlikku keha, kui eelneva jaoks loodud imepärast toetavat tööriista. Võtta vastu oma võime näha elu toimimise seoseid, neile otsa vaadata ja iganenud mõtte ning käitumismustrid vabastada. Taibata, et me pole oma meel! Meil tuleb minna meele taha.

Võttes nii vastu oma hinge tee. Kummardada, tänada ning seeläbi asuda elu enese teenistusse. Seejuures ennast ja elu austades, lubades endal olla sundimatult ja ootusteta, lubades endal puhata, kui oleme väsinud ja tegutseda, kui selleks on vajadus. Hoides järjepidevalt oma piire. Sest elu vajab meid elusa ja endaga ühenduses olevana. Elul on omad rütmid, mida meil tuleb jälgida.

Kui lubame elul endal meid armastada ja kanda, oleme elu teenistuses. Sest just selleks me, ülitundlikud, loodud oleme. Oleme loodud elu endas edasi kandma, oleme loodud endas olevat siirast ja sügavat armastust edasi andma. Oleme loodud elu arengut kaitsma. Ja nii sünnivad aina tundlikumad lapsed, sest ka see on elu enese plaan. Sest nii saab maailm jätkusuutlikult areneda. Me oleme elule väärtuslikud just nii, kui me ei püüa enam keegi olla, siis kui väärtustame seda, mis meil juba olemas on. Ja elu ise õnnistab meid läbi oma hinguse.
---
Marilii Toots
www.joogatunnid.ee
www.ulitundlikinimene.ee
FB Rännud hingemaastikul
Youtube Rännud hingemaastikul
Soundcloud Rännud hingemaastikul
Instagram, mis on saanud nime Marilii esimese raamatu "Kukkudes armastusse" järgi.

Marilii kasvamise teekond on vormumas raamatuteks.
Sul on võimalus panustada tema järgmiste teoste ilmumisse siin: https://www.hooandja.ee/projekt/rannud-hingemaastikul

Tänan Sind
 
Foto: Ruudu Rahumaru

"Olen tundlik, märkan väiksematki ebakõla ning selle kahjustavat mõju endale ja mu lähedastele.

Seetõttu olen alati teel veel elutervema elu suunas ning ei lase mitte tervetel ja mitte toimivatel mõttemustritel ning hoiakutel ennast kaasa tõmmata.

Olen ülimalt tänulik oma tundlikkusele, mis aitab mul head ja tervet eristada kahjulikust."

Ebe