Emotsioonid, trauma kehamälus ja füüsiline ülitundlikkus

Foto: Andi Kokk

Täna kirjutan ma pealkirjas nimetatud teemal pigem kehatajude ülitaju võtmes. Siia alla kuulub ka varjuna sensoorne ülitundlikkus, mis võib tekitada kannatusi, kuid võib ka olla suurim avaja.

Nagu ikka, kipub olema nii, et meie kõige väärtuslikumad kingitused kipuvad tulema pakendis, mis koheselt huvi ei ärata. Või siis, kui äratavadki huvi, siis lähemale minna ja sisse vaadata ei julge. Ja selleks on mitu, vägagi mõistetavat põhjust.

Panen selle osa, mis minule praeguseks hetkeks on end avanud – kirja.

• Me kardame valu, sest läbi kogemata emotsioonid tekitavad kehas ebamugavaid aistinguid.
• Läbi elamata trauma kogemuse tõttu su keha reageerib sinu tahtele allumata ääretult tugevalt. Ja see on hirmutav. Ta lihtsalt sulgub ning see võib valu ja isegi lämbumise tunnet põhjustada.  Või siis tundub, et plahvatab. See pole koht, kust end või kedagi teist jõuga läbi saab suruda!
• Ja nii hakkab trauma ehk läbi elamata emotsioonide hulk sinu keha sees sinu liikumist piirama, sinu tegevusi ning suhteid tingima jne. See hakkab sinu ehedat olemust moonutama. Sest sul on sügaval sisimas kehal valus.
• Kehasse salvestunud emotsioonide hulk võib sind su keha baasvajaduste rahuldamisest eemale tõmmata. „Sa lähed endast välja. Sa unustad end ära.“ See omakorda tekitab valu ning puuduse tunnet su füüsilise keha sees. Ja oledki tsüklis, sest kehal on halb.
• Moonutusi sa ka ei taha, seega hakkad sa inimesi, kes sinus pealtnäha seda ebameeldivat kogemust tekitavad, vältima. Ja samas on neis midagi nii kutsuvat. Tead seda tunnet?
• Sa lähed kingitusele lähemale, aga kui sa ei oska veel „tuld“ hoida, siis saadki sa kõrvetada. Ja kui sa veel ei tea, et kogu protsess käib su enda sees, siis näitad näpuga, et näed, teine tegi seda minule. Sinuga ma sulgun. Sinuga tunnen end halvasti. Aga kas see on kogu tõde? Miski meid ju kokku tõmbas?
• Ja teine tegi mida? Oli lihtsalt oma olemuses olemas? Tõi sinus sinusse endasse kinni jäänud emotsiooni ja kaasneva kehatunde nähtavale? Hurraa! Nüüd sa näed seda. Nüüd sa saad selle läbi kogeda.
• Aga kuidas seda teha? Kehas on nii halb, seedimine ei toimi enam nii nagu peab, sul on raske hingata, sul keha vaevleb raskuses ja valudes. Ja jälle oled kohas, kust edasi ei saa suruda. Ometi kuuled elu kutsumas.
• Tunned end üksiku, mahajäetu ja eraldatuna. Sest oled kehaga ühendust kaotamas. Ja, seda on ebamugav ja hirmutav kogeda?
• Ootad kannatlikult – kuni pinge järgi annab nii, et saad taas vabamalt hingata.
• Neil hetkedel mässid end kuldsesse kaastundlikkusse nii tugevalt, et mitte keegi väljast, ega ka sina ise ei saa olevat haavata. Sest sa vajad seda hoitud ruumi, et edasi vabamalt hingata ning taas liikuda sunnita.
• Neil hetkedel saavad olla sinuga inimesed, kes su haavatavust näevad ja suudavad sinuga jääda, ilma iseenese häirituseta. Kes ei hakka näpuga näitama ega kommenteerime, et kuidas sa peaksid oma vabanemise protsessist läbi minema.
  
