Raamatust "Iseendaga olemises I"

Esimene nädal
Esmaspäev
2020.08.25

Koostasin enese jaoks taas päevakava. Kirjutasin selle kuldse pliiatsiga ilusale valgele paberile ja panin seinale üles. Nüüd katsetan selle läbi, et ega ma seda liiga tihedaks pole planeerinud.

12.15 Joogapraktika, milles on rohkem füüsilist liikumist. Samas hoian end teadlikuna, et ma ei kiirustaks joogapraktika tegemisel selle ärategemisse, et paneksin hingamise ja liikumise kokku ja, et hingamine oleks see, mis mind juhib. Liialt füüsilised hajutused kipuvad mu endast välja ajama. Taaskord on oluline ühenduse hoidmiseks hoida pingutuse ja lõdvestuse tasakaalu. Luban ka oma praktikatel muutuda, kuid ei jäta neid ära.

13.00 Söögi valmistamine.

Mul on külmikus värskeid kartuleid, mida otsustan pannile panna. Lisaks veel mõned soolakurgid ja seemned. Ja nii lihtne mu lõunasöök ongi. Jah, külmik on tegelikult ka ju suhteliselt tühi. Tervitan veel enne sööki köögi ülemisel riiulil kasvavat Kombuchat*. Ja võtame koos klaasikese kihisevat teeseenejooki. See toetab seedimist.

Söön. Mõtlen päevakavale, et ega ma liiga palju pole ette võtnud. Luban endal selle korduvalt üle vaadata. Ja pean meeles eesmärki – liikuda olemises.
​
Kirjutan veel artiklit ülitundliku inimese ellujäämisreziimil elamisest ja oma väe kasutamisest. Konstanteerin fakti, et olen ise just praeguse tegevusega teel, oma väe haldamise suunas. Ise enese juhtimise suunas. Nii, et keegi teine väljast, oma olemuse või tegemistega, ei saaks mind endast liigselt välja viia. No vaatame, kuidas see kõik toimub. Praktikas. 
​
***

Kolmapäev
2020.10.06

8.10 Qikong.
8.35 Meditatsioon mantraga.
9.00 Smuuti.
9.05 Füüsiline joogapraktika ja hingamisharjutus.
​
9.45 Tõlgin teksti sellest, kuidas ülitundlikiku last kasvatada, kuid väsin sellest õige pea. Ehk seetõttu, et tunnen, kui väga  ise vajaksin sarnast toetavat käitumist. Samas tean, et väljastpoolt pole seda täiskasvanu eas mõtet enam oodata, saan ainult ise endaga soovitud viisil käituda. Kurvastan, et ikka on minus veel midagi, mida läbi töötada ja ikka veel pole ma oma traumade ja olemuse oskamatu rakendamise tõttu jõudnud armastava sõpruskonna, pere ja lähisuhteni. Ikka olen põrkunud ja saanud eemalelükkamise osaliseks. Olen justkui iseeneses tingimuslik? Soovin üle kõige saada vabaks, ehk siis iseennast juhtida nii leebelt, et keegi väljast oma oskamatusega ei saals mind enam kahjustada!
​
***

Tutvu raamatuga lähemalt varakambris.