Süda on õige koha peal

 Sageli pööratakse füüsilise keskkonna mõjule inimese füüsilisele kehale vähe tähelepanu. Liigagi tihti ja kergekäeliselt hakatakse abi otsima psüühikast. Olen tähendanud, et segamini aetakse ärevus ehk hirm ja keha pikaaegne füüsiline ülestimulatsioon. Ega räägita keha terviklikkusest, mis sisaldab nii sisemist kui ka välimist füüsilist keskkonda, ajukeemiat, emotsioone kui omandatud käitumis ja mõttemustreid, mis meid inimestena „drivevad.“

Ülestimulatsiooni võimalikest tekitajatest / mõjuteguritest oleme rääkinud eespool. Ka sellest, et rohkem on stiimulitele avatud lapsed, inimesed, kes mõne haigusega kimpus või seda läbi põdemas ja eakad ning siis teatud kiht täiesti tervid täisealisi, kes on läbi elu õnnistatud seoste loomise oskuse ja sügavate kehatajudega.

Lapseeas kujuneb välja meie füüsiline kehastus konkreetsete hoiakute ning suhtumistega. Hoiakud on muuhulgas mõjutatud kasvukeskkonnast. Ehk siis meie keha loomuomane olek on olla keskjoonelt füüsiliselt tugevalt suletud. Nii on meie isiksus ja identiteet välja kujunenud ja elu kaitstud. Meie energia taastootmine leiab aset loomulikult iga inimese iseenda sees. Kui keskjoon on füüsiliselt tugev ja hoitud, oleme välistele mõjutajate suhtes vastupidavamad ja seetõttu välisele maailmale rohkem avatud. Valmis osalema.

Siinkohal ei räägi ma sünniga kaasa saadud omadustest, sest need on juba teatud kindlate omaduste peegeldumine kehas. Need kas tekitavad kesk joones / teljes häiritust ja liigset avali olekut või siis mitte. Isiksused, psüühika jms pole käesoleva teose põhiteema. Siin räägime maisest kehast, lihtsustatult looduse baaselementidest ja keha hoiakutest ning viimaseid mõjutavatest emotsioonidest ning võimalikust varjatud generatsioonide ülesest traumast.

Kui inimese keha on juba kõndima hakates järjepidevas füüsilisest keskkonnast tingitud ülestimulatsioonis, siis on ta suurema tõenäosusega liialt vastuvõtlik igasugustele välistele mõjutustele sh psüühilisest ülepingest tingitud surumisele. Ta on LIIGA avatud, et olla vastuvõtlik pidevalt muutuvale maailmale ning see võib tekitada omakorda maailmast ning inimestest eraldatuse.

Ülestimulatsioon võib olla tingitud nii psühholoogilisest kui ka füüsilisest keskkonnast või nende koosmõjust. Ja nii võib välja kujuneda segadus ehk laiali pillutus, sest pole teada, kust ebamugavuse ning pideva surve tunne kehasse tuleb. Nii on inimene altim oma keha maha jätma, seda kahjustama ja sellest „eemalduma.“

Kui oleme psüühika rahustanud, siis jäävad alles kehalised stiimulid. Nüüd jõuame varjatud tehiskeskkonna ehk tehiskiirgusteni. Siia alla kuuluvad muuhulgas valgus, helid ja vibratsioonid. Need, mis on suurele hulgale inimestest kõrvaga kuulmatud, silmale nähtamatud ning ka puutuda neid ei saa. Ometi on need olemas ja me kasutame neid. Näiteks elekter, näiteks mikrolained, näiteks internet, näiteks raadio ning TV lained jms. Me ei näe neid otse silmaga, vaid need saavad meie jaoks nähtavaks ja kuuldavaks läbi tehniliste vahendite. Kuidas need sinna jõuavad, me sageli ei tea. Ja kus nad meie igas hetkes ümber asuvad, me ei tea.

Need võnked ja helid on väga erinevatel sagedustel. Vahel on need loomadele tajutavad. Vahel kainimestele läbi keha kogetava surinana. Sagedasti mõjutavad need rohkem inimgruppe, kes on vastuvõtlikumad. Kellede tajud on peenemad või siis närvisüsteem on tundlikum kas siis sünnipäraselt, pidevast varjatud ülestimulatsioonist tingitud või mõne trauma tagajärjel vms. Ja inimene pole seda katnud ignorantsuse tuimestavate kaitsemehhanismidega.

Kui inimese keha on rohkem avatud ehk kesktelg pole veel tugevaks kujunenud või siis vanadus, mõni haigus vms, on meie kesktelje tasakaalust välja viinud, siis oleme välistele varjatud mõjutajatele inimestena rohkem vastuvõtlikud. Inimkeha on samuti energia ning me koosneme sagedustest, mis omakorda loovad kehakeemia ja mateeria. Kahjuks pean siia lisama ka raseduse perioodi ning sünnituse, kus nii noor ema kui laps on avatud loovas seisus, nii et väline keskkond võib neid mõjutada.

Kujutagem nüüd ette, et meie keha on järjepidevalt, pikema aja jooksul mõjutatud millegagi, mida me kuuleme (või siis mitte), mis järjepidevalt keha stimuleerib võimaluseta ebaloomulikust stimulatsioonist puhata. Me ei sa ka öösel end välja lülitada ehk uni ei taasta elujõudu, sest häiritust tekitav stiimul on järjepidev. Tekib sagedasti arusaamatu kurnatus. Hiljem rahulolematus. Viimane on kõige loomulikum seisund üldse, sest keha reageerib tema jaoks ebanormaalsele situatsioonile normaalselt ehk häirekella andes.