• Sa ei pööra pead ära, vaid vaatad edasi ise enda sisse, vaatad edasi, hingad edasi. Ehk kohtad veel vastupanu kehas. Ja vahel ei taha see kiirelt vabaneda, sest ehk on kuhjumine olnud pikk või kogum väga hirmuäratav või hoopis salakavalalt peidetud. Aga sa jääd paigale. Mitte jäigalt. Sa ei suru edasi, aga ei astu ka tagasi. Sa lihtsalt oled kohal hingates.
• Kuniks keha hakkab taas sügavamalt vabanema, sa saad taas liikuda. Ja ehk voolavad pisarad. Sa ei tea isegi miks, aga see on nauditav. Su hinges midagi liigutas!
• Ja sa oled läinud läbi alateadlikus kehamälus peidus olnud emotsioonide puntrast, mis su kehale haiget tegi, mis su iseendast lahutas ja mis su ehk liikumatult seisma pani ega lasknud hingata.
• Sa kartsid seda surutust kogeda. Aga sa olid õrn. Sa olid järjepidev ja nii, minevikuvalu läbi kogedes, ja mitte seda enam endasse kuhjates, sa vabaned järjest selle, mis ootamatult võib kerkida.
• Ja keha tundlikkus on kõige selle juures suur abistaja. Sa usaldad hingamist, mis sinust läbi voolab ja lubad pause, peatumisi, kui neid vajad. Sa lubad endal puhata.
• Me ei tea, mis meis peidus on. Meil pole garantiisid, et seda valu enam ei pea kogema, kuid on teadmine, et ka see haavatav paik on vastuvõetud ja turvaline.
• Sa oled iseendale ja teistele turvaline, sest lubad elu.
• Sa kommunikeerid seda, mis sinuga toibub. Etteheidete ja süüdistusteta, aga ei jäta end ka väljendamata, sest nii annad sa vähemalt elule võimaluse dialoogiks ja ehedad ning tõeliselt lähedased suhted saavad sündida. Ja seda nii iseenda kui teistega!
• Midagi sinu sees on taas jäädavalt muutunud. Ja see on hea! Su kehal on hea. Sa saad jälle vabalt hingata ning elus edasi liikuda.

Just selles äärmuslikus ja kohati tülikana tunduvas üli kehatajus on peidus ka võimalus sügavaks läheduseks ning traumade vabastamiseks. Vana seljataha jätmiseks ning uue vastu võtmiseks. Ja see pole koht, kus saad eluga tingid. Sa lihtsalt tänad südamest ja liigud edasi juba ilma valudeta. Ilma selle koormata, mis muidu su kehamälus ikka kraapis ning pinnale kippus kerkima. Midagi sinus on taas lahustunud igavikku.

Ja need pakendid. Need pakendid on tegelikult kutsuvad, kui neid südamega vaatad. Sa tunned nad koheselt ära. Aga vahel ei julge sisse piiluda. Senikaua tants kestab, kuni sa pakendi avad. Näed, mis seal tegelikult on. Ning siis sa enam ei karda. Sest midagi nii ilusat pole sa varem oma silmaga näinud ega kehas kogenud. Sa isegi ei teadnud seda kogemust võimalik olevat!

Jah, see ongi teekond julgetele, aga tundliku inimesena sa teisiti lihtsalt ei saa!

---

Kui pead siinset infot oluliseks ja tunned, et soovid selle ruumi hoidjate toimetamisi toetada, siis saad seda teha UrbanArea OÜ SEB a/a EE801010220119062013, Paypalis või toetades Marilii Eliisabeti Patreonis.

​​Kui soovid toetada "Rännud hingemaastikul" projekti jätkumist, siis palun lisa annetusele vastav märksõna.

Ilmunud raamatud leiad siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/raamatud.html
Rännud siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/raumlnnud.html
Kohtumised ja kursused siit: https://www.ulitundlikinimene.ee/kohtumised.html

Olen südamest tänulik.
Marilii Eliisabet

See mis on, on Allika kingitus meile.