Raamatust "Iseendaga olemises II"

Pool aastat hiljem
2021.07.12

Ka tundlikkus on veelgi süvenenud. Ise omaenese tõest mööda elamine ning endale ebateadlikkusest valetamine, on muutunud veelgi keerukamaks. Ja see on tore. Ainult et tões elamine vajab julgust. Vajab julgust kogeda ja lubada ka südamel murduda, selles kurbuse raskust kogeda. Sest tõde pole sageli mugav. Ja nii ma lendangi nagu tuul ükshetk metsa. Sest tol hetkel ei osanud ega teadnud ma, kuhu mujale minna.

​***
​

Pimeruumid
2024.12.29

Nägin seoseid ja uusi ühendusi. Ja ka seda, et olen õigel teel ning häiritused mu sees aina vabanevad läbi kaastundlikkuse ja kannatlikkuse. Kohati tundus vaid nüri see töö, rõõmutu, sest mu sisemine naine ja laps polnud pikalt hullanud ega südamelaulu laulnud. Sisemine mees oli teinud ränka tööd.
​
Kuid arvestades seda, millest viimase nelja aasta jooksul läbi olen tulnud, siis edasi saab olema vaid röömu ning kerguse tee, sest nii keha vabaneb loomulikumalt veel jäänud raskusest. Vaid natuke veel. Olen rõõmu teel koos teiste minejatega. Mu sügavamad taipamised ja uus töö saab kirja teoses „Ise enda sees“. See on juba alustatud ning sai uue suuna, kuidas inimese keha, meele ja hinge seostele lähenen läbi sügavuse, mateeria ja ka lõbusa kerguse.

***

Tutvu raamatuga lähemalt varakambris.