"​Mida kauem siin ilmas oleme, seda raskem on mõnikord edasi liikuda.
Seda suurem saab iga päevaga koorem kanda, kui meil ei ole õnnestunud kogetut „läbi seedida.“
Kuni ühel hetkel liikumine peatub ja edasi enam ei saa.
Lihtsalt oled kätest ja jalust seotud ja ei saa edasi. Oled tardunud.
Keerutad kohapeal. Teed veel ringe. Kuni langed kurnatult maha.
Kogud end. Teed veel mõne ringi. Langed maha…
Kogud end taas ja otsustad minna edasi. Raske on. Minevik lohiseb järgi.
Lõikad köidikud läbi. Lased sel tänuga minna.
Vaatad tagasi. Vaatad, kust haarata… aga pole kust haarata.
On ruum ja avarus. Värske õhk. Armastus. Vabadus.
Ees on tühjus. Ühtäkki on kõik tuttav ja turvaline kadunud.
Justkui mitte midagi silmaga nähtavat ja käega katsutavat pole.
Veel on hirm. See vana tuttav.
Ja ees ka nagu ei paista midagi…
Astud sammu. Ja elu kannab. Astud teisegi… ei või olla, ikka kannab…
Sa saad joosta… kiiresti… hüppad ja….
Hüppad… ja tõused lendu. Helesinisesse taevasse, mis on segunenud õrnkollase päikesetriibuga.
Ja sa lendad kerguses.
Kui lihtne, aus ja ilus…
Kuu kustub."

​Marilii, 35​

Marilii on välja andmas raamatut nimega "Kukkudes armastusse" ja kogub Hooandjas selleks toetust. Palun jaga ja toeta siin.

Tänan Sind

Kallid sõbrad, tuttavad ja sugulased, palun ärge võtke teise inimese ärevushäiret või paanikahoogu isikliku solvanguna. Ärevushäire pole üldjuhul teist tingitud. Teadlik ärev ei süüdista ega ründa teisi, ega ka õigusta end. Ta teab, et teistel on ebamugav, kui temas paanikahoog nähtavaks saab. Ta teab, et tal endal on ebamugav ja ta teeb kõik selleks, et ärevuse esile tulekut ennetada. Ta teab, et ärevus on tema enda sees. Ärevuse mahasurumine annab sellele, aga jõudu juurde. Ta teab, kui ärevus on kerkinud, tuleb sellest lihtsalt läbi minna. See lihtsalt on selles hetkes. Tuleb lihtsalt sellele otsa vaadata ja sel olla lubada.  Keegi pole süüdi.

Ärevus paneb meid sulguma. Või õigemini hirm ärevuse ees paneb meid sulguma. Sulgunud olekus tunneme end teistest eraldatuna, kuid vajame enim omaksvõttu. Ka ärevusega olekus. Eriti just ärevusega olekus. Sel hetkel on tihti kõike saanud lihtsalt liiga palju. Paanikahoo ajal pole vaja ärevat õpetada ega kindlasti mitte süüdistada. Paanikahoog vajab lihtsalt olla lubamist, turvalist ruumi hoidmist, märkamist ja hellust. Siis see möödub ilma suuremat kahju tegemata.

Ärevus võib väljenduda väga erinevalt näiteks võib esile tulla ebamugavustunne, lõõgastumisraskused, liigne muretsemine, närvilisus, rahutus, kurguvalu neelatades, peapööritus, jalgade nõrkus, higistamine, värinad, pinge rinnus, hingamisraskused, paanikahoog (Sand, I. Armastades ennast. Pilgrim 2016).

Olete te kunagi püüdnud mõista, kust ärevushäire alguse saab? Uurimise käigus jõutakse tihti tagasi varasesse lapsepõlve, seal omandatud käitumis ja mõttemustrite ning kogemusteni. Soovime me või mitte, kanname endas ka seitsme –kaheksa põlve esivanemate tarkus. Heatahtlikkuse, hoolivuse jms. kõrval kanduvad edasi ka pettumused, solvumised ja viha. Kui meie esivanemad pole neid mustreid teadvustanud ja „üles soojendanud“, kasvab häiriv ja korduv muster suuremaks. Nii on igal järgmisel põlvel veelgi suurem ülesanne lahendada. Ärevusega on just täpselt sarnane lugu – see on mõistatus, mil on lahendus.

Me kõik soovime elada rahulikku, rõõmsat ja elusat elu. Ka need, kel tuleb hetkel ärevusega tegemist teha, soovivad elada tavapärast elu, koos selle rõõmude ja muredega. Nad ei ole sageli ise selles elus teadlikult ärevust valinud, ometi on see nende hetke tee, Hinge sügavam väljakutse.

Ärevus on sisemise konflikti tagajärg. Sageli on konfliktis alateadlikult hästi kätte õpitud käitumismustrid, mõtted, emotsioonid ja sisetunne. Midagi surutakse maha, mingi energia ei ole pikka aega leidnud väljapääsu ja rakendust. Ärevushäire võib olla peidus meist igaühes. Jah, ka aastaid praktiseerinud joogajuhendajal. Jah, ärevus võib vallanduda lahtuva depressiooni järel, mil pika pimeda perioodi järel saab palju nähtavaks. Vahel võib nähtavat olla nii palju, et me ei suuda seda läbi töötada. Ka siis võib tekkida sisemine vastupanu ning järgneda ärevus.