Nii võivad hakata tasapisi tekkima unehäired, keha (ja kogu elu) võib hakata tasapisi laiali vajuma, sest selle koos ehk terviklikuna hoidmine nõuab suuremat pingutust, kui organismi energiavarud võimaldavad. Kuid organism ei saa end enam taastada, nii nagu loodus on seda ette näinud, hakkame tasapisi energiast tühjaks jooksma. Sellisel juhul hakkavad pikema aja jooksul tekkima nii psüühilised kui füüsilised häiritused inimese meeles ning kehas. Ja inimese süda on järjepidevalt ülekoormuses. Nii võime leida end ühel hetkel situatsioonist, kus anname igas hetkes oma parima, aga soovitu jääb kätte saamata! Sest pidevas häirituses me lihtsalt ei suuda püsida kehas kohal, et meile määratu vastu võtta. Siin räägime vahel ka aju udust.

Sagedasti on organismi mõjutav ülestimulatsioon selle algusaegadel mitte nii tugeva koormusega (vaevumärgatav), et masinad seda veel ei tuvasta. Inimese hing on kõige tundlikum instrument otse Allika ühendusega! Inimene hakkab lihtsalt tasapisi väsima, suutmata oma keha sõna otseses mõttes keskteljel koos hoida ehk selle kasutamist optimeerida nii, et me ise endale sisepingetest ja survest põhjustatud valu juurde ei tekita. Ning organismi nõrgemad (eluenergia kriisis) kohad hakkavad neis esile tulevate haigustena nähtavaks saama.

Selleks, et inimkeha suudaks konkreetse organismi jaoks tugeva ebaloomuliku keskkonnaga kohaneda on vaja tervet psüühikat, tugevat taustsüsteemi ning algupäraselt korralikult keskmesse joondatud füüsilist keha. Ning teadlikkust, kus on sinu kese ning kuidas seda hoida. Teada oma väärtust! Meil tuleb elada südames! Meil tuleb hoida südant ja siinjuures mitte ainult inseendaga arvestada! Sest meie ümber on nii palju inimesi, kelle keha ei suuda enam kohaneda liialt kiirelt areneva tehislikuga!

Keha sh inimese psüühika ja närvisüsteem taastuvad (olenevalt kõrvalekaldest) loomulikult kunstlike stiimulite vabas keskkonnas nii, et organism vajub tagasi algpunkti, kus ta on joondatud enda sees oleva energiakeskusega. Siin ei saa olla hirmu, sest vajumist ja ka kerkimist tuleb lubada.

Liigsete stiimulite vabas keskkonnas saame kasutada elus ja kasvatada eristamisvõimet ning näeme, mida loome oma tasakaalutu psüühikaga ning mis on välisest keskkonnast tingitud. Samuti adume, mis on alguse saanud südamekeskusest. Selleks, et keha vajadused rahuldada, ta järjepidevast ülestimulatsioonist eraldada, et me saaksime selgelt mõelda, öelda ja tegutseda, vajame rahulikku (mitte ülestimuleeritud) meelt ning elutervet psüühikat!

Oleme inimestena siin maailmas loomas tasakaalu. Mitte muutustele vastu võitlema, mitte omavahel sõdima vaid elu eest seisma, koos kasvama ning sealjuures elusa elu hoidmisele kaasa aitama. Kuid selleks peame teadma, mis on inimese elus peamine. Kus asub inimkeha kese. Kus on elu Allikas. Mis on muutuv ja mis muutumatu!

Ja selleks on meil vaja keha koos ehk ise enda sees  keskjoonest lähtuvalt suletud hoida. Liikuda muutuvas välises maailmas hoides paigas iseenese kesktelje, terviklikult hingata, end niimoodi kehasse ankurdada ehk maandada, tegutseda ja liikuda läbi rahuliku, kehas joondatud ning kindla südame! Nii pole me välise suhtes liialt haavatavad. Ega mõjutatud äärmustest. Nii on meil „süda õige koha peal!“ Sest viimane vabastab meid ülestimulatsioonist ning lubab puhata!

---

Väljavõte veel ilmumata teosest "Kogedes iseennast."

Kui pead siinset infot oluliseks ja tunned, et soovid selle ruumi hoidjate toimetamisi toetada, siis saad seda teha UrbanArea OÜ SEB a/a EE801010220119062013, Paypalis või toetades Marilii Eliisabeti Patreonis.

​​Kui soovid toetada "Rännud hingemaastikul" projekti jätkumist, siis palun lisa annetusele vastav märksõna.

Suletud FB grupi TÄHISTAME ELU leiad siit: https://www.facebook.com/groups/1107076376884137/ See on loodud ainult pühendunud huvilistele, keda ühendab ise end oma kehas hästi tundmine.

Ilmunud raamatud leiad siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/raamatud.html
Rännud siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/raumlnnud.html
Kohtumised ja kursused siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/kohtumised.html

Olen südamest tänulik.
Marilii Eliisabet

See mis on, on Allika kingitus meile.

Foto: Aimar Säärits