Tänu järjepidevale teadlikkule joogapraktikale (enese kõrvalt jälgima õppimise, märgatu korrigeerimise jms meele- ning keha tööle) on võimalik neid korduvaid mustreid selgemalt näha ning ära tunda. Leides nii leevendust. Selline praktika aitab meie meeltel ja tajudel teravamaks muutuda, me oleme oma tajudes selgemad ja täpsemad. See aitab ka ärevushäire alguse selgemini ära tunda. Ja ärevuseudu muutub praktiseerimise käigus episoodilisemaks, vahel ka intensiivsemaks ning sügavamaks. Samas muutuvad episoodid järjest lühemaks ning selguse ja ühenduse hetked laienevad. See on teekond. Teekond, mille me saame käia koos või eraldi. Me ei saa seda teekonda jõu ja tahtmistega ümber muuta. Ja saabuda kohe lõpp-punkti. Sellise nõudmistega pikendame pinget, kasvatame ärevust ja pikendame teekonda. Küll saame protsessi usaldada ja uskuda, et nii meie ise kui lähedased annavad igas elu hetkes oma parima.
​
Tervendav ravim on lihtne – avatus, toimuva elu austus ja ka ärevuse armastamine eelkõige iseendas. Just sellisena nagu see parasjagu on. Sel olla lubamine. Ja me näeme siis, kuidas ärevus muutub. Algul oli tegu ehk turris karvadega, küünistava ja uriseva musta kassiga. Tehes talle tasapisi pai, puudutades teda siira soojusega, muutub kass peagi pehmeks, nurruvaks kollaseks kiisuks. Ärevusest pole enam jälgegi. Ja kui ta vahel tulebki tagasi, siis me juba teame, kes selle turris kiisu sees tegelikult peitub. Taas on tekkinud pingelangus ja avatus. Kui vähegi on võimalik, jäägem kohale, et see kõik juhtuda saaks. Ja kui see on liiga raske, siis me mõistame, lubame teil minna ja läheme ka ise oma teed.

Ärevusega inimesed on sageli oma pimedast pooles vägagi teadlikud. Nad on teel selguse suunas. Me ei tea, kui sügavad on Hingehaavad, mida tuleb just konkreetsel inimesel tervendada. Me ei tea, kui suur on teise inimese raskus, mida tal kanda tuleb. See ei paista kõrvaltvaatajale välja. Samas teame, et kui on pimedus, on alati ka valgus. Ikka laieneb see, millele me keskendume.

Kui keskendume hetkedele, kus ärevus puudub, on kergus ja rõõm, siis need hetked suurenevad ja üks hetk on ärevus hajunud. Samas ei tähenda see seda, et ignoreerime parasjagu toimuvat seda alla surudes või eitades. Lihtsalt tunneme ära, võtame omaks ja laseme minna. Lubage ärevusel olla, võtke ta omaks ja see taandub samm-sammult turvalisse usaldusse ning muutub hellaks ja õrnaks nurruvaks kollaseks kiisuks  -  see ongi peamine, mida ärev nii eneselt kui ka ümbritsevalt sel hetkel vajab.

​Marilii Toots
www.joogatunnid.ee

„Olles selge ja kaine, on mul olnud raske olla suurtel üritustel ja festivalilaadsetel, sest ma tunnen kõigi energiaid, kiima ja hirme. Ainult purjus olles olen ma piisavalt tuim, et mitte tunda ja saan olla nagu kõik teised. Ma ei käi enam kuskil rahvarohketes kohtades. Olles eemal perest ja sõpradest, olen avastanud need jõud endas suurelt jaolt tänu reisimisele. Reisimine ei laienda ainult silmaringi vaid laiendab sind ennast. Reisimine on kingitus isiklikule laienemisele, isiklikule evolutsioonile.“

Maiko, 36

"Kuhu panna see valu ja pimedus?
Mida teha nukrusega?
Kust leida valgust?
Kas tähed säravad? Või on väljas kuu?
Miks olete veel minuga? Naeratus suul?
Mida on mul teile pakkuda, mida teil endal pole? 
Armastus lihtsalt on.

Seda ei saa kuidagi välja teenida.
Armastust ei saa nõuda ja vajamine peletab ta…
Armastus on õrn.
Armastus kasvab, kui seda jagada ja vastu võtta.
Armastus sureb ja kängub, kui jätta see toiduta.
Armastus on siin elus kõik ja ometi elame puuduses.
Ei anna välja, hirmust ilma jääda ja sellega armastust lämmatades.
Ei võta vastu usaldamatuses.
Armastus lihtsalt on.
 
Mis minus on veel rasket ja rohmakat?
Kuidas see täiesti vastu võtta?
Näita end?
Miks hoiad eemale?
Oled oodatud saama osa mu elust?
Sa oled mu elu, oled osake minust.
Kallistan sind, oled oodatud… oled vaikuses.
Ära nuta, või nuta, kui seda vajad… Miks on sinus nii tohutu kurbus?
Isegi siis, kui vahel tundud olevat suur ja paha, oled oodatud.
Armastus lihtsalt on."

​Marilii, 35

Millisest "pisaratevabast" emotsioonide väljendamisest te räägite?

Tundlikud inimesed omandavad tihti halba mainet seetõttu, et nad tunduvad olevat oma emotsioonide täieliku mõju all.

Tegelikult on asi hoopis rohkem kinni inimese isiksuses. Olles ülitundlik inimene tähendab üldjuhul ka seda, et ollakse intuitiivsemad ja empaatilisemad. Uuringute tulemusena võib öelda, et umbes 20% inimestest on pisarad kerged tulema.

Nagu enamuste isiksuseomaduste puhul kehtib ka ülitundlikel inimestel reegel, et kui sa tead nende "kiiksudest", siis on sul neid oluliselt lihtsam mõista. Mõistmine tähendab nii nende iseärasuste, kui ka neile mittemeeldivate asjade mõistmist. Mõned käitumismudelid ja tõekspidamised lihtsalt ei käi nendega kokku.

Allpool on kirjas mõned tegevused, mis sageli pole ülitundliku inimese jaoks.

1. Enda vaoshoidmine, kui oled parasjagu väga emotsionaalne
Ülitundlikud persoonid on tavapäraselt sagedased nutjad, kuid mitte seetõttu, et nad on õrna hingega. Ei ole tähtis, kas nad on õnnelikud, kurvad, vihased või liigutatud. Kui nad tunnevad sügavaid tundeid, siis on pisarad kerged tulema. See on üks ülitundlike omadustest, mis paneb neid häbi tundma. Samas on see omadus, mida nad ise väga lihtsalt kontrollida ei saa. Uuringute tulemusena on teada saadud, et ülitundlikud inimesed tunnevad stiimuleid palju sügavamalt ja seetõttu reageerivad ka tugevamini.

2. Pastapliiatsi nupu klõpsutamine
Valjud ja korduvad helid on nende jaoks häirivad. Ülitundlike inimeste uurija Elaine Aron tähelepanekute tulemusena on selgunud, et ülitundlikel inimestel tekib välissegajate mõjul kergelt ülestimulatsioon ja seega võivad sellised häirivad helid olla neile eriti masendust tekitavad.

3. Ebaviisakus
Elaine Aron uurimuste kohaselt on ülitundlikud inimesed tavaliselt ka väga kohusetundlikud ja viisakad. See tähendab tegelikult oluliselt rohkem, kui mõne "palun" ja "tänan" ütlemine. Nad saavad väga hästi aru, kui nad tekitavad kellelegi ebamugavust. Tõenäoliselt ei õnnestu kohata ühtegi ülitundlikku inimest, kes siseneks ühistransporti enne, kui kõik väljuvad inimesed on tulema pääsenud. Nad märkavad suure tõenäosusega koheselt, kui keegi ei käitu heade tavade kohaselt.
​
4. Õudusfilmi vaatamine lihtsalt oma lõbuks
Kas sa sooviksid vaadata mõnda õudukat nädalvahetusel? Ülitundlikud inimesed seda tõenäoliselt ei sooviks. Elaine Aron uuringute kohaselt on ülitundlikud inimesed üliempaatilised, mis tähendab seda, et nad asetavad ennast teiste inimeste olukorda. Seetõttu ei pruugi neile selliste filmide vaatamine meeldida.

5. "Konstruktiivse kriitika" teema
Ülitundlik inimene võib olla saadud kriitikast kauem mõjutatud kui enamus teisi inimesi. Nad peavad seda murettekitavaks ja nad mõtlevad saadud kriitikale oluliselt sagedasemalt kui nende vähem tundlikud kaaslased.

6. Lihtne otsuste langetamisel
Ei oma tähtsust, kas otsustama peab söögikoha või töökohavahetuse üle. Iga selline otsus paneb ülitundlikule inimesele pea kogu maailma raskuse. Elaine Aron uuringutest selgub, et nende jaoks on otsuste tegemine seetõttu raske, et nad kardavad teha valet otsust.

7. Ühistreeningud
Ted Zeff´ (The Highly Sensitive Person Survival Guide e. Ülitundliku inimese ellujäämisõpik autor) uuringud tõid välja, et aeroobikatreeningud pole tõenäoliselt kohad, kus ülitundlikud inimesed ennast nagu "kalad vees" tunneksid, sest nad kardavad, et iga nende liigutust jälgitakse ja hinnatakse tähelepanelikult.

8. Ütlemine, et tattoo tegemine ei tee üldse haiget
Ülitundliku inimese jaoks võib olla süst arsti juures või ka ära löödud varvas vägagi piinarikas. Elaine Aron uuringute kohaselt on ülitundlikud inimesed valu aistingutest tavaliselt rohkem mõjutatud kui teised inimesed.

9. Kellegi ärritunud olek
Ülitundlikud inimesed on muutuste suhtes väga tähelepanelikud, olgu selleks siis inimese meeleolu või ka uus sisustusdetail nende sõbra elutoas. Seda põhiliselt seetõttu, et nad märkavad õhkõrnu muutusi neid ümbritsevas ja nad on tugevalt mõjutatud teiste inimeste emotsioonidest (teiste sõnadega, kui sa oma tekstides muudad oma kirjavahemärkide kasutust, siis suure tõenäosusega nad märkavad seda).

10. Ütlemine, et „tundlikkus“ on halb isiksuseomadus
Ülitundlike inimesi sildistatakse väga tihti järgmiste omadussõnadega: liiga tundeküllane, liiga nõrk, liiga tundlik. Uuringud näitavad, et nad ei saa sinna mitte midagi parata, nad on lihtsalt bioloogiliselt sellisteks loodud ja kui aus olla siis nad ei vahetaks oma ülitundlikkust mitte millegi vastu.
 
Inglisekeelse artikli leiad siit.
Eestikeelne versioon: Meelis Riiseberg ja Marilii Toots

Tahan jagada ühte huvitavat seost, mida märkasin. Nimelt ristsõna lahendades tuli küsimusele "ülitundlikkuse tekitaja" vastus "allergeen". Füüsilisel tasandil täiesti loogiline vastus. Kas ka mentaalsel tasandil?

Vikipeedia annab sellise definitsiooni:
"Allergia ehk ülitundlikkus on organismi häireseisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. Antigeenireaktsiooniga kaasnevad haigusnähud. See on immuunsüsteemi teatud liiki ülitundlikkus mingi aine suhtes."

Kas me võime rääkida ka vaimsest ülitundlikkusest mõnikord kui organismi häireseisundist mingite kindlate olukordade suhtes, mida vaimses kirjanduses nimetatakse "päästikuteks", mis vallandavad teatud reaktsiooni?
Olukorrad ise ei põhjusta ju kõigil reaktsioone, st iga inimene reageerib samadele olukordadele erinevalt. Sõltub sellest, kas see olukord käivitab minevikust mingi haigetsaamise vm emotsiooni. Ja kui seda on võimalik tervendada, siis peaks olema ju võimalik ka ülitundlikkust (õigemini ülereageerimist) vähendada?

Leidsin sama mõtte ka ÜTI kodulehelt: "Tegu on  täiesti normaalsete isiksuseomaduste kombinatsiooniga. Raskused on sageli tekkinud varases lapsepõlves kogetust ning ebateadlikust suhtumisest erinevate inimeste erinevatesse vajadustesse. Kui väljakutsed on juba tekkinud, siis neid on võimalik soovi korral vabastada ning õppida elama oma omadustega rahus. Sageli piisab senise elukorralduse muutmisest, harjumuste ümbervaatamisest ning eneseaustuse suurendamisest." 
Siit tekkis mul veel huvitav mõte füüsilise allergia kohta. Kui praegu enamikke allergiahaigeid ravitakse tablettide ja allergeenide vältimise abil, kas siis, kui leitaks õige põhjus, millest allergia tekkinud on ning seda tervendada, on ka võimalik (ja arvan, et on) allergiat vähendada või sellest hoopis terveneda.

Debbie Shapiro raamat "Sinu keha räägib sinuga" väidab, et allergia põhjuseks on sageli allasurutud tunded. Ja soovitab tegeleda nende vabastamisega.

Oma kogemustest võin väita, et mida rohkem saavad vabastatud ja tervendatud mineviku haigetsaamised, seda vähem tekib ülereageerimisi, seda rahuldustpakkuvam on elu.

Katrin Moisa

1. Nad meeldivad enamusele inimestest, sest nad suudavad olla üldiselt empaatilised teiste inimeste emotsioonide suhtes ja olla head kuulajad.
2. Tunnevad kohe ära, kas nende ellu tulnud uus inimene on nö. nende inimene või mitte.
3. Tajuvad väga hästi seda, kui mõni inimene ei ole üdini usaldusväärne.
4. Kipuvad eelistama tervislikku toitu ja muid tooteid, sest nad ei talu mürke enda ümber.
5. Mõistavad suhteid oluliselt sügavamalt, kui enamus teisi inimesi seda teha suudavad ja neil on suurepärane oskus näha suuremat tervikpilti.
6. Nad võivad olla väga loomingulised ja nende loomingulisusele avaldab tugevat mõju muusika, loodus ja/või kunst.
7. Suurepärane oskus teisi inimesi innustada ja mõjutada ning seda tänu just ülitundlike endi poolt kogetud emotsioonidele (näiteks õnnetunne, nauding, rahu, elevus), mis võivad olla isegi nii tugevad, et neid tundeid hakkavad ka teised inimesed tundma.
8. Tugev intuitsioon, mis hõlbustab nende jaoks õigete otsuste tegemist uute võimaluste avanedes või uutes olukordades.
9. Kui ülitundlik inimene siseneb mõnda ruumi, hoonesse või muusse keskkonda, siis teab ta koheselt, kas see on tema jaoks meeldiv koht või mitte.
10. Tunnetavad väga hästi oma keha reaktsioone ja funktsioneerimist ning tänu sellele saavad nad kiiresti reageerida kui midagi on valesti.
 
Need on ainult mõned eelised, mida me võiksime nautida olles ise ülitundlikud inimesed. Need omadused koos paljude teiste isiksuse omadustega aitavad kujundada ja luua just sellise elu, mis meile endile kõige rohkem meeldib. Tuleb meeles pidada, et mitte kõik tundlikkuse vormid ei pruugi esialgu tunduda õnnistusena. Tihti läheb aega enne, kui õnnestub õppida oma tundlikkust enda jaoks positiivseks omaduseks pidama ja see on igati normaalne. Nii anname sageli ümbritsevatel olukordadel võimaluse meid kontrollida, kas siis pärssides või piirates meie arengut. Kuid me ei pea kannatama aastaid enne, kui õpime kasutama kõiki oma iseloomujooni selleks, et saada parimaks võimalikuks iseendaks. Me võime tormata läbi elu, aga saame elada ka kuulates oma tundlikkust ja nii luua endale just sellise elu, millises me peaksime elama.

Inglisekeelse artikli leiad siit. 
Eestikeelne versioon: Meelis Riiseberg ja Marilii Toots

​Neljas kokkuleppes“ paljastab don Miguel Ruiz ennastpiiravate, elurõõmu röövivate ja asjatuid kannatusi tekitavate uskumuste juured. Iidsel tolteegi õpetusel põhinev raamat pakub jõulise käitumisjuhise, mis võib kiiresti muuta meie elu uueks vabaduse, tõelise õnne ja armastuse kogemuseks. 
„Don Miguel Ruizi raamat on nagu maanteekaart, mis juhatab valgustuse ja vabaduseni.“ 
Deepak Chopra, „Edu seitse vaimset seadust“ autor 
„Inspireeriv, mitme suure õppetunniga raamat ...“ 
Wayne Dyer, „Tõelise maagia“ autor 
„Ruiz eristab tolteegi õpetusest olulisima Castaneda vaimus, väljendades selgelt ja laitmatult, mida tähendab nii meestele kui ka naistele elada tänapäevases maailmas rahumeelse sõdalasena.“ 
Dan Millman, „Rahumeelse sõdalase tee“ autor

Don Miguel Ruiz sündis Mehhiko maapiirkonnas ravitsejate peres, kus teda kasvatasid tervendajast (curandera) ema ja šamaanist (nagual) vanaisa. Perekond ootas, et Miguelist saab tolteekide sajanditevanuse tervendamisõpetuse ja esoteerilise tarkuse edasikandja. Migueli aga ahvatles moodne elu. Ta asus õppima meditsiini ja omandas kirurgi kutse. Migueli elu sai uue pöörde pärast kehavälist kogemust 70-ndate aastate alguses. Ruiz oli ühel hilisõhtul autot juhtides rooli taga magama jäänud ja ärganud, kui auto vastu betoonseina kihutas. Don Miguel mäletab, kuidas ta väljus oma kehast ning jälgis end kõrvalt, kuidas ta oma kaht sõpra autost välja toimetas. Kogemusest vapustatuna alustas mees intensiivseid eneseotsinguid. Ta pühendas end esivanemate iidse tarkuse tundmaõppimisele – harjutades innukalt ema kõrval ja täiendades end õpipoisina šamaani juures Mehhiko kõrbes. Unenägudes õpetas teda ka lahkunud vanaisa. Tolteekide traditsioonis juhatab nagual inimese tema isikliku vabaduseni. Don Miguel Ruiz, Kotkarüütli liinist pärinev nagual, on pühendanud oma elu iidse tolteegi tarkuse levitamisele.

Metsas jalutades leian alati eheda ja vägeva enda üles.  Niiga puhta, selge teadmise ja arusaamad, mis ümbritsevad elu sel perioodil ja juhivad tegemisi.
​
Olen tundlik ja väga emotsionaalne ning kirglik inimene. Olen läbi udu või mõttesudu mõistnud, et olen kergelt mõjutatav ja oma suure empaatiaga võtan tihti üle inimeste tunded, emotsioonid ja mõtted, kellega ma juhuslikult koos olen. Tihtipeale kaotan enda lausa paariks päevaks.

Läbi selle sudu, mis katab kergelt mu olemust leian alati tee metsa või parki jalutama, et taas kohtuda iseendaga. Mets ületab alati igasuguse pargi ja toob täiusliku selguse. Olen seda teadlikult praktiseerinud ja katsetanud juba aastaid. Olles koos inimesega kellel on tugev energia, jagan ma tema elukogemust sel hetkel või koosolemisel. Minust saab osa temast ja tema elust. See on alati ilus ja õpetlik, kuid kui tema tegemised, soovid ja tunded kattuvad minu soovidega elust, siis võib tulla veidraid olukordi. Eriti, kui see inimene on ka tundlik ja/või juhivad teda tugevad emotsioonid.

Olen hetkel, kui siin kirjutan 36 aastane, noor, tugev ja terve mees. Ma pole veel täielikult õppinud kontrollima seda kõike, mis toimub. Olen sinna teel igapäevaga aina rohkem ja rohkem. Vaadates tagasi oma elule, olen ma rohkem elanud teiste elu kui enda. Kuigi see kõik on minu. Hea ja ülev sisemine tunne on, olles sellest kõigest teadlik.

Olen alati võtnud aega endale, et olla mina. Ehe mina. Nooremana oli see keerulisem, nüüd on juba lihtsam, kuid siiski vajan tugevalt aega iseendale. Ainult siis on mul naeratus alati näol. Mul on raske olnud ennast avada ja kui aus olla, polegi seda teha saanud. Kui siis sahtlisse kirjutades. Paber ja pliiats on püha ja võlujõuga. See loomisvorm on viis, kuidas enda isiksust kõige arusaadavamal viisil teistele edasi anda.

Meil kõigil on mõned sõbrad, kellele end jagada. Aga nad ei mõista. Mul on üks sõber, kes on hea kuulaja. Uks parimaid. Ta arvab, et ta tunneb mind. Tõsiasi on see, ma arvan, et isegi mu oma ema ei tunne mind. Ja see pigem on mu oma süü. Olen alati eemale hoidnud. Juba lapsena tekitasin ma alati oma koha, kus olla rahus. Ilma teisi tunnetamata. Rahu pole kunagi olnud piisavalt. Sest minu juurde lihtsalt tullakse, olen nagu magnet.

Mina, oma täisuslikkuses olen alati, juba lapsena olnud sama, mis ma olen hetkel täiskasvanud mehena. Nii super enesekindel, et nõrgemad näevad mu tundelisust ja enesekindlust, et tõmbab lausa mu poole. Ja ma kaitsen neid, sest tunnen nende nõrkust. Tugevad ja rumalad näevad seda sama ja nad näevad minus vaenlast ja rivaali. Ja sellepärast on mind lükatud, tõmmatud, pekstud, narritud, nokitud, tagakiustud, sest rumal inimene kardab seda, mis on teistmoodi ja võõras. Teist tüüpi enesekindlad ja tugevad näevad seda, kes ja mis ma olen ning leiavad minus liitlase ja kellegi, kellelt saada õpetust ja tuge. Minu enesekindlus ja kohalolek teeb teinekord enesekindlad nõrgemaks.

Mulle ei meeldi sildistamised, kuid teinekord on lihtsam kirjelduses kasutada mingeid omadussõnu. Minus on teadmine ja arusaamine, et iga inimene opereerib siin elus ringi oma teadvuse tasemelt, seega ei ole ma kellegi peale ka pahane, kes on minevikus teinud mulle haiget.

Maiko Johanson

Jaa, me inimestena oleme programmeeritavad. Olete te vahel mõelnud, et inimene toimib täpselt samuti nagu Google? No, et mida rohkem otsingusüsteemis mõistet sisestada, seda rohkem see esile tuleb. Nii ka meil, inimestel – millele sügava tundega keskendud, see saab jõu.

Selleks, et toetav uskumus meisse programmeerida, tuleb see kõigepealt leida. Tihti selgub see vestluse käigus ja vahel on see inimesel juba olemas. Sellele tuleb vaid väge juurde anda.

Taaskord on meil hetkel sisestajaks Reet ja programmeeritavaks siis mina. Minul on uskumus olemas. Jätan selle siinkohal enda teada. Varem või hiljem on selle peegeldus näha meie igapäevaelus. Teeme valitud uskumusega protsessi läbi.

Kõigepealt tuleb kehaasetuse abil luua ajus nö. tervikasend. Meie alateadvus nimelt kaitseb varasemat programmi. Esineb vastupanu - just nagu viirusetõrje arvutisüsteemis. Seekord on tarvidus varasemast programmist läbi minna.

Reet võtab appi pendli ja kontrollib selle abil minu keha reageerimist valitud uskumusele. Samuti saab see hinde praeguse tugevuse kohta ühest kümneni.

Kui keha on vastused andnud, on uskumus vaja seostada tundega. Selleks on tarvidus uskumust häälega korrata ning luua oma meeles pilt. Pilt loob tunde. Tunne avab aga ligipääsu meie alateadvusele. Kui uskumusega kooskõlas pilt on loodud, lubame selle mõned mintutid vaikuses kehas toimetada. Kehas on tunda liikumist ja lihaste lõdvestumist. Vastupanu väheneb. Toimub tunde hoidmine ja seisundi loomine. See kestab mõned minutid.

Peale seda kontrollib Reet taas pendli abil uskumuse tugevust taaskord skaalal ühest kümneni. Edaspidi on tarvidus 21 päeva jooksul uskumust iseseisvalt taas kinnitada läbi pildi ja tunde.

Inimene polegi Googlest kuigivõrd erinev. Valige targalt mille tarbeks ja milliste uskumustega end igapäevaselt programmeerite. Millele keskendute ja mida endale igapäevaselt sisendate. 

Marilii Toots
www.joogatunnid.ee

Mulle meeldib maalida. Ent vahetevahel muutub see kurnavaks: kui ma näen vaimusilmas uut kujutlust, kasvab minus erutus ja tekib sisemine vajadus maalida seda pilti lõuendile nii kiiresti kui võimalik."

Lise, 30

Ilse Sand `Armastades ennast` Pilgrim, 2016 lk. 25

Kohtusime seekord Reedaga Viljandis, et EFT ehk koputamise tehnikat ühiselt rakendada ning teiega jagada. Endiselt olen mina siin uudistaja ning Reet suunaja rollis.

Juhtus olema laadapäev ja linn kihas erinevatest tegevustest, kaupadest, muusikast ning loomulikult inimestest. Üle tunni kestnud autosõit oli seljataga. Valisime vestluse käigus siinkohal sessiooniga alustamiseks minu jaoks varasematel aastatel suureks segajaks olnud sotsiaalse ärevuse ning sellega seotud uskumused. Jaa, mul oli plaan pärast kohtumist ka laata uudistama ning nautima minna!

Võtsime appi koputuspuu, mis näitab taaskord kõnekalt alateadvusesse peidetud uskumuste, emotsioonide, sündmuste ja sümptomite seoseid. Nii saame neid nähtavale tuua ning erinevate tehnikate abil vabastada. Hoiame täna suunda EFT-l.

Sümptomid: sõltuvused, südamerütmihäired, kaaluprobleemid, kõrge vererõhk, valud, kõhuprobleemid jne.
Emotsioonid: häbi, süütunne, kahetsus, eemale tõukamine, viha, kurbus, jõuetus, hirm jne.
Sündmused: eemale hoidvad vanemad, kiusamine, reetmine/hülgamine, kuritarvitamine, liigne kriitilisus, füüsiline karistamine, peretülid, alkohoolikutest lähedased jne
Piiravad uskumused: „Ma ei suuda midagi õigesti teha,“ „Mul pole turvaline,“ „Ma pole armastust väärt,“ „Olen teistsugune,“ „Olen väärtusetu,“ „Ma pole piisav.“ Jne.
 
Keskendusin ühele situatsioonile ja ebameeldivale tugevale tundele, mis sellega kaasnes. Mu silme ette tuli pilt. Tavaliselt püütakse siinkohal jõuda juureni ehk siis kõige varasema tundega mälupildini, et piiravat uskumust lahustada. Need sündmused tulevad tihti järk-järgult nähtavale. Kogemus võib olla pildina, värvina, kehatundena vms. See sõltub juba igast inimesest individuaalselt. Tunde intensiivsust hindad sa ise skaalal ühest kümneni.

Alustasime nii, et Reet valis sisenduse, mina kordasin ning tema koputas ise läbi mu keha erinevaid punkte. Jätkasime nii, et tema nii sisendas kui koputas. Minu ülesanne oli nüüd tajude ja tunde muutust jälgida ning tagasisidet anda. Kordasime protsessi erinevate nurkade alt, mille käigus ka kogemused muutusid. Tunde muutusega muutus tõesti ka pilt.

Lisaks on meil tihti teisigi suunanäitajad, kui neid tähele panna. Nimelt sessiooni käigus hakkas äkki õuest kostma djembede rütme ning siis sama ruttu need ka vaibusid. Liikusime protsessis edasi. Minu näole tuli naeratus. Järgmisel hetkel oli kuulda juba meeste laulu sõnadega: „Lase minna.“ Läksin laadale ning nautisin seda…

Marilii Toots
www.joogatunnid.ee

Üksindus, eitamine, igatsus, soov kuuluda ja omaks võetud olla? Need on vahel varjatud ja vahel nähtavad tunded. Enesekriitilisus, kriitilisus teiste suhtes, võõristamine? Kas teised peavad olema nagu meie või nagu meile sobib? Kas nad saavad olla? Kas meie peame olema oma põhiolemuselt teistsugused? Ja kas peame end siis paremaks ja täiuslikumaks arvates, et meie olemine ja olemus on kuidagi õigem? See kehtib nii gruppides, kui ka üksikisiku tasandil.

Igatsus, üksindus, oma tunnete eitamine. Kas me ehk soovime teisi kontrollida siis, kui me ise enda tunnetega toime ei tule? Soovime, et teised oleksid meile mugavad! Aga vot ei ole! Oleme kõik inimesed oma imelisel teekonnal. Kes on öelnud milline see „õige“ inimene ja „õige“ teekond peab olema? Häiritus tekib alati meis endis. Kui tekib häiritus, oleme kontakti iseenda olemusega selles hetkes kaotanud. Kui oleme iseendaga kontaktis, on hingerahu.

Olen korduvalt ja korduvalt erinevatelt inimestelt kuulnud, et nad soovivad lihtsat suhet. No mis on lihtne suhe? See, kui meil endil on iseendaga lihtne täpselt sellisena nagu me parasjagu oleme. Lihtne ka oma loomuomaste kiiksudega, sest need lihtsalt on. Ja vot iseendaga rahus olla pole alati lihtne ülesanne. See on igaühe sisemine teekond, mida saame külg külje kõrval koos käia. See ongi elu. Absoluutselt iga suhe, kus tunneme end iseendaga mugavalt on lihtne. Otsides täiuslikke inimesi ja partnereid eitame me iseennast ja teisi. Lähedus, kus on siin ausus ja nii väga igatsetud lähedus?

Kardame enda tundeid, mis meis tekivad, kui keegi meis ennast näeb ja end eitab? Kardame enda tundeid, kui näeme teises iseennast ja ennast eitame? Põgeneme, ründame?

Tõrjudes ja kritiseerides teisi, oodates neilt midagi, mida neil anda pole, eitame me enda neid osi, mida teistes näeme. Eitame ka teisi nende ausas olemises. Iseend täielikult omaksvõttes, olles enesele oma teekonnal lähedal, oleme me teistele nende teekonnal lähedal ja üksindus ning igatsus on saanud armastuse kaisutusse. Olles iseendale lähedal oleme lähedal ka teistele. Kaks inimest või ka grupp, kes on iseendale lähedal kogu oma olemuses, loovadki sügava läheduse. Nii ongi loodud nii igatsetud emotsionaalne kui ka füüsiline kooskõla.

Marilii Toots
www.joogatunnid.ee

Reet liitus meiega varakevadel. Ta on isikliku arengu konsultant. Loe täpsemalt siit.

Kohtusin temaga eile Skype vahendusel eesmärgiga teha inimkatseid. Ehk siis täpsemalt valisime Reedaga teha tööd minu kui kliendiga, kasutades tema lähenemist. Edastame seda, mis kohtumistel aset leiab mõningal määral ka Sulle, armas lugeja. Jagan oma kogemust.

Püüdsin püsida avatult inimese/kliendi rollis ning mitte sekkuda kogemusterapeudi ja joogapraktikuna. Minu kohta leiad täpsemat infot siit.

Reeda esimene küsimus oli, et mida ma muuta tahan? Võtsime vastuse välja selgitamiseks toeks elu põhivaldkondade skeemi, mis aitab välja selgitada vajalikud suunad. Vt. joonis. Minu suunaks said partnerlus ja sotsiaalsed suhted.

Reet tutvustas teaduspõhise psühholoogia võimalusi. Ta rääkis jäämäest ja selle nähtavast tipust, mis kajastub inimese käitumises. Mõtted ja tunded jäävad sageli juba sügavale veepinna alla varjatuks. Selleks, et käitumuslikul tasemel toimuks muutus, tuleb aga just nimelt ligi pääseda peidetud osale ehk siis ühe osana teadvustamata tunnetele, mis meid ühel või teisel viisil käituma suunavad. Tihti märkame seda alles siis, kui leiame end päris mitu korda järjest samas panges kolistamas.

​Eeltoodud teemad on mulle läbi tavapsühholoogia, joogafilosoofia ja praktikate vägagi tuttavad, kuid meil kõigil on pimedad alad. Kuna tundlike emotsioonid on tihti küllaltki intensiivsed, siis sageli käime me ikka nagu kassid ümber palava pudru, ega julge ampsu võtta. Tõsi küll, tahaks ja vahel võibki seetõttu edasiliikumine olla takistatud. No kujutage ise ette, et ratsutate hobusega, ei, et tahate ratsutada, aga hoiate koguaeg päitseid tugevalt enda suunas ja reisi vastu hobuse külgi, samal ajal pidevalt looma liikuma ajades? Andes nii välja vastakaid impulsse ja lõpuks ei liigu tandem ei edasi ega tagasi. Loom satub segadusse, ta ei kuula sind enam ja läheb kuhu tahab. Sina istud ikka hobuse seljas saamata aru, et miks on tunne vale ja mis üldse toimub? Kuna sina ei edasta selgeid suuniseid, siis on hobune juhtimise üle võtnud. Ole tähelepanelik, hobune võib siin sümboliseerida ka meie meelt ja aistinguid.

Selgitasime Reedaga koos kõigepealt välja minu alateadlikke uskumusi ja peidetud teemasid. Mõned neist – suhted isaga, häbi, soovimatus. Kuidas valida inimesi, kes mind valivad ja väärtustavad? Soov meeldida, konflikte vältida? Jaa… aga sealjuures mitte end unustada ehk siis keha baasvajadused (söök, uni, vesi) peavad olema rahuldatud, siis ei lähe meie meel ka nii lihtsalt uitama ega teki ülestimulatsiooni või ärevust.

Edasi kulgeb protsess erinevate emotsioonide vabastamise vahendeid kasutades. Reet kasutab selleks muuhulgas näiteks EFTd. Edasi töötab ta efektiivsete käitumismustrite välja selgitamisega ja nende kinnitamisega. Selleks on samuti erinevad meetodid eesmärgiga luua inimesse uus programm. Kliendiga suhtlemisel uurib Reet välja ka selle, mida inimene juba teab ja millega on kokku puutunud. Kuidas ja kus saab olla tema panus ning siis pannakse koos paika tegevuskava.

Sain Reedalt kiita, et olen partnerluse ja suhete kohapeal väga mõnusas, mängulises laboratoorse töö protsessis. Peagi saime mõlemad südamest naerda, kui emotsionaalselt vahele ütlesin, et no ikka tahaks ju ruttu ja kohe. Üdini inimlik. Enam pole kiire, vaid on kasvanud uudishimu, et edasi liikuda teadlikult juba uute soodsate mustrite toel, tuul tiibades.

Joogapraktikal on samuti mustrite märkamise ja teadvustamise ning eelkõige meelekindluse kasvatamisl ja fookuse hoidmise treenimisel minu elus väga oluline osa. Kuid me lähme Reedaga koos sügavamale, sinna, kuhu ehk päris üksi ei julge veel piiluda. Sinna, kus olen ise nii mõnelgi puhul teistele peegliks. Seda enam on oluline iseendasse vaatamine. Reet on siin mulle toetaja ja vaatleja. Meid ootab põnev ühine teekond. Leppisime kokku uue aja kohtumiseks.

Ühel hetkel paneb elu meid valiku ette, kus vanaviisi enam edasi minna ei saa, siis hakkab põnev kasvamise ja avastamise protsess, kus on võimalik igas hetkes uuesti sündida ning uudistada maailma elevusega ja mänguliselt nagu väike laps.

Marilii Toots
www.joogatunnid.ee